KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk 9. november 2012, Tartu 3-11-2087 David Maisurjantsi kaebus Viru Vangla 27.06.2011. a käskkirja nr 6.-3/1203-D tühistamiseks Tartu Halduskohtu 30.11.2011. a otsus David Maisurjantsi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja David Maisurjants Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta David Maisurjantsi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.11.2011. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla 23.05.2011. a käskkirjaga nr 6.-2/579-T määrati David Maisurjants tööle XXXX XXXX XXXX alates 25.05.2011 kuni 24.08.2011. Viru Vangla 27.06.2011. a käskkirjaga nr 6.-3/1203-D karistati D. Maisurjantsi distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-s 1 ja § 67 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei allunud D. Maisurjants 27.05.2011 vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle. 2. D. Maisurjants esitas 23.08.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 27.06.2011. a käskkirja nr 6.-3/1203-D tühistamist. Kaebuse kohaselt rikkus vastustaja distsiplinaarmenetluse läbiviimisel uurimisprintsiipi, kuna kindlaks ei tehtud kaebaja töövõimelisust ning kontrollimata jäeti kaebaja väited terviseprobleemide ja rünnakuohu kohta. Rikuti kaebaja ärakuulamisõigust, kuna talle ei jäetud mõistlikku aega distsiplinaarkaristuse protokolliga tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks. Distsiplinaarmenetluse läbiviijaks ja karistuse määrajaks oli sama isik. Määratud karistus on ebaproportsionaalne ning rikutud on kaalutlusõigust. 3. Tartu Halduskohtu 30.11.2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on töölemääramise käskkiri kehtiv. Töökohustuse täitmata jätmise ja vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmisega rikkus kaebaja VangS § 67 lg-t 1 ja § 37 lg-t 1 ning tema distsiplinaarkorras karistamine oli põhjendatud. Distsiplinaarmenetluse läbiviimine on toimunud õigesti. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene keeldu, et distsiplinaarmenetluse läbiviijaks ja karistuse määrajaks ei või olla sama isik. Distsiplinaarkaristuse määramisel arvestati kaebaja varasemat karistatust ning miski ei kinnita, et kaebaja karistust mõjutas tema arvukatest distsiplinaarkaristustest just see karistus, mis oli tegelikult enne 27.06.2011 kehtetuks tunnistatud. 15 ööpäevane karistus töötamisest keeldumise eest varem korduvalt distsiplinaarkorras karistatud isikule ei ole ülemäärase raskusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. D. Maisurjantsi apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis halduskohus kaebaja väited analüüsimata, tõendid hindamata ja otsuse põhjendamata, kuna:
- a)kaebaja ei olnud 27.05.2011 võimeline tööd tegema ning soovis arsti kutsumist. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on tuginetud alles 22.06.2011 koostatud arsti õiendile. Samuti ei andnud tööle määramisel nõusolekut arst, vaid vanemõde E.T. ning seda ilma kaebajat läbivaatamata.
- b)halduskohus on jätnud välja nõudmata kaebaja esitatud pöördumised meditsiiniosakonnale. Seega on jäetud välja nõudmata ja hindamata kaebaja poolt viidatud tõendid.
- c)distsiplinaarmenetluse ega kohtumenetluse käigus ei ole analüüsitud kaebaja poolt viidatud julgeolekuohtu ega põhjendatud, miks kaebaja väiteid ei arvestatud.
- d)halduskohus ei ole võtnud seisukohta kaebaja ärakuulamisõiguse rikkumise osas. Kaebajale anti distsiplinaarmenetluse protokolli ja materjalidega tutvumiseks ning vastuväidete esitamiseks ebamõistlikult vähe aega, so alla viie tunni.
- e)karistusotsust ei saa määrata ametnik iseenda poolt läbiviidud menetluses ning ettepanekul.
- f)vaidlustatud käskkirja andmisel on Viru vangla rikkunud kaalutlusõigust, kuna arvesse on võetud kehtetu distsiplinaarkaristus.
- g)määratud karistus on ebaproportsionaalne, kuna kartserisse paigutamist tuleb kohaldada vaid erandlikel juhtudel. 5. Viru Vangla vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on halduskohtu otsus põhjendatud ja kohus on otsuse tegemisel hinnanud esitatud tõendeid kogumis. Ebaõige on kaebaja väide, et tema töövõimelisust ei ole kindlaks tehtud. Meditsiiniosakonna spetsialist-vanemõde E.T. andis 18.05.2011 kooskõlastuse kinnipeetava tööle määramiseks ja O.T. kinnitas 22.06.2012, et kaebaja tervislik seisund võimaldab XXXX töötada. Puudub alus arvata ja kaebaja ei ole ka ise väitnud, et just korralduse andmise hetkel 27.05.2011 oleks tal olnud mingisugune tervisehäire. Kaebaja arvamus, et enne tööle määramist pidi meditsiiniosakond ta läbi vaatama, on ekslik, kuna ülevaade kinnipeetavate tervislikust seisundist kajastub tervisekaartides. Kuna M.B. täitis ajavahemikul 20.06.2011-03.07.2011 üksuse peaspetsialist-üksuse juhi ülesandeid ja VSkE § 15 kohaselt on distsiplinaarkaristuse määramise pädevus üksuse juhil, siis oli M.B. pädev allkirjastama distsiplinaarmenetluse protokolli. M.B. võis ise rikkumist menetleda ning üksuse juhi asendajana määrata ka rikkumise eest karistuse. 2 Kaebaja on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, mistõttu karistuse määramisel ei oma olulist tähtsust, kas kaebaja omas 7 või 8 kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistuse määramisel on muuhulgas arvestatud, et kaebajat on ka varem karistatud tööst keeldumise eest ning siis määrati karistuseks viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine. Seega ei ole ühe tühistatud karistuse arvestamisel tegemist sellise veaga, mis võinuks karistusotsustust kuidagi mõjutada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 30.11.2011. a otsus tuleb jätta muutmata ning D. Maisurjantsi apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus ei ole hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt ega rikkunud kohtumenetluse norme selliselt, et see saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. 7. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selle üle, et Viru Vangla 23.05.2011. a käskkirjaga nr 6-2/579-T määrati D. Maisurjants tööle XXXX XXXX (XXXX ) alates 25.05.2011 kuni 24.08.2011 tunnitasuga 0.63 eurot vastavalt töötatud tundidele ning seda käskkirja ei ole vaidlustatud. Valvur andis 27.05.2011 kaebajale korralduse asuda tööle osakonna XXXX XXXX . D. Maisurjants keeldus korralduse täitmisest ning kaebaja osas alustati distsiplinaarmenetlust, mille tulemusena määrati 27.06.2011. a käskkirjaga nr 6-3/1203-D kaebajale distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 15 ööpäevaks. Kaebaja vaidlustas distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja põhjusel, et tal esinesid väidetavalt terviseprobleemid, mille tõttu ta ei saanud XXXX teha ning ka julgeolekuoht ja distsiplinaarmenetluse läbiviimisel rikuti menetlusnorme ning tema õigust olla ära kuulatud. 8. Halduskohus on vaidlustatud otsuses põhjendatult viidanud VangS §-le 37 lg 1, mis sätestab kinnipeetava kohustuse töötada. Sama seaduse § 67 p 1 sätestab kinnipeetava kohustuse täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 41) määrati D. Maisurjants 23.05.2011. a käskkirjaga vangla XXXX XXXX (sektori XXXX XXXX ) alates 25.05.2011 kuni 24.08.2011 tunnitasuga 0,63 eurot. Nimetatud käskkirja ei ole keegi tühistanud ning see on kaebajale allkirja vastu teatavaks tehtud, mistõttu on HMS §-de 60 ja 61 mõistes tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Kehtiva haldusakti alusel vanglaametniku poolt antud seadusliku korralduse täitmisest ei ole kinnipeetaval õigust keelduda. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.2003. a määrus haldusasjas nr 3-3-121-03 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06). Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Riigikohus leidis, et vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kinnipeetavale 27.05.2011 antud korraldus asuda tööle ei olnud seega ilmselgelt tühine korraldus, sest see oli antud kehtiva haldusakti alusel ning kinnipeetav oleks pidanud korraldusele alluma. VangS § 37 lg 2 p 3 alusel ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Elektroonilisest kirjavahetusest (tl 60) nähtub, et D. Maisurjantsi töötamise vanglas XXXX XXXX on 18.05.2011 kooskõlastanud Tartu Vangla meditsiiniosakonna vanemõde osakonnajuhataja ülesannetes E.T. , konsulteerides 3 eelnevalt ka kaebaja perearstiga. E.T. el on Viru Vangla koduleheküljel toodud andmete kohaselt XXXX XXXX XXXX. Mõiste „arst“ tähendab VangS § 37 lg 3 järgi pigem ametikoha mõistet, mitte töötaja kvalifikatsiooni. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et tema võimet vanglas kergemaid XXXX teha ei ole enne tööle määramist kaebaja tervisliku seisundi aspektist hinnanud. Lisaks sellele on toimiku materjalide juures (tl 65-67) ka arstide poolt 19.-22.06.2011 välja antud tõendid, milles on samuti märgitud, et kaebajal ei ole tervislikust seisundist tulenevaid vastunäidustusi XXXX töötamiseks. Samuti ei ole millegagi tõendatud kaebaja väide, et just 27.05.2011 oli kaebaja seisund selline, et ta ei saanud tööle asumise korraldust tervislikust seisundist tulenevalt täita. 23.05.2011. a tööle määramise käskkirjale on kaebaja omakäeliselt kirjutanud, et ta ei saa töötada, kuna tema meditsiinikaardis on märgitud, et tal on XXXX XXXX ja XXXX XXXX.27.05.2011. a seletuskirjas (tl 46) leiab kaebaja, et ta ei keeldu tööst, kuid ei saa antud hetkel tervisliku seisundi tõttu töötada. Esitatud kaebuses ja apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et ta palus 27.05.2011 valvuril arsti kutsuda, kuna XXXX ja XXXX tõttu ei olnud ta võimeline töötama, kuid arsti ei kutsutud ja seega tema töövõimelisust kindlaks ei tehtud. 27.05.2011 valvuri poolt, kes kaebajale tööle asumise korralduse andis, koostatud ettekandes (tl 45) ei ole aga märgitud, et kinnipeetaval oleks 27.05.2011 esinenud selline terviseseisund, mis saanuks õigustada tema keeldumist asuda tööle. Kui selline seisund oleks reaalselt esinenud, siis oleksid seda kindlasti märganud valvur, kes andis kaebajale korralduse tööle asuda ja ka valvurid kes kahel korral päevas viivad kambrites läbi loendusi. Samuti ei ole ringkonnakohtul alust pidada tõepäraseks kaebaja väidet, et ta küll kutsus 27.05.2011 kambris olles valvuri kaudu arsti, kuid vangla arst või muu meditsiinitöötaja tema juurde ei tulnud. Ringkonnakohus nõudis vanglalt välja kaebaja tervisekaardi koopia kuni 27.06.2011 ja meditsiiniosakonnale esitatud pöördumised ning neis ei ole 27.05.2011 kuupäevaga ühtegi D. Maisurjantsi tervisliku seisundi muutumisega seotud arsti väljakutset fikseeritud. 27.05.2011 on D. Maisurjants pöördunud vangla poole üksnes taotlusega anda talle tõend selle kohta, et ta ei saa töötada, kuna tema meditsiinikaardis on kirjas sellised haigused (XXXX XXXX , XXXX ), mis tal XXXX töötada ei võimalda. Seda, et tal oleks just 27.05.2011 esinenud mõni selline probleem ja sellisel viisil, mis ei võimaldanud täita tööleasumise korraldust, viidatud taotlusest ei nähtu. Seetõttu ei ole kaebaja väited temal 27.05.2011 sellise terviseseisundi esinemise kohta, mis välistas võimaluse XXXX tööle asuda, usutavad. Ekslik on ka kaebaja arvamus, et enne tööle määramist ja ka enne tööleasumise korralduse andmist pidi meditsiiniosakond kaebaja igal juhul läbi vaatama. Kõik kinnipeetavate terviseprobleemid kajastuvad nende tervisekaartides, mille põhjal on võimalik hinnata, kas isik on töövõimeline või mitte. Eraldi tervisekontrolli läbiviimine vahetult enne tööle määramise otsustamist ei ole vajalik ega ka seaduse järgi nõutav, sest tervisekaart annab põhjaliku ülevaate isiku tervislikust seisundist ning töövõimetust tingivad asjaolud on tavaliselt tõsised terviseprobleemid, mis ei saa tekkida nö. üleöö. Enne kinnipeetava tööle määramise otsustamist küsitakse hinnangut isiku töövõimelisuse kohta meditsiiniosakonnast. Kui meditsiiniosakond on lähtuvalt isiku tervisekaardi andmetest otsustanud, et isik võib tööd teha, vormistatakse ta käskkirjaga tööle. Ainuüksi asjaolu, et kaebajal on esinenud terviseprobleeme, ei tähenda, et kaebaja on töövõimetu. Kaebaja tervisekaardi andmetest nähtuvalt on D. Maisurjantsil tõesti alates 2007. a diagnoositud XXXX(XXXX), kuid hilisemad röntgenuuringud on olnud patoloogilise leiuta ja kaebaja on saanud raviks erinevaid XXXX. 2009. a on kaebaja keeldunud minemast vangla haiglasse ning edaspidi korduvalt ka uuringutest keeldunud. 2008. a on kaebajal esinenud XXXX ja diagnoositud ka XXXX ning XXXX, kuid hiljem on uuringud olnud patoloogilise leiuta. 4 Seega asjaolu, et kaebajal on diagnoositud XXXX ning tal on esinenud ka muid terviseprobleeme, ei tähenda veel, et ta ei oleks seetõttu olnud võimeline osakonnas XXXX töötama. 9. Halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmise või tühistamise aluseks ei ole ka kaebaja seisukoht, mille järgi jättis halduskohus alusetult arvestama kaebaja väited selle kohta, et sektoris XXXX XXXX tööle asudes oleks tema julgeolek ohus, sest tegemist on tugevdatud järelevalvega osakonnaga. 23.05.2011. a tööle määramise käskkirjaga tutvudes ei ole kaebaja väidetavat julgeolekuohtu tööst keeldumise alusena välja toonud. Väidetavale julgeolekuohule on kaebaja viidanud alles oma 27.05.2011. a seletuses, märkides seal, et ta viibib osakonnas XXXX stressiseisundis, kuna see on ohtlik osakond ja ta viibib seal koos kõige ohtlikumate inimestega, kellega teda on korduvalt hirmutanud vangla julgeolekutöötaja. Kaebaja on sama väidet korduvalt esitanud ka vaide- ja kohtumenetluses, kuid ei ole seda kuidagi tõendanud ega ka lähemalt selgitanud, mille alusel ta väidab, et just tema elu ja tervis satuks XXXX sektorit XXXX ohtu. Viru Vangla on kohtumenetluse käigus selgitanud, et tugevdatud järelevalvega osakonnas, kus kaebaja ka ise asus ja kus ta tööle määrati, on kinnipeetavate järelevalve teostatud efektiivsemal viisil kui teistes osakondades, sest vahetuses on rohkem valvureid, kes viibivad osakonna sees või selle vahetus läheduses. Samuti on D. Maisurjantsi tööle määramise käskkirjadele kooskõlastuse andnud julgeolekuosakonna töötaja (tl 60), millest nähtub, et võimalikku julgeolekuriski kaebajale on kontrollitud ning leitud, et temale XXXX sektoris töötamisega julgeolekuriske ei kaasne. Ka distsiplinaar- ning vaidemenetluse käigus ei ole tuvastatud, et D. Maisurjantsi tööle asumisega sektsioonis XXXX oleks sellega kaasnenud reaalne julgeolekuoht talle endale. Toimiku materjalidest nähtuvalt keeldus D. Maisurjants XXXX tööle asumast ka 2010. a vangla XXXX üksuses, mis ei ole tugevdatud järelevalvega osakond ning see näitab pigem, et kaebaja XXXX tööleasumisest keeldumine on põhimõtteline ja ajendatud soovist sellist tööd mitte teha, mitte aga sellest, et tugevdatud järelevalvega osakonnas töötamine kujutaks endast kuidagi reaalset ohtu tema julgeolekule. Samuti on vangla oma vastuses kaebusele märkinud (tl 33), et ka tugevdatud järelevalvega osakondades, sh osakonnas XXXX on kinnipeetavad XXXX töötanud ning vanglas ei ole fikseeritud, et keegi kaaskinnipeetavatest oleks XXXX töötavate kinnipeetavate osas mingisugust vägivalda tarvitanud. 10. Tartu Halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks ei anna alust ka kaebaja arvamus, et M.B. ei võinud olla nii menetleja kui ka karistuse määraja. VangS § 64 lg 1 sätestab, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Selline pädevus on VSkE § 15 alusel üksuse juhil või vangistusosakonna juhatajal. Kuna inspektor-kontaktisik M.B. täitis ajavahemikul 20.06.2011-03.07.2011 ka II üksuse peaspetsialist-üksuse juhi ülesandeid ning VSkE § 15 kohaselt on distsiplinaarkaristuse määramise pädevus üksuse juhil, siis oli ta pädev pädev allkirjastama 27.06.2011 ka karistuse määramise käskkirja. Asjaolu, et M.B. oli koostanud ka distsiplinaarmenetluse protokolli ei tähenda, et ta ei võinud samal ajal ka üksuse peaspetsialist-üksuse juhi ülesandeid täites distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja allkirjastada. 11. Asjaolu, et kaebajale tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolli samal päeval, kui distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ning tal ei võimaldatud distsiplinaarmenetluse protokollile selgitusi esitada järgmisel päeval, nagu kaebaja soovis, ei anna samuti alust asuda 5 seisukohale, et 27.05.2011. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri oleks seetõttu õigusvastane. Toimiku materjalidest nähtuvalt teavitati kaebajat distsiplinaarmenetluse alustamisest 02.06.2011 (tl 47) ning anti talle võimalus selgituste andmiseks. Kaebaja oli esitanud seletuskirja 27.05.2011 ning täiendavat seletust ta distsiplinaarmenetluse läbiviimise käigus ei esitanud. Menetleja koostas kõiki asjaolusid, sh kaebaja 27.05.2011. a seletust arvestades distsiplinaarmenetluse protokolli, mida tutvustati kaebajale 27.06.2011 hommikul. Kaebaja soovis menetlusmaterjalidest koopiaid ning koopiad väljastati kaebajale samal päeval kella 12.00 paiku. Inspektor-kontaktisik M.B. selgitas kaebajale (tl 52), et tal on aega distsiplinaarmenetluse protokollile vastuväidete esitamiseks sama päeva kella 17.00-ni. Kaebaja nõustus sellega ning lubas, et laseb teisel kinnipeetaval enda eest kirjutada eesti keeles. M.B. selgitas, et kaebaja võib vastuväited esitada ka vene keeles. Samal päeval esitas kaebaja kell 13.45 aga taotluse (tl 51), milles teatas, et esitab oma vastuväited 28.06.2011, sest ta ei oska eesti ega vene keeles kirjutada ning eesti keelt ja vene keelt valdav kinnipeetav peab talle protokolli tõlkima ning aitama vastuväiteid esitada. Inspektor-kontaktisik selgitas seepeale kaebajale, et võib ise talle menetluse protokolli tõlkida ning teiste kinnipeetavate poole pöördumine ei ole vajalik. Kaebaja keeldus sellest ja väitis, et niikuinii määratakse talle karistus. Samuti ei ole tõene, et kaebaja ei oska vene keeles kirjutada, sest oma igapäevased kirjalikud pöördumised vanglale, sh seletuskirjad ja ka pöördumised meditsiiniosakonna poole on ta esitanud vene keeles (tl 39, 46, pöördumised meditsiiniosakonna poole aastail 2008-2011). Seega tuleneb eelpooltoodust, et vangla andis korduvalt (02.06.2011, 27.06.2011) kinnipeetavale võimaluse täiendavate seisukohtade või vastuväidete esitamiseks ning pakkus ka tõlkeabi, kuid kinnipeetav ise keeldus sellest. Samas oli D. Maisurjants saanud anda omapoolse selgituse tööle asumisest keeldumise põhjuste kohta 27.05.2011, mida distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja karistuse määramisel ka arvestati. Seega ei ole alust väita, et kaebajat ei ole enne talle distsiplinaarkaristuse määramist üldse ära kuulatud. Ringkonnakohus leiab, et distsiplinaarmenetluse protokolli kaebajale tutvustamine ja distsiplinaarkaristuse määramine samal päeval ei ole haldusmenetluse seaduse §-st 58 tulenevalt käesoleval juhul selline menetlusviga, mis viiks distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamisele. Nagu juba märgitud, sai D. Maisurjants esitada toimunu kohta seletuse 27.05.2011, samuti sai ta esitada distsiplinaarkaristuse käskkirja peale vaide ning kaebuse ja on saanud seega oma kaebeõigust teostada. D. Maisurjants ei ole ka ära näidanud, kuidas tema poolt menetlusveaks peetava käitumise asemel oleks teistsugune olukord saanud viia teistsugusele menetluse lõpptulemusele, so teistsuguse tagajärjega distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja andmisele. Lisaks on kaebajal olnud võimalik esitada oma distsiplinaarmenetluses väidetavalt esitamata jäänud väiteid kohtumenetluses. Ükski kaebaja kohtumenetluses toodud väidetest pole aga olnud sellise kaaluga, mis annaks aluse kahelda määratud distsiplinaarkaristuse õiguspärasuses. 12. Iseenesest on olnud õige kaebaja viide sellele, et talle distsiplinaarkaristuse määramisel võeti arvesse ka ühte juba tühistatud distsiplinaarkaristust, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei muuda selline kaalutlusviga kaebajale määratud karistust veel õigusvastaseks ja ebaproportsionaalseks. 27.06.2011. a käskkirjas on märgitud, et kaebajal on hetkeseisuga 8 kehtivat karistust, sh on talle juba määratud 5 ööpäeva kartserit tööst keeldumise eest ning viimane karistus on talle määratud 02.05.2011. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 59) oli 02.05.2011. a käskkiri juba 22.06.2011. a käskkirjaga kehtetuks tunnistatud. Samas on endiselt jõus kõik muud kaebaja distsiplinaarkaristuste õiendis (tl 61-62) märgitud ja vaidlusaluses käskkirjas karistuse määramise aluseks olnud distsiplinaarkaristused, sh 18.06.2010 määratud kartserikaristus 6 tööleasumisest keeldumise eest. 27.06.2011 seisuga jõus olnud karistuste puhul on näha, et kaebajat on varasemalt karistatud erinevate rikkumiste eest muuhulgas kartserikaristustega 5-7 ööpäevani. Kuna kaebajat on enne 27.06.2011 korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul omanud 27.06.2011. a käskkirjaga karistuse määramisel olulist tähtsust see, kas kaebajal oli varasemalt 7 või 8 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kaebajat on endiselt varasemalt korduvalt karistatud, sh samalaadse rikkumise eest, mis kinnitab, et kaebaja ei ole talle määratud karistustest hoolimata omapoolseid järeldusi teinud. Seega võib väita, et ühe tühistatud karistuse arvestamisel ei olnud tegemist sellise veaga, mis võinuks 27.06.2011. a karistusotsust ja selles valitud karistuse liiki ning määra kuidagi mõjutada. Samuti leiab ringkonnakohus, et kaebajale on tema isikut, rikkumise asjaolusid ja selle korduvust arvestades 15 ööpäeva pikkuse kartserikaristuse määramine olnud igati proportsionaalne ja põhjendatud ning vaidlusaluses käskkrjas on piisavalt motiveeritud seda, miks just selline karistus määratakse. 13. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebuse esitajal puudusid 27.05.2011 sellised kaalukad põhjused tööst keeldumiseks, mistõttu on ta tööleminemisest keeldumisega rikkunud VangS § 67 lg-t 1 ja § 37 lg-t 1 ning tema distsiplinaarkorras karistamine oli põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub samuti halduskohtuga, et vaidlusalune käskkiri vastab HMS § 54 nõuetele ning distsiplinaarmenetluses ei esinenud selliseid rikkumisi, mis iseenesest annaksid aluse vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks. Arvestades kaebaja isiksust ning talle määratud karistust ei ole alust asuda seisukohale, et see oleks toimepandud rikkumisega võrreldes ja ka varasemaid karistusi arvesse võttes ilmselt ebaproportsionaalne. Agu Timmi Einar Vene 7 Maili Lokk