3-11-1877/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 07.11.2012, Tartu Haldusasja number 3-11-1877 Haldusasi Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise ja Tartu Vangla 19.05.

1. a käskkirja nr 1-4/1346 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.10.
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Juri Kolesnikovi määruskaebus Menetlusosalised Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada kohtumäärus. määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 04.10.
4. a
5. Saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
6. 19.04.2011 kella 10.50 ajal leidis kaebuse esitaja kambris intsident, mille käigus hakkas valvur avama tualettruumi ust, kuid kaebuse esitaja hoidis seda kinni ja ei lubanud valvuril siseneda. Kaebuse esitaja sõnul kasutas ta parajasti WC-d ning oli peaaegu alasti. Juhtumi kohta koostatud distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt soovisid järelevalvet teostavad valvurid avada tualettruumi ust, kuna tundsid kambrist tulevat suitsu lõhna, ning ukse avanud, nägi järelevalvet teostav valvur, et kaebuse esitaja suitsetas WC-s.
7. 28.04.2011 esitas kaebuse esitaja Tartu Vanglale pöördumise, milles taotles Tartu Vangla ametnike kriminaalvastutusele võtmist enda solvamise ja alandamise eest sellega, et ametnikud üritasid avada tualettruumi ust ajal, kui kaebuse esitaja kasutas WC-d, olles peaaegu alasti. 27.05.2011 vastas Tartu Vangla kaebuse esitaja 28.04.
8. a pöördumisele, käsitledes kaebuse esitaja pöördumist märgukirjana. Tartu Vangla vastuses märgukirjale leiab vastuse koostanud peaspetsialist-üksuse juht, et vaidluse all oleva sündmusega seotud valvurite selgitustest tulenevalt ei alandatud kaebuse esitaja inimväärikust, kuna naisametnik ei sisenenud kambrisse, vaid seisis kambri ukse juures ning kaebuse esitaja oli tualetist väljudes korrektselt riietatud. Samuti märkis vastustaja, et kuriteoteate esitamine prokuratuurile on iga isiku õigus.
9. 19.05.2011 koostas Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juht käskkirja nr 1-4/1346, millega määras kaebuse esitajale 19.04.2011 toime pandud teo (suitsetamine kambri 3143 tualettruumis) eest karistuseks kartserisse paigutamise kolmeks ööpäevaks kahekuulise katseajaga.
10. 19.05.2011 (kaebuse esitaja poolt alla kirjutamise kuupäev) pöördus kaebuse esitaja Tartu Vangla poole, juhtides tähelepanu 19.05.
11. a käskkirja nr 1-4/1346 aluseks oleva distsiplinaarmenetluse rikkumistele vanglaametnike poolt. Ühtlasi soovis kaebuse esitaja pöördumises saada Tartu Vangla direktori vastuvõtule, et esitada oma süüd ümberlükkavaid tõendeid. 01.06.2011 vastas Tartu Vangla kirjaga nr E5 262-1 kaebuse esitaja 19.05.
12. a pöördumisele (kirjas nimetab vastustaja kaebuse esitaja 19.05.
13. a pöördumist 20.05.
14. a pöördumiseks) ning selgitas, et kaebuse esitajal tuleb Tartu Vangla antud haldusakti vaidlustamiseks esitada vangla direktorile kirjalik vaie. Kirjas leidis vangla, et kaebuse esitaja pöördumine ei vasta vaidele esitatavatele nõuetele ning on esitatud venekeelsena, ning andis tähtaja esitatud pöördumise eesmärgi ning soovitud tulemuse väljaselgitamiseks. Samuti selgitati kaebuse esitajale vaide eesti keeles esitamise või eesti keelde tõlkimise vajalikkust. 06.06.2011 esitas kaebuse esitaja vastustajale eestikeelse pöördumise, milles palub „nullida 19.05.
15. a ettekanne nr 1-4/134“. Pöördumises märgib kaebuse esitaja, et ei ole nõus käskkirjaga nr 1-4/1346 talle määratud distsiplinaarkaristusega, kirjeldab erinevaid asjaolusid, millest tulenevalt ta ei saa olla süüdi talle süüks pandud distsiplinaarsüüteo toimepanemises ning avaldab soovi esitada täiendavaid tema süütust tõendavaid dokumente. 09.06.2011 esitas kaebuse esitaja vastustajale avalduse, milles kinnitab, et tema 19.05.
16. a pöördumise näol oli tegemist kaebusega koos taotlusega vangla direktori vastuvõtule saamiseks, mitte vaidega. 14.07.
17. a vastusega nr E5 262-4 jättis Tartu Vangla rahuldamata kaebuse esitaja 19.05.
18. a pöördumises esitatud taotluse Tartu Vangla direktori vastuvõtule saamiseks, lugedes kaebuse esitaja esitatud pöördumise märgukirjaks vanglateenistuse tegevuse peale ja taotluseks vangla direktori vastuvõtule saamiseks.
19. 28.07.2011 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada Tartu Vangla ametnike toimingute õigusvastasus kaebuse esitaja kambri WC-sse tungimisel ajal, kui kaebuse esitaja seda kasutas. Samuti taotleb kaebuse esitaja kaebuses ametnike toimingute õigusvastasuse tuvastamist valeettekande tegemisel, distsiplinaarmenetluse läbiviimisel, kaebuste rahuldamata jätmisel, ning Tartu Vangla 19.05.
20. a käskkirja nr 1-4/1346, millega karistati kaebajat tualettruumis suitsetamise eest distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks kahekuulise katseajaga, tühistamist.
21. Tartu Halduskohus tagastas 04.10.
22. a määrusega kaebuse esitaja kaebuse tühistamisnõude osas. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole kaebuse esitaja läbinud vaidemenetlust nõude osas tühistada Tartu Vangla 19.05.
23. a käskkiri nr 1-4/1346 2 (määruse asjaoludes ekslikult märgitud „10.05.
24. a käskkiri nr 1-4/1346“), mistõttu on kaebuse esitajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus tühistamisnõude osas ning kaebus tühistamisnõude osas kuulub tagastamisele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
25. 12.10.2011 esitas kaebuse esitaja määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 04.10.
26. a määrus. Määruskaebuses kinnitab kaebuse esitaja, et on läbinud kohtueelse menetluse ning on kohtule esitanud selle kohta ka tõendid. Kaebuse esitaja sõnul esitas ta 06.06.2011 vanglale eestikeelse vaide koos eestikeelse seletuskirjaga, kuid ei ole sellele vastust saanud. Kaebuse esitaja selgitab, et 19.05.2011 vanglale esitatu ei olnud vaie, vaid sellele dokumendile esitatud vangla vastusest juhindudes kirjutas kaebuse esitaja vanglale vaide, mille esitas 06.06.
27. Kaebuse esitaja leiab, et vangla on ebaõigesti nimetanud tema 19.05.
28. a pöördumise vaideks, muutes nii pöördumise tähendust. Kaebuse esitaja kirjeldab määruskaebuses, kuidas valvur-kontaktisik pöördus 09.06.2011 tema poole ning palus temalt selgistust tema esitatud pöördumiste tähenduste kohta. Määruskaebuses palub kaebuse esitaja võtta vastutusele vangla või konkreetsed ametnikud mahhinatsioonide eest dokumentidega ja kohtu eksitusse viimise eest.
29. Tartu Vangla on oma 01.11.
30. a vastuses määruskaebusele seisukohal, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt esitas kaebuse esitaja 19.05.2011 (registreeritud 20.05.2011) vangla direktori nimele pealkirjastamata pöördumise, milles juhtis tähelepanu, et peaspetsialist-üksuse juhi 19.05.
31. a käskkirjaga nr 1-4/1346 temale määratud distsiplinaarkaristus on ebaõiglane. Vastustaja selgitab, et algselt registreeriti pöördumine kui märgukiri numbri all V1
32. Kuna pöördumisest võis aru saada ka selliselt, et tegemist võib olla käskkirja vaidlustamisega, registreeriti 24.05.2011 kaebuse esitaja pöördumine ümber vaideks numbriga E5 262 ning kaebuse esitajalt võeti allkiri selleks ettenähtud registrisse vaide edastamise kohta. Kuna kaebuse esitaja pöördumine oli venekeelne võeti temalt allkiri tõlkekulude tasumise kohta. Nõusolekulehel oli ära märgitud vaide number, mille juurde leht kuulub. Nõusolekulehele kirjutas kaebuse esitaja omakäeliselt, et ei anna nõusolekut tõlkekulude eest tasumiseks, temal raha ei ole ning eesti keelt ta ei oska. Vastustaja on seisukohal, et arvestades seda, et kaebuse esitaja on kinnipeetav, kellel on piisav varasem kogemus vanglale vaiete esitamisel, siis ei saa ta väita, et temale oli arusaamatu kuhu ja milleks ta allkirja andis või miks seda temalt nõuti, kuna ühelgi muul juhul, kui ainult vaide või kahjunõude esitamisel, kinnipeetavatelt vastava nõusolekublanketi täitmist ei nõuta. Vastustaja selgitab, et 06.06.2011 esitas kaebuse esitaja eestikeelse ilma pealkirjata pöördumise vangla direktori nimele, millele oli lisatud tõlge kaebuse esitaja poolt distsiplinaarmenetluse käigus 27.04.2011 antud seletuskirjast. Vastustaja sõnul ei nõudnud kaebuse esitaja 06.06.2011 esitatud pöördumise vaidena registreerimist ega avaldanud soovi selle esitamise kohta allkirja andmiseks. Vastustaja leiab, et asjaolu, et kaebuse esitaja eelnimetatud toimingute tegemist ei nõudnud, tõendab, et ta ei pidanud enda pöördumist eraldiseisvaks vaideks, vaid tegemist oli vangla 01.06.
33. a kirjale, millega anti kaebuse esitajale tähtaeg 19.05.
34. a pöördumise eesmärgi väljaselgitamiseks ning eestikeelse vaide esitamiseks, reageerimisega ehk siis jätkuva kirjavahetusega. 06.06.2011 esitatud pöördumine registreeriti vaide menetluses antud numbri all E5 262-
35. 06.06.
36. a pöördumisest sai vastustaja aru, et kaebuse esitaja tahe oli vaidlustada 19.05.
37. a käskkirja nr 1-4/1346, mille eesmärgiks oli distsiplinaarkaristuse tühistamine ning vangla alustas vaidemenetlust. 3 09.06.2011 esitas kaebuse esitaja vangla direktori nimele uue pöördumise, milles märkis, et tema pöördumist numbri all E5 262 tuleb käsitleda kui kaebust ning taotlust ametniku vastuvõtule saamiseks, mitte kui vaiet. Kuna kaebuse esitajale oli antud aega oma seisukohtade esitamiseks kuni 20.06.2011, siis käsitleti kaebuse esitaja 09.06.
38. a pöördumist oma taotluse muutmisena ning tema viimase tahtena. Eelnevast lähtuvalt vastas vastustaja 14.07.
39. a kirjaga nr E5 262-4 märgukirjale (kaebusele) ning jättis rahuldamata kaebuse esitaja taotluse ametniku vastuvõtule saamiseks. Vaidemenetlus lõppes vangla jaoks kaebuse esitaja poolt 09.06.
40. a pöördumise saamisest, mida käsitleti vaidest loobumisega. Vastustaja kinnitab vastuses, et ei korralda mingeid mahhinatsioone kaebuse esitaja pöördumistega seoses ega ürita nende ümberregistreerimisega oma õigusvastast tegevust varjata. Vastustaja on lähtunud kaebuse esitaja vanglale esitatud pöördumistest ning teinud omalt poolt kõik selleks, et tema tegelikku tahet välja selgitada. Seega on vastustaja seisukohal, et kuna vastustaja oli eelnevalt üritanud välja selgitada kaebuse esitaja tegelikku tahet ja kaebuse esitaja poolt viimane, s. o 09.06.2011 vanglale esitatud pöördumine oli oma sisult ja mõttelt üheselt arusaadav, mistõttu puudus vajadus selle tõlgendamiseks kaebuse esitajalt täiendavaid seletusi küsida, on vastustaja toiminud just ainult kaebuse esitaja kirjalikest pöördumistest lähtuvalt ning etteheited ja süüdistused vastustaja tegevuse õigusvastasuse kohta on põhjendamatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
41. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse esitaja määruskaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 04.10.
42. a määrus tühistada ning haldusasi saata tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
43. Kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS v. r) § 11 lg 31 p 1 järgi tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 järgi on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seetõttu on vajalik selgitada, kas halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole esitanud vastustajale vaiet 19.05.
44. a käskkirja peale ega ole seetõttu läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
45. Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust, et 19.05.2011 on kaebuse esitaja esitanud vanglale pöördumise, milles väidab, et temale 19.05.
46. a käskkirjaga nr 1-4/1436 määratud distsiplinaarkaristus oli ebaõige ning viitab distsiplinaarmenetluse rikkumistele vanglaametnike poolt. 01.06.
47. a kirjaga palus vastustaja kaebajal täpsustada oma pöördumise eesmärki ning andis nõuetekohase vaide esitamiseks tähtaja 20.06.
48. 06.06.2011 esitas kaebuse esitaja vastustajale eestikeelse pöördumise, mida ise nimetab vaideks ning milles väljendab oma tahet teha olematuks Tartu Vangla 19.05.
49. a käskkiri nr 1-4/
50. Vastustaja vastuse kohaselt on aga vangla pidanud vaideks kaebuse esitaja 19.05.
51. a pöördumist ning hiljem, kui kaebuse esitaja 09.06.2011 väitis, et tegemist oli üksnes taotlusega vangla direktori vastuvõtule saamiseks, võttis vastustaja seda kaebuse esitaja väidet loobumisena 19.05.2011 esitatud vaidest. Kaebuse esitaja poolt 06.06.2011 4 esitatud pöördumist käsitles vastustaja aga kui kirjavahetust 19.05.
52. a pöördumisega algatatud vaidemenetluse raames.
53. Ringkonnakohus leiab, et kuigi erinevate pöördumiste hulga tõttu võis vastustajale olla arusaamatu, millise konkreetse pöördumise näol on tegemist vaidega Tartu Vangla 19.05.
54. a käskkirja nr 1-4/1436 peale, võib siiski kaebuse esitaja poolt esitatud avaldustest üheselt mõista, et kaebuse esitaja soovis vaidlustada 19.04.2011 aset leidnud sündmuse kohta koostatud käskkirja. Kaebuse esitaja on korduvalt oma pöördumistes vanglale väljendanud tahet teha olematuks käskkiri 1-4/1346 ja seda on tunnistanud ka vastustaja ise. Haldusasja toimikust sisalduvatest materjalidest ning eelkõige määruskaebusest on järeldatav, et kaebuse esitaja on vastustajale kinnitanud üksnes seda, et tema 19.05.
55. a pöördumine vanglale ei olnud vaie, mitte aga, et vaie ei olnud ka 06.06.2011 vanglale esitatud avaldus. Seega ei saanud vastustaja kaebuse esitaja poolt inspektor-kontaktisikule 09.06.2011 antud avaldusest järeldada, et kaebuse esitaja on üldse loobunud vaide esitamisest käskkirja nr 1-4/1346 peale, vaid vastustaja oleks pidanud käsitlema vaidena kaebuse esitaja poolt 06.06.2011 vanglale esitatud eestikeelset avaldust.
56. Ringkonnakohtu hinnangul on usutav määruskaebuses esitatud väide, et kaebuse esitaja arusaamise järgi küsis 09.06.2011 inspektor-kontaktisik tema käest 19.05.2011 vanglale esitatud pöördumise tähendust ning kaebuse esitaja ei pidanud olema teadlik sellest, et loobudes 19.05.
57. a pöördumise vaideks nimetamisest loobub ta ka 06.06.2011 vanglale esitatud vaidest. Sellist järeldust kinnitab ka kaebuse esitaja poolt 09.06.2011 allkirjastatud avaldus, kus ta kinnitab, et numbriga E5 262 registreeritud pöördumine ei ole vaie, millest saab järeldada kaebuse esitaja tahet lugeda kaebuseks üksnes esimene menetluses E5 262 esitatud dokument, mitte lugeda kõiki menetluse E5 262 raames hilisemalt esitatud dokumente kaebuseks või kaebuse menetluse raames esitatud jätkuvaks kirjavahetuseks. Asjaolu, et tegemist oli sama menetluse raames esitatud avaldusega, ei andnud vastustajale alust pidada kaebuse esitaja 06.06.
58. a avaldust pelgalt kirjavahetuseks 19.05.
59. a avaldusega algatatud E5 262 menetluse raames, kuna vastustaja oli andnud oma 01.06.
60. a kirjas tähtaja pöördumise eesmärgi täpsustamiseks ning oli teadlik, et kaebuse esitaja võib esitada nõuetekohase vaide.
61. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et vastustaja oleks pidanud käsitlema vaidena kaebuse esitaja poolt 06.06.2011 esitatud pöördumist ning selle vaide ka lahendama. Kuna vastustaja on õigusvastaselt jätnud kaebuse esitaja vaide tähtaegselt lahendamata, tuleb VangS § 11 lg 5 alusel kohtueelne menetlus kaebuse esitaja poolt lugeda läbituks. Seega on halduskohus ebaõigesti tagastanud kaebuse esitaja kaebuse tühistamisnõude osas kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
62. Kaebuse esitaja poolt määruskaebuses esitatud taotlus võtta vastutusele vangla või konkreetsed ametnikud mahhinatsioonide eest dokumentidega ja kohtu eksitusse viimise eest ei kuulu ringkonnakohtu pädevusse, mistõttu jätab ringkonnakohus nimetatud taotluse tähelepanuta. Maili Lokk Agu Timmi 5 Madis Ernits