3-11-737/7

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-737 Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi S.J.i kaebus prill-laua ja kaaneta WC potiga kambrisse paigutamises seisnenud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Resolutsioon
2. Tagastada S.J.i kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 3’ p 5 alusel läbivaatamatult.
3. Saata määruse ärakiri vene keelde tõlgituna kaebajale. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA TAOTLUSED
4. S.J. on saatnud Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles ta kurdab selle üle, et tema kambris pole WC potil kaant ega prill-lauda. Kaebusest ja sellele puuduste kõrvaldamise korras esitatud täiendusest on võimalik aru saada, et kaebaja soovib enda niisugusesse kambrisse paigutamine õigusvastaseks tunnistada ja põhjendab oma vastavat huvi vaidlustatu õigusvastasuse ja kahju hüvitamise nõude esitamise sooviga. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 3’ p 5 kohaselt peab kohus kaebuse tagastama, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-1-20-10 kohaselt tuleb nimetatud alust kohaldada ka juhtudel, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
6. Vangistusseaduse § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri ning kambris peab olema piisavat valgustatust tagav aken ja kunstlik valgustus. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestamise õiguse on seaduseandja andnud justiitsministrile, kelle 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 7 lg 1 p 8 kohaselt kuulub WC kambri sisustusse üksnes võimaluse korral. Mingeid konkreetseid tingimusi WC kohta ei tulene ka Viru Vangla kodukorrast.
7. S.J.i kaebuse väited viitavad sellele, et ta peab vaidlustatud olukorda oma inimväärikust alandavaks ja kinnipidamistingimusi halvendavaks. Vangistusseaduse § 4’ lg 1 kohustab küll kinnipeetavat kohtlema viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas viibimisega, kuid lahendis nr 3-3-1-2-06 on Riigikohtu halduskolleegium asunud seisukohale, et inimväärikust kahjustav on vaid niisugune vangla tegevus, mis riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, halvendab tema seisundit märgatavalt ja omab erakordselt piiravat iseloomu. See, et inimväärikuse alandamisena käsitletav väärkohtlemine peab olema teatud raskusastmega ning sellega kaasnenud alandus peab igal juhul ületama kinnipidamisega kaasneva vältimatu kannatustaseme, tuleneb selgelt ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast. Ilma prill-laua ja kaaneta WC pott ei ole terviklik hügieeniseade ning kindlasti tekitab see kasutajale ka mõningast ebamugavust, kuid see pole piisav väitmaks, et tegemist on inimväärikust alandava või kinnipidamistingimusi oluliselt halvendava kohtlemisega. Halbu sanitaartingimusi saab selleks üldreeglina pidada ainult juhul, kui need moodustavad märgatava koguse või toimivad koosmõjus teiste kahjustavate teguritega. Lisaks pole usutav, et niisugune olukord saaks kaasa tuua selliseid kannatusi või tervise kahjustusi, mille hüvitamist on võimalik nõuda riigivastutuse seaduse alusel. Vaidlustatud haldusakti või toimingu õigusvastasus on tuvastamisnõude esitamise alus, sellega ei saa oma huvi põhjendada ja seega ei saa olla arvestatavad ka tuvastamisnõude eelduseks olevad kaebaja huvi põhjendused.
8. Eeltoodud järeldustel on S.J.i kaebus ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu ei ole tal õigust halduskohtusse pöörduda. Tartu Halduskohus ei saa tema kaebust menetleda ning peab selle halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 3’ p 5 nimetatud alusel läbivaatamatult tagastama. Raili Randlane Kohtunik