3-11-1957/18

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Agu Timmi, Einar Vene ja Maili Lokk

1. november 2012, Tartu 3-11-1957 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja vanglale ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 22.09.
2. a määrus Juri Kolesnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Vaidlustatud kohtulahendid Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.
4. Tühistada Tartu Halduskohtu 22.09.
5. a määrus osas, millega tagastati kohustamiskaebus järgnevate nõuete osas: kohustada vanglat viima kaebaja juuksurisse siis, kui on olemas soe vesi; kohustada vanglat võimaldama kaebajal end pesta pärast juukselõikust; kohustada vanglat väljastama kaebajale laost tema veekeedukann. Saata nimetatud osas asi halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks.
6. Ülejäänud osas jätta Tartu Halduskohtu 22.09.
7. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
8. 05.08.2011 esitatud kaebuses ja selle 19.09.
9. a täpsustuses taotles J. Kolesnikov, et halduskohus tunnistaks õigusvastaseks Tartu Vangla keeldumise toimetada kaebaja juuksuri juurde sel ajal, mil kambris on soe vesi; tunnistada õigusvastaseks toiming, et kaebajal ei võimaldata juuksuris pead pesta enne ja pärast juukselõikust; tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla keeldumine võimaldada kaebajal pesta ennast pärast juuksurit või vähemalt ära pesta pea; tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla keeldumine väljastada kaebajale tema teekann; kohustada vanglat viima kaebaja juuksurisse siis, kui on olemas soe vesi; kohustada vanglat võimaldama kaebajale pesta juuksuris pead enne ja pärast juukselõikust; kohustada vanglat võimaldama kaebajale pesta ennast pärast juuksuris käimist või vähemalt pesta pead ja kohustada vanglat väljastama kaebajale laost tema teekann.
10. Tartu Halduskohus tagastas J. Kolesnikovi kaebuse 22.09.
11. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p-i 1 alusel osaliselt, so esitatud kohustamisnõuete osas, kuna kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Määruse põhjenduste kohaselt näeb VangS § 11 lg 5 toimingu sooritamiseks kohustamiskaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kohustamisvaie on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Halduskohus tegi 29.08.
12. a Tartu Vanglale järelepärimise, kas J. Kolesnikov on esitanud Tartu Vangla 13.07.
13. a otsuse nr V1 8620-1 ja 20.07.
14. a otsuse nr V1 10466-1 peale vaided või on taotlenud kohustava ettekirjutuse tegemist seoses juuksuriteenuse pakkumisega kui kambris on soe vesi või sooja veega pea pesemise võimaldamisega ning veekeetja lubamisega kambrisse. Tartu Vangla vastas kohtu järelepärimisele, et kinnipeetav J. Kolesnikov ei ole Tartu Vanglale esitanud vaiet seoses Tartu Vangla 13.07.
15. a otsusega nr V1 8620-1 ja 20.07.
16. a otsusega nr V1 10466-1 ega kohustamisnõuet võimaldada temale juuksuriteenus ajal, mil kambris on soe vesi ning võimaldada pead pesta sooja veega ja lubada kambrisse veekeetja. Halduskohus oli seisukohal, et J. Kolesnikovi poolt Tartu Vanglale 17.06.
17. a ja 18.07.
18. a esitatud taotlusi ei saa käsitleda kohustamisvaietena. Tulenevalt eelnevast oli halduskohus seisukohal, et kuna J. Kolesnikov ei ole kaebuses märgitud kohustamisnõuete osas Tartu Vanglale esitanud kohustamisvaiet, siis on kaebajal läbimata VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
19. J. Kolesnikov esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 22.09.
20. a määrus kaebuse osalise tagastamise kohta tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli kaebaja esitanud vanglale taotluse 17.06.2011 ja see jäeti rahuldamata 13.07.
21. Pärast seda esitas kaebaja 18.07.2011 vaide 13.07.
22. a vastuse peale. 20.07.
23. a vastusega jäeti ka see rahuldamata ning eeltoodust tulenevalt on kohustamisnõude osas kohtueelne menetlus läbitud.
24. Tartu Vangla leidis 20.10.
25. a vastuses, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, sest ka Riigikohus oma 09.05.
26. a otsuses nr 3-3-1-22-08 asunud seisukohale, et mitte iga haldusorganiga peetud kirjavahetust ei saa käsitelda kohtuvälise vaidluse lahendamisena. Silmas peetakse vaid seadusega reguleeritud õiguskaitsemenetlusena ettenähtud kohtueelset menetlust (vaidemenetlust). Seda, et J. Kolesnikov ei pidanud ka ise tegelikkuses oma 18.07.2011 vanglale esitatud pöördumist (vangla reg nr V1 10466) vaideks kinnitab asjaolu, et alates maist 2011 on J. Koelsnikovi hakanud esitama vanglale pöördumisi, kui ta ise peab neid vaieteks, eesti keeles. Ja seda põhjusel, et vangla on korduvalt olnud seisukohal, et J. Kolesnikov valdab eesti keelt määral, mis võimaldab tal oma õigus kaitsta, mistõttu ei saadeta tema poolt esitatud venekeelseid vaideid vangla kulul tõlkimisse vaid tagastatakse selgitustega menetlusse võtmata jätmise kohta. Kui J. Kolesnikovi ise peab vanglale esitatut taotluseks, pöördumiseks või märgukirjaks, siis kirjutab ta vanglale vene keeles, kuna vanglas vastatakse ka kinnipeetava vene keeles esitatud pöördumistele. Siis, kui J. Koelsnikov soovib ka enda arvates vaiet esitada, siis ta kas kirjutab kohe ise eesti keeles või laseb seda teha teistel kinnipeetavatel. Eeltoodust tulenevalt oli Tartu Vangla seisukohal, et halduskohus tõlgendas õigesti J. Kolesnikovi vanglale 18.07.2011 esitatud pöördumist taotlusena ning tagastas kaebuse kohustamisnõude osas õiguspäraselt, kuna J. Kolensikovil on kohtusse pöördumise eeldusena läbimata kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
27. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja Tartu Halduskohtu 22.09.
28. a määrus tuleb osaliselt tühistada ning saata selles osas halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks. Ülejäänud osas tuleb vaidlustatud määrus jätta muutmata.
29. Käesolevas asjas käib vaidlus selle üle, kas J. Kolesnikovi poolt 04.08.2011 esitatud ja hiljem täiendatud kaebuses esitatud kohustamisnõuete (kohustada vanglat viima kaebaja juuksurisse siis, kui on olemas soe vesi; kohustada vanglat võimaldama kaebajale pesta juuksuris pead enne ja pärast juukselõikust; kohustada vanglat võimaldama kaebajale pesta ennast pärast juuksuris käimist või vähemalt pesta pead ja kohustada vanglat väljastama kaebajale laost tema teekann) osas oli kaebajal kohtueelne menetlus läbitud või mitte, so kas ta võis kohustamiskaebusega kohtusse pöörduda. Kaebaja esitas halduskohtule ka oma 17.06.
30. a taotluse vanglale ning vangla 13.07.
31. a ja 20.07.
32. a vastused. Tartu Vangla edastas halduskohtule ka J. Kolesnikovi 18.07.
33. a kirja Tartu Vangla direktorile. Halduskohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et kaebaja 17.06.
34. a ja 18.07.
35. a taotlused ei ole käsitatavad vaietena, kuid põhjendusi, miks halduskohus nii arvab, vaidlustatud määruses esitatud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul saab nõustuda üksnes väitega, et J. Kolesnikovi 17.06.
36. a taotlus Tartu Vanglale ei ole vaie. 17.06.2011 Tartu Vanglale esitatud taotlust tuleb lugeda taotluseks, milles soovitakse toimingu sooritamist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 mõttes, kuna selles on J. Kolesnikov taotlenud, et teda viidaks juuksurisse siis, kui kambris on soe vesi, et tal võimaldataks ennast pesta pärast juuksurist tulekut ning, et talle antaks kambrisse tema veekeedukann. Eelnimetatud taotlused jättis Tartu Vangla rahuldamata 13.07.
37. a kirjaga. 13.07.
38. a keeldumise järel esitas J. Kolesnikov 18.07.2011 kirja Tartu Vangla direktorile, milles märkis, et ta sai oma pöördumisele 13.07.2011 vastuse ning see on vale ja ebainimlik. J. Kolesnikov esitas vangla direktorile uuesti taotluse, et tal võimaldataks pärast juuksuriskäiku pead pesta ja antaks kambrisse veekeedukann. 18.07.
39. a kirja käsitles vangla mitte vaidena, vaid uue taotlusena, milles paluti 17.06.
40. a taotluse uuesti läbivaatamist ning see jäeti 20.07.
41. a kirjaga rahuldamata.
42. Ringkonnakohus leiab, et J. Kolesnikovi 18.07.
43. a pöördumist vangla direktori poole, milles sisuliselt vaidlustatakse vangla 13.07.
44. a keeldumist, tuleb lugeda selle sisust tulenevalt vaideks olenemata sellest, kas ja kuidas see on pealkirjastatud või sõnastatud või mis keeles see on esitatud. Nimelt on Riigikohtu halduskolleegium oma 04.04.
45. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-32-03 leidnud, et: „Taotluse, avalduse, kaebuse, pöördumise või muu tahteavalduse vaideks kvalifitseerimisel tuleb uurimisprintsiibist lähtudes arvestada isiku tegeliku tahtega. Kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja (HMS § 75) jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale haldusorganile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi isik ei ole oma tahteavaldust vaidena pealkirjastanud või ei ole viidanud Haldusmenetluse seaduse
46. peatükile. Avaldust tuleb käsitada vaidena ka siis, kui selles ei ole selgesõnaliselt formuleeritud taotlus haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuid avalduse sisust selgub siiski, et avaldaja tahe on sellele suunatud. Vajaduse korral peab haldusorgan kasutama HMS §-st 78 tulenevat võimalust lasta isikul oma taotlust konkretiseerida.“ Sama seisukohta on Riigikohus sisuliselt korranud ka 09.05.
47. a otsuse nr 3-3-1-22-08 p-s
48. Viimatimainitud lahendis on Riigikohtu halduskolleegium veel märkinud ka seda, et kui 3 haldusorgan ei ole avalduse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumist vaidemenetluse käigus haldusmenetluse seaduses ettenähtud korras kontrollinud, on rikutud avaldaja põhiõigust seadusega sätestatud menetlusele ning hea halduse tava. Lisaks sellele sätestab ka riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 3, et: „Taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule.“ Seega tuleneb sellest, et kui isik soovib haldusorganilt teatud käitumist, peab ta esitama kõigepealt haldusorganile taotluse ning alles siis, kui see taotlus jäetakse rahuldamata või läbi vaatamata, tuleb esitada vaie. VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse nõue kohustamiskaebuse puhul tähendab seda, et kinnipeetav peab enne kohustamiskaebuse esitamist olema vangla administratsioonilt midagi taotlenud üldises haldusmenetluses haldusakti või toimingu taotlemiseks ettenähtud korras ja seejärel vaidlustanud keeldumise vaidemenenetluse korras ning pärast seda on vaie jäetud rahuldamata, tagastatud või tähtaegselt lahendamata jäetud. 13.07.
49. a keeldumises oli märgitud, et sellega mittenõustumisel on J. Kolesnikovil õigus esitada 30 päeva jooksul Tartu Vangla direktorile vaie. 18.07.
50. a, so vaidetähtaja raames esitatud pöördumisega Tartu Vangla direktori poole, J. Kolesnikov seda sisuliselt ka tegi, märkides pöördumises mittenõustumist keeldumisega ja taotledes oma algsete taotluste rahuldamist.
51. Ringkonnakohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et J. Kolesnikovil oli 17.06.
52. a taotluses toodud nõuete osas õigus pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtu poole olenemata sellest, kas lugeda vangla 20.07.
53. a vastust vaideotsuseks või asuda seisukohale, et vangla pidas J. Kolesnikovi 18.07.
54. a pöördumist alusetult uueks taotluseks ja oleks pidanud seda lahendama kui vaiet 13.07.
55. a keeldumise peale. Kuna J. Kolesnikov on halduskohtule esitatud kaebuses ja selle täienduses esitanud ka selliseid kohustamisnõudeid, mille osas ta ei ole 17.06.
56. a taotlusest nähtuvalt eelnevalt Tartu Vangla poole pöördunud, siis on nende nõuete osas kohustamiskaebuse tagastamine iseenesest õige ja halduskohtu 22.09.
57. a määrus tuleb jätta osaliselt jõusse. Agu Timmi Einar Vene 4 Maili Lokk