KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 9. november 2012, Tartu 3-10-555 Haldusasi Sergei Jerini kaebus Viru Vangla 22. veebruari 2010. a korralduse nr 1.1-4/56 õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu 4. mai 2010. a otsus Viru Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Sergei Jerin Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 4. mai 2010. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega jätta Sergei Jerini kaebus rahuldamata. 3. Mõista Sergei Jerinilt Viru Vangla kasuks välja viimase poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15,97 eurot. 4. Jätta Sergei Jerini poolt apellatsioonimenetluses esitatud taotlused rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk kuni 10. detsembrini 2012. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla 22. veebruaril 2010. a korraldusega nr 1.1-4/56 otsustati lukustada alates 21. veebruarist 2010 tagasiulatuvalt kinnipeetavate julgeoleku tagamiseks ning kuni asjaolude väljaselgitamiseni XX osakonna kambrite uksed. Korraldust põhjendati asjaoluga, et 21. veebruaril 2010 kella 18.00 paiku avastati XX hoone XX osakonna kinnipeetaval kehavigastused. Viru Vangla 21. aprilli 2010. a õiendi kohaselt avati kambrid taas 15. märtsil 2010. 2. Sergei Jerin esitas 1. märtsil 2010 Tartu Halduskohtule kaebuse eelnimetatud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks, mida põhjendas huviga esitada tulevikus kahju hüvitamise taotlus. 21. veebruaril 2010 kella 18.50 paiku käskis vanglaametnik A.K. kaebajal minna kambrisse. Kaebuse kohaselt kasutas vanglaametnik ära oma võimu, et saata kinnipeetav kambrisse ning ühtlasi pettis kaebajat õigusakti olemasolu suhtes. Antud korraldus on vastuolus vangistusseaduse (VangS) §-ga 41 ja § 8 lg-ga 2 ning Euroopa vanglareeglistiku §-ga 60.3. 3. Tartu Halduskohtu 4. mai 2010. a otsusega rahuldati S. Jerini kaebus. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud korraldus põhjendamata, mis tingib antud haldusakti vastuolu haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-de 1, 2 ja 3. Korralduses on ainsa piirangu kehtestamise põhjusena toodud kinnipeetaval avastatud kehavigastused. Terve osakonna lukustamisel on tegemist suure hulga kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramisega ja seetõttu on kaalutuslõigus väga ulatuslik. Korraldusest ei nähtu, kuidas vangla on kaalutuslõigust teostanud. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et juba korralduse andmise päeval oli videosalvestiselt võimalik tuvastada, kes on kinnipeetavale tekitatud kehavigastuses süüdi. Korralduses pole märgitud, miks oli vaja lukustada terve osakonna kambrid, kuigi salvestiselt on näha, kes olid intsidendiga seotud. Kohus ei saa korralduse puuduliku motiveerituse tõttu hinnata, kas rakendatud meede vastas proportsionaalsuse kolmeastmelisele skeemile. Kohus leiab, et S. Jerinil on põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna ta on seda põhjendanud kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsusega. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 4. mai 2010. a otsus ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Kohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Kohus on jätnud tähelepanuta VangS § 66 lg 1 mõtte ja eesmärgi ning ei ole arvestanud, et VangS § 8 lg 2 alusel kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine on ennetav meede. VangS § 66 lg-st 1 tuleneb vanglale kohustus üldise julgeoleku tagamiseks. Vangla ei saa jääda ootama õigushüve kahjustust, vaid juhul kui õigushüve kahjustumine on tõenäoline, peab vangla rakendama ennetavaid meetmeid. Vangla ei pea olema tõsikindlalt veendunud tagajärje saabumises või ära ootama selle saabumist, et võtta tarvitusele meetmeid vangla julgeoleku tagamiseks. Vanglal oli põhjendatud kahtlus, et kehavigastuse tekitamine võib korduda. Kuna osakond lukustati kuni asjaolude väljaselgitamiseni, ei olnud korralduses võimalik märkida konkreetset osakonna lukustamise lõpukuupäeva, vaid osakond avati koheselt, kui asjaolud olid välja selgitatud, mis paratamatult võttis aega. Ainult videosalvestise põhjal ei saanud kindlaks teha, kes oli kannatanule kehavigastused tekitanud.
- b)Viru Vangla leiab, et vaidlustatud korraldus on motiveeritud. Korralduses on välja toodud kambrite lukustamise põhjus. Korraldus ei saanudki väga üksikasjalikku informatsiooni sisaldada, kuna asjaolud olid väljaselgitamisel. Valitud abinõu ehk kambrite lukustamine vastab proportsionaalsuse põhimõttele. 5. S. Jerini vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuses leitakse, et Tartu Halduskohtu otsus on õiguspärane. Vastuse põhjendused:
- a)Vangla varjab süütõendeid. Väidetavat videomaterjali intsidendi kohta ei eksisteerigi, s.t vangla on selle hävitanud, või esitanud videomaterjali sihilikult kohtule tõendamaks, et videosalvestis on läbi vaadatud ja selle alusel suletigi terve sektsioon.
- b)Vaidlustatud korraldus ei oma juriidilist jõudu, kuna aktist ei nähtu, et M.K. oleks volitusi sellise tegevuse teostamiseks või et keegi oleks talle need volitused andnud.
- c)Vaidlustatud korraldus ei ole motiveeritud ning ühtlasi on selle andmisel rikutud proportsionaalsuse põhimõtet. Viru Vangla tõlgendab seadust valesti ja oma huvidest lähtuvalt.
- d)Kohus on rikkunud S. Jerini õigust õiglasele kohtupidamisele 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 7. Vaidlusalust käskkirja ei saa pidada täielikult motiveerimatuks. Selles on viide nii õiguslikule alusele (VangS § 8 lg 2) kui ka faktilisele alusele – et 21. veebruaril 2010 kell 18. 00 ajal avastati XX hoone XX osakonna kinnipeetaval kehavigastused ja et kambrite lukustamist kohaldatakse tulenevalt vangla julgeolekukaalutlustest kuni asjaolude väljaselgitamiseni ning kinnipeetavate julgeoleku tagamiseks. Möönda võib, et haldusakti faktiline motiveering ei ole kõige põhjalikum, kuid see ei muuda motiveeringut olematuks ja seega ei saa vaidlustatud korraldusele ette heita HMS §-s 56 sätestatud põhjendamisnõude rikkumist ja haldusakti ainuüksi seetõttu õigusvastaseks pidada. 8. Otsuste tegemisel kaalutluste märkimata jätmine ei muuda samuti otsust õigusvastaseks. Ehkki kaalutlusi ei ole välja toodud sõnaselgelt, on eelkirjeldatud haldusakti põhjendustest need kaalutlused siiski selgelt järeldatavad. Põhjendused viitavad üheselt sellele, et haldusakti andja arvates tähendas kinnipeetavale kehavigastuste tekitamise fakt seda, et võib esineda oht vangla julgeolekule ning kinnipeetavate julgeolekule. Samuti on haldusaktist järeldatav, et julgeolekuohu vältimist pidas vangla olulisemaks kui kinnipeetavate õiguste ajutist piiramist kambrisse lukustamise näol. Arvestades korralduse resolutsiooni sisu (kambriuste lukustamine) on ilmselge, et vangla teadvustas endale sellega kaasnevaid tagajärgi (piiratakse kinnipeetavate õigusi osakonnasiseselt liikuda) ning ringkonnakohtu arvates ei saa neil asjaoludel Viru Vanglale ette heita, et ta jättis kaalumata olulise asjaolu. Nagu märgitud, ilmneb otsusest, et vangla ja kinnipeetavate julgeoleku tagamist pidas vastustaja seekord kaalukamaks õigushüveks kui kinnipeetavate liikumisõigust. Nõustuda ei saa ka halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt „mõiste „vangla julgeolek“ sõltub konkreetse vangla eripärast ja on suurelt osalt iga vangla enda otsustada“. Vangla julgeoleku mõistet kasutab muuhulgas VangS § 8 lg 2, mis sätestab, et vanglateenistus võib põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada VangS § 8 lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on seaduses kasutatud mõiste „vangla julgeolek“ piisavalt arusaadav ning ei vaja üldjuhul haldusaktis täiendavat lahtiseletamist. Ka halduskohtu otsusest ei nähtu, kuidas jäi halduskohtule see mõistekasutus arusaamatuks. Olukorras, kus ühel kinnipeetaval on teise, tuvastamata kinnipeetava poolt tekitatud kehavigastused, on ilmne, et vangla julgeoleku huvides on vajalik esiteks vältida seda, et kinnipeetavaid või vanglaametnikke veelkord rünnataks või et tekiks muu ohtlik tagajärg (vangla vara kahjustamine, põgenemisvõimaluse loomine vms), ning teiseks kehavigastusi tekitanud isik tuvastada. Nõustuda tuleb vastustaja seisukohaga, et tegemist oli ennetava meetmega. 9. Arusaamatuks jääb halduskohtu väide, nagu nähtuks kohtule esitatud dokumentidest (tl 2325), et juba korralduse andmise päeval oli videosalvestiste alusel selge, kes võis olla kinnipeetava kehavigastustega seotud. Halduskohus jättis tähelepanuta, et korraldus kambrite lukustamiseks anti esialgselt suulise korraldusena 21. veebruaril 2010. Kirjalikult vormistati see päev hiljem, 22. veebruaril 2010. Edasilükkamatu korralduse andmist kõigepealt suulises vormis ja siis selle tagantjärgi kirjalikku vormistamist võimaldab haldusmenetluse seaduse § 55 lg 2 ning käesoleval juhul niimoodi käitumist tuleb juhtumi asjaolusid arvestades lugeda igati õiguspäraseks. Halduskohtu poolt viidatud tõendis (tl 25) on märgitud, et videosalvestis vaadati läbi ja kehavigastusega seotud võimalik isik avastati mitte korralduse andmise päeval, 3 vaid päev hiljem, 22. veebruaril 2010. Seejärel viidi nii selle isikuga kui teiste kinnipeetavatega läbi vestlused, selgitamaks välja kõik asjaolud, millest ja kuidas võisid sellised vigastused tekkida. Järgmisel tööpäeval pärast vestluste lõpetamist avati kambrite uksed. Arvestades sellise julgeolekohu tõsidust, on ringkonnakohtu arvates põhjendatud see, et julgeolekuohu vältimise abinõust ei loobuta kergekäeliselt, vaid tehakse seda alles siis, kui välja on selgitatud tõepoolest kõik olulised asjaolud intsidendiga seoses ning ei piirduta ainult videosalvestiselt nähtuvaga. 10. Kuna korraldus on põhjendatud ja sellest on järeldatavad ka kaalutlused, on ringkonnakohtu arvates otsus kontrollitav. Samuti viitavad eeltoodud asjaolud sellele, et korraldus kambrite sulgemiseks oli proportsionaalne. See oli vajalik vangla ja kinnipeetavate julgeoleku tagamiseks ning sellest loobuti siis, kui videosalvestise vaatamise ja vestluste teel olid välja selgitatud kõik olulised asjaolud seoses intsidendiga ehk teisisõnu siis, kui oli selgunud, et julgeolekuohtu ei ole või seda on võimalik vältida muude vahenditega. 11. Seonduvalt kambrite lukustamise kestvusega märgib ringkonnakohus täiendavalt, et S. Jerini kaebusest nähtuvalt vaidlustas ta eeskätt kambrite lukustamist kui sellist, mitte lukustamise kestvust (tl 5). Kaebaja pidas lukustamist õigusvastaseks eeskätt seetõttu, et tema arvates ei olnud talle vahetult korralduse andnud vanglaametnikul selleks õigust. Halduskohus ei saa väljuda kaebuse piirest ega kontrollida haldusakti või toimingut osas, milles seda ei olnud vaidlustatud. 12. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus, et korralduse andmisel ei olnud pädevust ületatud. Korralduse andjaks oli julgeolekuosakonna juhataja, kes täitis direktori asetäitja ülesandeid vangistuse alal. Pädevuse sellise korralduse andmiseks andis julgeolekuosakonna juhatajale justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirja“ p 12, millele on kirjalikult vormistatud korralduses ka viidatud. Korralduse andmisel ei ole rikutud Ministrite Komitee soovituse Euroopa vanglareeglistiku kohta p-i 60.3. Tegemist ei olnud kollektiivse karistamisega, vaid nagu ülal selgitatud, abinõuga julgeolekuohu vältimiseks. 13. S. Jerini poolt apellatsioonimenetluses esitatud taotlused jäävad rahuldamata. Haldusasja tehiolud on piisavalt tuvastatud ning täiendav kaebaja poolt soovitud asjaolude tuvastamine pole millegagi põhjendatud. 14. Eeltoodust tulenevalt kuulub Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamisele. Tartu Halduskohtu otsus tühistatakse ning ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab S. Jerini kaebuse täielikult rahuldamata. 15. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus Viru Vangla riigilõivu summas 250 krooni (15,97 eurot). HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt kuulub see summa S. Jerinilt Viru Vangla kasuks väljamõistmisele. Maili Lokk Agu Timmi 4 Einar Vene