1.4. Maksuhaldur on seisukohal, et kuna maksuhalduri täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud OÜ Liimivabrik, OÜ Surnuaed ja OÜ Tühi Kruus maksuvõlga sisse nõuda ning on alused eeldada, et edaspidine sissenõude pööramine ei vii maksunõuete rahuldamiseni, siis on põhjendatud vastutusmenetluse algatamine äriühingu juhatuse liikme vastu. Maksuhaldur algatab käesoleva taotluse esitamisega V.M.i suhtes menetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine
Käesolev taotlus on vastutusmenetluse esimeseks menetlustoiminguks. Vastutusotsusega esitab maksuhaldur V.M.ile nõude tasuda OÜ Liimivabrik, OÜ Surnuaed ja OÜ Tühi Kruus maksuvõla kogusummas 100 058,82 eurot. 1.
lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 100 058,82 eurot ja valides tagatise liigi vastavalt
KOHTU PÕHJENDUSED 2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.
kohaselt ei ole maksukohustuslase seletuse esitamist täitmist tagavate toimingute sooritamise loa taotlemise menetluse puhul ette nähtud. 3.
lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui nimetatud seaduse § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile. Hüpoteegi suhtes kohaldatakse asjaõigusseaduses 2 sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni (
lg 1 p 51).
lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus, võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus, andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud ning üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ja põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Riigikohtu üldkogu on 27.11.2012 määruses kohtuasjas nr 3-3-1-15-12 põhjalikult selgitanud, mida peab halduskohus täitetoimingu jaoks luba andes kaaluma (p 50).
Taotluses on märgitud et võlgnikest osaühingute maksuvõlg kokku moodustab 05.12.2012 seisuga 100 058,82 eurot, mis maksuregistri andmetel tuleneb tasumata maamaksudest ja maamaksust arvestatud intressidest. Riigikohtu 27.11.2012 lahendi 3-3-1-15-12 punkti 50 alapunkti a kohaselt on vaja kõigepealt kontrollida kas maksumenetlus V.M.i suhtes on üldse algatatud. Antud juhul see nii ei ole. MTA on märkinud, et täitmist tagavate toimingute loa saamise taotlus on ühtlasi ka vastutusotsuse tegemise menetluse esimeseks toiminguks, kuid sellise seisukohaga ei saa nõustuda.
sõnastus eeldab, et vastava menetlusega oleks alustatud, sest alles menetluse käigus on võimalik hinnata kas
Eelnimetatud paragrahvi ja lõike punktide 1 ja 2 kohaselt on vaja tuua välja põhjendused millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus ning rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus. See aga selgub menetluse käigus, sest vastasel korral võiks maksuhaldur praktiliselt alati enne maksumenetlusega alustamist taotleda etteulatuvalt ka luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne (täpse) rahalise kohustuse kindlaksmääramist. See võimalus peaks aga olema lähtuvalt
Arvestades asjaolu, et menetlusega ei ole veel sisuliselt alustatud, on ka põhjendus miks maksuhalduri arvates oleks peale rahalise kohustuse määramist selle sundtäitmine oluliselt raskendatud, antud juhul üldsõnaline. See baseerub eeldusel, et äriühingu juhatuse liige on varasemalt äriühingu maksuvõlgnevuse tasumata jätnud, kuid taoline põhjendus on ebapiisav. Põhjenduses peaks sisalduma mingisugune informatsioon vara realiseerimise kavatsuse kohta, sest üldjuhul kinnistute realiseerimine väga kiiresti ei toimu. Maksuhaldur on toonud taotluses iga äriühingu osas veel välja, millal tehti ettevõtetele maksuvõla tasumise korraldused, kuid lisatud materjalidest ning taotluse tekstist ei nähtu, millise summa ulatuses vastavad korraldused tehti. Taotluse materjali juurde on lisatud üks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse poolt 13.09.2010 koostatud intressinõue V.M.ile summas 90 084 krooni, kuid vastutusotsuse tegemist kavandatakse siiski seonduvalt kolme äriühingu võlaga. Seetõttu jääb lisatud korralduse seos taotluse materjaliga ebaselgeks. Riigikohtu 27.11.2012 lahendi nr 3-3-1-15-12 punkti 50 alapunktis h on selgitatud, et kui äriühingu endisele seaduslikule esindajale, kes rikub tahtlikult või raskest hooletusest rahaliste kohustuste tähtaegset ning täielikku täitmist ja talle tahetakse teha vastutusotsus, peab maksuhalduril olema enne nurjunud maksuvõla sissenõudmise menetlus kogu summa ulatuses. Taotlusest ilmneb, et antud juhul on esitatud krediidiasutustele mitmeid korraldusi, kuid samas ei nähtu milliste summade arestimist taotleti ja kas hilisemate korralduste puhul oli tegemist sama summaga ja kas maksuvõla tasumiseks puudusid üldse rahalised vahendid või ei täidetud korraldusi seetõttu, et rahalised vahendid olid selgelt ebapiisavad. Eelnevalt nimetatud Riigikohtu lahendi punkti 50 alapunktis f on juhitud tähelepanu vajadusele selgitada eelnevalt välja kas isik, kellele vastutusotsust teha soovitakse, on tõesti kohustatud äriühingu kui tegeliku maksukohustuslase asemel 3 seda kohustust täitma. Seejuures tuleb arvestada maksukohustuse tekkimise hetke ja millal näiteks juhatuse koosseis muutus. Taotlusest nähtub, et näiteks osaühingu Tühi Kruus juhatuse liige oli V.M. kuni 20.03.2009, kuid korraldused maksuvõla tasumiseks on tehtud hiljem, samuti on korraldused krediidiasutustele sellest hiljem tehtud. Käesolevaks ajaks on möödunud arvestatav ajavahemik ja see eeldaks põhjendusi, millest nähtuks, et kohustuse tekitas juhatuse liikmeks olnud V.M. ning ka hiljem ei olnud uutel juhatuse liikmetel tulenevalt äriühingu majanduslikust seisust võimalik neid kohustusi äriühingu vara arvel täita. Taolisi põhjendusi taotluses ei sisaldu. 5. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamise eeldused ei ole enne rahalise nõude või kohustuse määramist esialgu täidetud ning seega jääb maksuhalduri taotlus rahuldamata. Enno Loonurm Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.