3-12-723/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene

1. november 2012, Tartu 3-12-723 Erki Sommeri kaebus Tartu Vangla
2. veebruari
3. a käskkirja nr 6-2/359 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
4. juuni
5. a otsus Erki Sommeri apellatsioonkaebus Lihtmenetlus Kaebaja Erki Sommer Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
6. juuni
7. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni
8. detsembrini
10. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolev asi tuleb lahendada lihtmenetluses, kuna juhtumi asjaolud on vajalikus ulatuses piisavalt selged, vaidlust ei ole kohaldatavate õigusnormide üle ning apellatsioonimenetluses ei ole asja lahendamiseks täiemahulise otsuse koostamine vajalik.
11. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. E. Sommer soovib, et kohust tühistaks Tartu Vangla käskkirja, millega oli E. Sommerile määratud distsiplinaarkaristusena noomitus selle eest, ta käitus ebaviisakalt, öeldes toidujagajale „tõmba siit minema, kulp“. Halduskohtu otsuses (tl 49-51) on põhjalikult E. Sommeri kaebust analüüsitud ja jõutud järeldusele, et selle määramine oli õiguspärane. Distsiplinaarkaristuse õiguspärasus nähtub ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast (tl 9-9p), vaideotsusest (tl 6-6p), Tartu Vangla vastusest kaebusele (tl 41-42) ja apellatsioonkaebusele. Apellatsioonkaebuses on E. Sommer sisuliselt jäänud oma väite juurde, et tema ebaviisakas sõnakasutus oli tingitud sellest, et toidujagajast kinnipeetav oli teda eelnevalt ähvardanud. Halduskohus on leidnud, et toidujagaja poolt ähvardamine ei ole tõendatud ning isegi kui see oleks aset leidnud, siis ei loonud ähvardamine kaebaja jaoks hädakaitseseisundit, sest tegemist polnud vahetu õigusvastase ründega karistusseadustiku § 28 lg 1 mõttes ning lisaks polnud ebaviisaka väljendiga vastamine kaebaja poolt abinõu, mis oleks rünnet tõrjunud. Apellatsioonkaebuses ei nõustuta halduskohtu seisukohaga, kuid ei esitata mingeid selliseid argumente ega tõendeid, mis selle järelduse ümber lükkaksid. Kaebaja väited, et toidujagajana tegutsenud kinnipeetav on talle ohtlik ja et ta tunneb tema ees hirmu, ei muuda olematuks fakti, et kaebaja käitus teise kinnipeetavaga ebaviisakalt. Pigem järeldub sellest väitest kaebaja seisukohtadele vastupidine – ei ole usutav, et isik, kes tunneb teise ees hirmu ja peab teda endale ohtlikuks, käituks ähvardamise korral viimasega jämedalt ja kasutaks ähvardaja suhtes ise ebaviisakaid väljendeid. Sellega eskaleeriks isik konflikti veelgi. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses ka kuidagi ära näidanud, kuidas teise kinnipeetava väidetavale ähvardusele ebaviisakustega reageerimine kaebaja jaoks ründeohu kõrvaldas. Tartu Vangla vastuses on põhjendatult viidatud, et kui ähvardamine tõepoolest aset leidis, siis oli ähvardus juba lõpule viidud ja seda polnud võimalik tagasi pöörata.
12. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsust muutmata. Madis Ernits Agu Timmi 2 Einar Vene