← Eesti

3-12-1242/61

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. novembril
  2. a, Tallinnas Haldusasja number 3-12-1242 Haldusasi V.D. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  3. märtsi
  4. a vastutusotsuse nr 13-7/108-4 tühistamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja – V.D., volitatud esindaja Igor Sumarok; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kristel Uibo. Asja läbivaatamise aeg Kirjalikus menetluses Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest
  5. novembrist
  6. a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt
  7. detsembril
  8. a (k.a) (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus (LMTK) tegi 19.05.2011 OÜ-le Cristalcom maksuotsuse nr 12.2-3/7666-26, millega määras tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku summas 155 830,02 eurot ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku summas 198 217,57 eurot. OÜ Cristalcom sai maksuotsuse kätte 24.05.
  10. Seega kuulus maksuvõlg tasumisele 23.06.
  11. OÜ Cristalcom nimetatud maksuotsust ei täitnud.
  12. Harju Maakohus võttis 18.05.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-21591 menetlusse OÜ Cristalcom avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus kuulutas 13.06.2011 välja OÜ Cristalcom pankroti ja 21.09.2011 kohtumäärusega lõpetas kohus OÜ Cristalcom 1 pankrotimenetluse raugemise tõttu põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
  13. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) alustas 28.11.2011 korraldusega nr 13-7/108-1 V.D. suhtes vastutusmenetlust, tegemaks kindlaks, kas V.D. võib olla isikuks, kes vastutab OÜ Cristalcom maksuvõla eest maksukorralduse seaduse (MKS) § 40 tähenduses. V.D. sai korralduse kätte 29.11.2011, kuid jättis maksuhalduri korralduses esitatud küsimustele vastamata.
  14. PMTK edastas 01.02.2012 V.D.le vastutusotsuse projekti eriarvamuse avaldamiseks kuni 15.02.
  15. 16.02.2012 esitas V.D. oma vastuväited, kus leidis, et tema ei vastuta OÜ Cristalcom maksuvõla eest.
  16. PMTK 15.03.3012 vastutusotsusega nr 13-7/108-4 kohustati V.D.t tasuma OÜ Cristalcom maksuvõlg summas 112 653,24 eurot. PMTK leidis, et V.D. on pannud toime maksupettuse seeläbi, et kajastas OÜ Cristalcom raamatupidamises OÜ Rideman Jõhvi nimel väljastatud fiktiivseid arveid. Tehinguid OÜ-ga Rideman Jõhvi ei ole tegelikkuses toimunud ning viidatud äriühingu nimel väljastatud arveid on OÜ Cristalcom kasutanud üksnes tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamiseks ja äriühingust rahaliste vahendite väljaviimiseks ilma makse maksmata.
  17. 12.04.2012 esitas V.D. Maksu- ja Tolliametile vaide PMTK 15.03.3012 vastutusotsuse nr 137/108-4 kehtetuks tunnistamiseks. Maksu- ja Tolliamet jättis 15.05.2012 vaideotsusega nr 6-1/8132 V.D. rahuldamata.
  18. 14.06.2012 esitas V.D. Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 15.03.2012 vastutusotsuse nr 13-7/108-4 tühistamise nõudes. KAEBAJA VÄITED
  19. Kaebaja ei ole rikkunud OÜ Cristalcom juhatuse liikme kohustusi tahtlikult ega raskest hooletusest. Võimalik kerge hooletus ei saa tuua kaebajale kaasa juhatuse liikme vastutust. OÜ Cristalcom näitas eksisteerivas majandussituatsioonis tavapärast ja seadusandlusega nõutavat hoolsust müüja isiku tuvastamisel. OÜ Cristalcom juhatus nõudis müüjatelt arveid, lepinguid ja muid dokumente, mis oleksid allkirjastatud juhatuse liikme poolt. Kõik eelmainitud asjaolud tõendavad, et just arvetel näidatud isikud sooritasid tehinguid OÜ-ga Cristalcom. Jääb ebaselgeks, miks maksuhaldur pidas D. M. seletusi usaldusväärseks, aga V.D. seletusi ei võtnud arvesse.
  20. OÜ Cristalcom on esitanud revisjoni käigus tõendid selle kohta, et on välistatud OÜ Cristalcom seotus oma lepingupartnerite võimaliku õigusvastase tegevusega. Kaup oli reaalselt soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt (OÜ Rideman Jõhvi käibemaksukohuslase kontrolli käigus selgus, et äriühing on registreeritud maksukohuslasena), ka on tõendatud kauba edasimüük. Kauba kohta on esitatud nõuetekohane arve. Tehingu tegemise kord oli selline, et OÜ Rideman Jõhvi omanik ja esindaja D. M. suhtles otse OÜ Cristalcom seadusliku esindajaga. Kaebaja kontrollis D. M. volitusi krediidiinfo ja äriregistri teabesüsteemi kaudu. Kõik arved vastasid käibemaksuseaduse (KMS) §-s 37 ja raamatupidamise seaduses (RPS) sätestatud nõuetele. Tasumine toimus pangaülekandega müüja poolt näidatud kontole, seega OÜ Cristalcom on käitunud mõistlikult ja tal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 alusel. Tegemist oli ettevõtlusega seotud kulutustega, mida on õigesti kajastatud maksuarvestuses. OÜ Cristalcom ja Rideman Jõhvi OÜ vahel toimunud pangaülekanded kinnitavad, et vähemalt kahe nädala jooksul 2 toimusid nimetatud äriühingute vahel majandustehingud, mille tulemusena laekus Rideman Jõhvi OÜ arvele kokku 1 147 213,20 krooni.
  21. Uurimispõhimõttest tulenevalt oli maksuhaldur kohustatud arvestama maksukohustuslase suhtes nii võimalikke maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Vaatamata asjaolule, et OÜ Rideman Jõhvi väidab, et tehinguid ei ole reaalselt toimunud, ei ole OÜ Rideman Jõhvi vaidlusaluste tehingute alusel saadud 1 147 213,20 krooni OÜ-le Cristalcom tagastanud. OÜlt Rideman Jõhvi nimetatud summa tagasinõudmise abil oleks võinud OÜ Cristalcom võlgnevust maksude osas oluliselt vähendada. Jääb ebaselgeks, miks maksuhaldur jättis uurimata OÜ Rideman Jõhvi juhatuse liikme tegevuse. Maksuhalduri tegevus on OÜ Rideman Jõhvi ja OÜ Cristalcom vaheliste tehingute uurimisel vastuoluline. Maksuhalduri ebavõrdse kohtlemise tõttu on tekkinud OÜ Cristalcom pankrott ning OÜ Rideman Jõhvi on oluliselt ja põhjendamatult rikastunud. OÜ Rideman Jõhvi on esitanud maksumenetluses tõendamata väiteid. Maksuhaldur on lähtunud nendest väidetest ilma neid kontrollimata. OÜ Rideman Jõhvi esindaja seletuskiri ei tõenda tehingu tegemata jätmist, arvestades asjaoluga, et OÜ Rideman Jõhvi oli huvitatud tehingu tunnistamata jätmisest ja rikastus põhjendamatult näilise tehingu tõttu. Maksuhalduri tegevuse tulemusena on toimunud käibemaksu topeltarvestamine.
  22. V.D. esitas juhatuse liikme kohustusi täites Harju Maakohtusse pankrotiavalduse lootes seejuures, et pankrotihaldur tagastab pankrotimenetluse käigus pankrotivarasse OÜ-le Rideman Jõhvi väidetavalt põhjendamatult makstud summad. Arvestades, et OÜ-l Cristalcom puudusid rahalised vahendid oli lootus, et pankrotihaldur kasutab pankrotimenetluse käigus 200 000 krooni tagatisraha, mis oli ettenähtud kohustuse täitmiseks Eesti Vabariigi eest maksude osas. Maksuhaldur otsustas teadmata põhjustel võtta endale 200 000 krooni tagatisraha, jättes pankrotimenetluse rahata. Harju Maakohus kuulutas välja 13.06.2011 määrusega OÜ Cristalcom pankroti ning tegi 07.09.2011 määrusega võlausaldajatele ettepaneku tasuda OÜ Cristalcom pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 4 000 eurot hiljemalt 20.09.
  23. Maksuhaldur otsustas jätta pankrotimenetluse kulud tasumata. Harju Maakohus lõpetas 21.09.2011 kohtumäärusega OÜ Cristalcom pankrotimenetluse, pärast pankroti väljakuulutamist, raugemise tõttu. OÜ Cristalcom kaotas pankrotimenetluse algatamata jätmisega võimaluse raha väljamõistmiseks OÜ-lt Rideman Jõhvi. Ülaltoodust lähtudes on põhjendamatu määrata V. D. isiklik vastutus OÜ-le Rideman Jõhvi arveldusarvele kantud summa 1 147 213,20 krooni, ulatuses.
  24. Maksuotsusest ei nähtu, mille arvelt on OÜ Cristalcom arvele laekunud rahalised vahendeid, mis olid edasi kantud nii OÜ-le Rideman Jõhvi kui ka Leedu firmale UAB Baltic Estate Group. Juhul, kui maksuhalduri arvetes toimusid väljamaksed ilma reaalselt tehinguid tegemata, on nende summade võrra väljamaksed OÜ Cristalcom kontodelt olnud näilised. Seega, nende summade võrra ei ole OÜ Cristalcom vara vähenenud ning neid summasid ei saa käsitleda ka maksumaksja kuluna TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 mõttes. Isegi kui eeldada, et kirjeldatud tehingud ei vasta seadusele on selge, et OÜ Cristalcom soetas tegelikkuses ju kuskilt kütust, kuna seda oli ettevõtlusega tegelemiseks vaja.
  25. Vastutusotsusest jääb ebaselgeks, millega on põhjendatud määrata maksusumma suuruseks 112 653,24 eurot, milliste tehingutega seoses on nimetatud summa määratud ja millise maksukohustuse täitmiseks on vastutusotsus üleüldse tehtud. Selgusetuks jääb, kas kohustuste hulka on arvestatud vaid maksud, mis on arvestatud seoses OÜ-ga Rideman Jõhvi tehtud tehingutega või on pandud kohustusteks ka need maksud, mis on arvestatud seoses OÜ-ga Influx tehtud tehingutega. Vastutusotsuse lisana märgitud 19.05.2011 maksuotsus ei kajasta eraldi tulumaksu summasid, mis on arvestatud seoses OÜ-ga Influx ja OÜ-ga Rideman Jõhvi tehtud tehingutega. Seega ei saa vastutusotsust pidada põhjendatuks ja selle tegemisel on rikutud MKS § 3 46 lg-t 2 ja HKMS §
  26. Maksuhalduri poolt kohtumenetluses esitatud selgitustest ei piisa vastutusotsuse põhistamiseks ja vastustaja ei saa asuda oma vigu parandama kohtumenetluse raames.
  27. Jääb ebaselgeks, millega on põhjendatud Maksu- ja Tolliameti otsus, jätta vähendamata kaebajalt väljamõistetavat summat 25980,92 euro võrra, sest nimetatud summa arvestati
  28. a septembrikuu käibemaksukohustuse katteks, kuid see jäeti kajastamata vastutusotsuses.
  29. a septembri käibemaks oli arvestatud just OÜ-ga Rideman Jõhvi tehtud tehingutelt. Ka on vastustaja jätnud tähelepanuta, et OÜ Cristalcom maksis OÜ-le Rideman Jõhvi arved V.D. isiklike rahaliste vahenditega, mis oli üleantud äriühingule laenulepingu alusel ja kütus oli edasi müüdud. Vastustaja ei ole võtnud arvesse maksukohustust vähendavaid asjaolusid, st et OÜ Cristalcom müüs kütust ja deklareeris müügitehingu, maksis kütuse eest äriühingu esindaja rahaliste vahenditega ja deklareeris kütuse ostu OÜ-lt Rideman Jõhvi. Vaidlust ei ole selles, et ostetud kütus oli edasi müüdud. Kaebaja maksukohustust tuleks vähendada 25980,92 euro võrra, kuna tegelikku müüjat ei ole tuvastatud. Kaebaja positsiooni kinnitab Riigikohus asjas nr 3-3-1-60-
  30. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  31. Vastutusotsus on seaduslik ja põhjendatud ning sellega on tuvastatud, et OÜ Cristalcom maksuvõlg on tekkinud maksude tasumisest kõrvale hoidumise eesmärgil tehtud tehingute tagajärjel. OÜ Cristalcom juhatuse liige V.D., kes oli nende tehingute ajal äriühingu ainus seaduslik esindaja ning kes vastutas muuhulgas äriühingu raamatupidamise korraldamise eest, oli nendest tehingutest teadlik, kajastades OÜ Cristalcom raamatupidamises OÜ Rideman Jõhvi nimel väljastatud fiktiivseid arveid. Vastutusotsuse aluseks olevas maksuotsuses on maksuhaldur tõendeid kogumis hinnates jõudnud järeldusele, et tehinguid OÜ-ga Rideman Jõhvi ei ole tegelikkuses toimunud (vaidlusaluste arvete alusel ei ole kaupu soetatud) ning viidatud äriühingu nimel väljastatud arveid on OÜ Cristalcom kasutanud üksnes tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamiseks ja äriühingust rahaliste vahendite väljaviimiseks ilma makse maksmata.
  32. Kuna V.D. keeldus sisuliselt maksuhaldurile teabe andmisest, lähtus PMTK vastutusmenetluse läbiviimisel V.D. poolt OÜ Cristalcom kontrollimisel antud seletusest ja teistest sama menetluse kestel kogutud tõenditest. V.D. maksumenetluses antud seletuse kohaselt otsis ta äriühingule võimalikke koostööpartnereid Ida-Virumaalt ja sõitis sel eesmärgil läbi kõik bensiinijaamad, kuhu jättis OÜ Cristalcom kontaktid ja kirja, mille sisuks oli soov leida koostööpartnereid, kellega oleks võimalik edaspidi koostööd teha kütuse ostu ja müügi osas. Pakkujate seast valis ta väidetavalt välja D. M. pakkumise põhjusel, et firma andis võimaluse kütuse eest maksta hiljem. V.D. seletuse kohaselt kajastati see tingimus ka poolte vahel sõlmitud lepingus, kusjuures igakordselt lepiti telefoni teel kokku kütuse hinnas, partii suuruses ja transpordis. Samas ei ole OÜ Cristalcom maksumenetluses esitatud 11.08.2010 müügilepingus nr 11-08/2010 kokku lepitud kauba eest hilisema tasumise võimaluses ning sama lepingu p. 7.
  33. näeb ette, et kõik pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikus vormis, v.a. informatsioonilise iseloomuga teated, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. OÜ Cristalcom maksumenetluses ühtegi kirjalikku teadet, kust nähtuks kokkulepped kütuse hinna, partii suuruse või transpordi osas, ei esitatud. Kuigi maksuhalduril puudub vajadus hinnata seda, kas lepingu pooled täitsid lepinguga võetud kohustusi või mitte, olnuks vastavad kirjalikud teated üheks tõendiks, millega OÜ Cristalcom saanuks tõendada tehingute tegelikku toimumist tema ja OÜ Rideman Jõhvi vahel.
  34. OÜ Rideman Jõhvi juhatuse liige D. M. möönab küll lepingu sõlmimist OÜ-ga Cristalcom, kuid eitab kütuse ostu-müügitehingute tegemist OÜ-ga Cristalcom. Samuti kinnitab D. M. seletuses, et pole väljastanud ühelegi isikule volitust OÜ Rideman Jõhvi nimel tehingute 4 tegemiseks. Erinevalt V.D. seletusest, et D. M. helistas talle ja pakkus kütust, kinnitab D. M., et hoopis V. D. sai kuidagi teada, helistas ja tahtis kütust osta. Seega on ebausaldusväärne V.D. seletus selle kohta, kuidas ta jättis bensiinijaamadesse oma kontaktid, mille peale talle helistas D. M. ja pakkus kütust müügiks. D. M. seletuse kohaselt on ta OÜ-le Cristalcom väljastanud augustis 2010 kolm arvet saematerjali müügi kohta ja seda V.D. palvel, kes soovis kontrollida, kuidas arvete eest tasumine toimub ja kuidas hakkavad toimuma rahalised ülekanded teiste firmade pangakontodele, mille nimed ja muud vajalikud andmed ütles D. M. V.D.. D. M. kinnitusel ei ole ta arvetel märgitud saematerjali kunagi näinud ega selle transportimisega tegelenud, kuna sellega pidi tegelema V.D.. Nimetatud arvete järgi kandis OÜ Cristalcom raha OÜ Rideman Jõhvi pangakontole. Samuti kinnitas D. M., et OÜ-le Cristalcom väljastatud arved on kajastatud OÜ Rideman Jõhvi raamatupidamises. D. M. seletuse kohaselt jäi talle ebaselgeks, mida V.D. temalt soovib, kaasa arvatud tema palved kanda raha teistele äriühingutele, mistõttu ta loobus kütuse tehingute tegemisest OÜ-ga Cristalcom.
  35. OÜ Cristalcom raamatupidamises kajastatud OÜ Rideman Jõhvi nimel väljastatud arvete ja saatelehtede kohta kinnitas D. M., et need ei ole koostatud ega allkirjastatud tema poolt, ta pole neid dokumente kunagi näinud ega V.D.le üle andnud. Samuti ei ole ta müünud arvetel näidatud kütust OÜ-le Cristalcom. D. M. seletuse usaldusväärsust suurendab OÜ Rideman Jõhvi maksustamisperioodide juuli kuni september 2010 kontrollimisel selgunud asjaolu, et kontrollitavatel perioodidel soetas ja müüs OÜ Rideman Jõhvi kogu kütuse AS Maardu Terminali kaudu, kusjuures kütuse müüki OÜ-le Cristalcom OÜ Rideman Jõhvi raamatupidamine ei kajasta. Küll aga leidsid OÜ Rideman Jõhvi kontrollimisel kinnitust raha laekumised OÜ-lt Cristalcom. OÜ Rideman Jõhvi kütuse soetust ja müüki AS-le Maardu Terminal kuuluvas aktsiisilaos kinnitas ka AS Maardu Terminal, kellelt saadud teabe kohaselt soetas OÜ Rideman Jõhvi maksustamisperioodidel juuli kuni august 2010 aktsiisilaos OÜ-lt Mažeikiu NTH diislikütust ja bensiini ning müüs kogu kütuse edasi Elekond Grupp OÜ-le, kelle nimel toimus ka kütuse vedu terminalist. OÜ Cristalcom kontrollimisel ei leidnud kinnitust ka kontrollimisel esitatud saatelehtede alusel kütuse vedu, kuna saatelehtedel märgitud vedusid teostanud autojuhid ei kinnitanud kütuse üleandmist saatelehtedel märgitud aadressil Jõhvi Edise küla. Samuti ei tunnistanud ükski seletusi andnud autojuhtidest saatelehtedel olevaid allkirju enda poolt kirjutatuks, millest maksuhaldur kokkuvõttes järeldas, et kütuse vedu kontrollimiseks esitatud saatedokumentide alusel ei ole tegelikkuses toimunud.
  36. OÜ-ga Rideman Jõhvi tehingute mittetoimumist välistavaks asjaoluks ei ole ka V.D. poolt OÜ Cristalcom maksumenetluse käigus antud seletus selle kohta, et OÜ Cristalcom müüs kõik soetatud kütuse edasi osaühingutele Basket Holding ja Tarkoil ning seda vaatamata sellele, et viimatinimetatud äriühingud kinnitavad kütuse soetamist OÜ-lt Cristalcom. Nimelt on OÜ Tarkoil juhatuse liige M. T. kirjeldanud kütuse soetamist OÜ-lt Cristalcom sootuks erinevalt V.D. antud seletustest eelkõige seonduvalt kütuse veoga ja kinnitanud, et kütus toimetati TÜ Bitest kommertslattu OÜ Cristalcom autodega ning alles peale kütuse kvaliteedi kontrollimist ostis OÜ Tarkoil kütuse. V.D. seletuse kohaselt OÜ Cristalcom kütuse vedu ei teostanud ja selle kohta puuduvad ka vedu kinnitavad dokumendid. V.D. seletuse kohaselt teostasid vedu ostjad. Ka ei saa olla kindel selles, et OÜ Cristalcom üldse kütust müüs ning seda vaatamata OÜ-de Tarkoil ja Basket Holding esindajate vastavatele seletustele, kuna ei ole välistatud, et OÜ Cristalcom oli kaasatud maksupettuse eesmärgil laiemasse kütuse ostu-müügi skeemi, mis sai toimuda üksnes V.D. otsesel teadmisel ja kaasabil. Tehingute mittetoimumist kinnitab ka V.D. seletus selle kohta, et ta ei viibinud kordagi vaidlusaluse kütuse üleandmise juures ning pole näinud kütuse faktilist üleandmist, kuid eluliselt usutavaks ei saa pidada asjaolu, et äriühing maksaks kütuse eest kokku 3 858 771, 49 krooni ilma, et ta veenduks selle kauba reaalses olemasolus. Veenvalt ei mõju ka V.D. 5 kinnitus, et ta oli kütuse olemasolus kindel, kuna ta esitas selle müügi kohta ostjatele arved ja arvete eest on tasutud.
  37. Olukorras, kus maksuhaldur on OÜ Cristalcom tegevuse fiktiivsete arvete kajastamisel äriühingu raamatupidamis- ja maksuarvestuses kvalifitseerinud tahtliku tegevusena, mille eesmärgiks oli maksupettuse toimepanemine sooviga vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu ja ettevõtlusest rahaliste vahendite väljaviimine ilma makse maksmata, on tahtlus süü vormina omistatav ka V.D.le, kes oli OÜ Cristalcom juhatuse liikmena vastutav nii äriühingu raamatupidamise korraldamise eest raamatupidamise seaduse § 4 alusel, kui ka maksudeklaratsioonide esitamise eest kooskõlas MKS § 85 lõikega
  38. Käesoleval juhul on V.D. OÜ Cristalcom juhatuse liikmena maksustamisperioodide august ja september 2010 kohta esitatud käibedeklaratsioonides kajastanud ebaõigeid andmeid ning jätnud maksustamisperioodide august ja september 2010 kohta esitatud tuludeklaratsioonides deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kulud ja nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu, millega on tekitanud OÜ-le Cristalcom maksuvõla summas 112 653,24 eurot, mille tasumise eest vastutab ta lähtuvalt MKS § 40 lõikest
  39. Kaebaja väited selle kohta, et maksuhalduri tegevuse tõttu on ta kaotanud võimaluse raha väljamõistmiseks OÜ-lt Rideman Jõhvi ja seda OÜ Cristalcom pankrotimenetluse käigus, lähevad vastuollu tema põhiväitega, et tehingud OÜ Cristalcom ja OÜ Rideman Jõhvi vahel tegelikult toimusid. Vastutusotsus on koostatud seaduslikul alusel ning täidetud on kõik sisulised eeldused OÜ Cristalcom maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu juhatuse liikmelt V.D.lt.
  40. Vastutusotsuse kokkuvõtvas tabelis on piisava põhjalikkusega motiveeritud maksusumma kujunemine kaebajale ning maksusumma kujunemise ebaselguse korral oleks saanud kaebaja esitada oma vastavasisulised vastuväited juba vaidemenetluses, mida ta aga teinud ei ole. Nimetatud tabelist selgub, et kaebaja vastutab maksuotsusega määratud maksusummade eest, mis tulenevad OÜ Cristalcom ja OÜ Rideman Jõhvi vahelistest tehingutest (so käibemaks summas 936 891 krooni ehk 59 878,25 eurot ning tulumaks summas 1 025 749 krooni ehk 65 557,31 eurot, kokku 125 435,56 eurot, summade kujunemine on toodud välja lk-l 1 ja 2). Kokku kuulus tasumisele 12 435,56 eurot. 07.10.2011 PMTK deposiidina esitatud tagatise tasaarvestamise otsusega nr 8-4/563 otsustati kanda maksuotsusest nr 12.2-3/7666-26 tuleneva käibemaksuvõla katteks tagatiste kontole deposiidina tasutud tagatis summas 200 000 krooni ehk 12 782,33 eurot. Nimetatud summa arvestati
  41. a augustikuu käibemaksukohustuse katteks ehk vastutusotsusega sissenõudmisele kuuluva summa katteks. Nii kujuneb lõplikuks summaks, mille eest juhatuse liige vastutab 112 653,24 eurot. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
  42. Maksukorralduse seaduse § 96 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tuleneb, et juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: 1) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2) rikutud on kohustust tagada Maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  43. oktoobri
  44. a otsust asjas nr. 3-3-1-41-05, p 12). Maksuvõlg kui tasumisele kuuluv maksusumma määratakse äriühingule koostatud maksuotsuses.
  45. Käesoleval juhul koostas maksuhaldur maksuotsuse OÜ-le Cristalcom, mille juhatuse liikmeks maksuotsuses nimetatud maksuvõla tekkimise perioodil oli V.D.. OÜ-le Cristalcom koostatud maksuotsusest ilmneb, et OÜ Cristalcom kajastas
  46. a juulikuust septembrini käibedeklaratsioonidel OÜ Influx ja OÜ Rideman Jõhvi rekvisiitidega vormistatud arvete alusel seadusliku aluseta sisendkäibemaksu summas 2 438 210 krooni (155 830,05 eurot). Maksuhaldur 6 tegi kindlaks, et OÜ Rideman Jõhvi ja OÜ Influx nimel väljastatud arved olid fiktiivsed ning OÜ Cristalcom ja viidatud äriühingute vahel tehinguid ei toimunud, mistõttu tuli väljamaksetelt, kokku summas 11 667 290,49 krooni, arvestada ja tasuda tulumaksu 3 101 431 krooni. Seoses OÜ Cristalcom ning OÜ Rideman Jõhvi vaheliste tehingutega leidis maksuhaldur, et OÜ Cristalcom juhatuse liige V.D. oli teadlik, et tegelik kütuse müüja ei ole OÜ Rideman Jõhvi ning vormistatud dokumentide järgi tehinguid ei toimunud (maksuotsuse lk. 29). Vastutusotsusest nähtub, et see on koostatud V.D.lt vaid selle OÜ-le Cristalcom tasumiseks määratud maksuvõla väljanõudmiseks, mis tekkis seoses OÜ Rideman Jõhvi rekvisiitidega vormistatud arvete alusel sisendkäibemaksu deklareerimisega ning teostatud väljamaksetelt tulumaksu tasumata jätmisega. Seega ei seondu vastutusotsusega kaebajale tasumiseks määratud maksusumma selle maksuvõlaga, mis OÜ-l Cristalcom tekkis seoses väidetavate tehingutega OÜ-ga Influx.
  47. Kohtupraktikas on leitud, et vastutusotsuse adressaadil on õigus esitada sisulisi vastuväiteid ka vastutusotsuse aluseks olevale maksuotsusele (Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2010 määrus asjas nr 3-10-177 p 5 ning 06.06.2011 otsus asjas nr. 3-07-1863, p 11). Kaebaja leiab, et tehingud OÜ Cristalcom ning OÜ Rideman Jõhvi vahel toimusid, kuna 1) kauba müüja oli käibemaksukohustuslane, kauba kohta esitati nõuetekohane arve ning kõik arved vastasid käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse nõuetele; 2) tasumine toimus pangaülekandega müüja näidatud kontole; 3) kulutused olid seotud OÜ Cristalcom ettevõtlusega. Kohus on seisukohal, et kaebaja väited ei lükka ümber vastustaja poolt maksumenetluses kogutud tõendite pinnal tuvastatud asjaolusid, mis kogumis kinnitavad, et tehinguid poolte vahel ei toimunud. Nimelt tuvastas maksuhaldur maksuotsuses järgmist: 1) OÜ Rideman Jõhvi ostis
  48. a. juulist septembrini aktsiisilaost kütust, mis müüdi täies mahus aktsiisilaos edasi OÜ-le Elekond Grupp, mis välistab kütuse müügi OÜ Rideman Jõhvi nimel OÜ-le Cristacom; 2) OÜ Rideman Jõhvi juhatuse liige D. M. ei kinnita tehingute toimumist OÜ-ga Cristalcom ning tema seletuse kohaselt ei ole OÜ Rideman Jõhvi nimel väljastatud dokumentidel tema allkirja, ta ei ole dokumente vormistanud, allkirjastanud ega kaebajale üle andnud; 3) OÜ Rideman Jõhvi nimel väljastatud arvetel märgitud kütuse kättesaamist ja vedamist ei kinnita saatelehtedel märgitud autojuhid A. B., H. S. ega V. J.; 4) OÜ Cristalcom ja OÜ Rideman Jõhvi vahel sõlmitud leping on üldsõnaline; 5) väidetavad e-mailid kütuse tellimise ning veoks autode tellimise kohta ei ole säilinud; 6) OÜ Cristalcom ning OÜ Rideman Jõhvi esindajate seletused dokumentide vormistamise, üleandmise, kütuse tellimise, transportimise ja üleandmise kohta on vastuolulised; 7) OÜ Rideman Jõhvi raamatupidamine ei kajasta kütuse tehinguid OÜ-ga Cristalcom (maksuotsuse lk 29-30; kd II lk. 169-170).
  49. Kohus märgib, et kaebaja ei ole eeltoodud, maksuotsuses tuvastatud asjaoludele vastutusotsuse vaidlustamisel vastu vaielnud. Asjaolu, et tehingute kohta on olemas arved, mis tasuti pangaülekandega, et kauba müüja oli käibemaksukohustuslane ning et OÜ Cristalcom põhitegevusalaks oli kütuse vahendamine, mistõttu saab kütuse ostmist sellise äritegevuse puhul reeglina pidada ettevõtlusega seotud tegevuseks, ei ole võimalik eitada. Samas ei välista kaebaja poolt esile toodud asjaolud OÜ Cristalcom poolt käibemaksupettuse läbiviimist ega lükka ümber maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud tõendite alusel tuvastatut. Riigikohus on
  50. oktoobri
  51. a otsuses asjas nr. 3-3-1-50-03 leidnud: „Kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa või teenust müünud ja põhjendatud on kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid, siis puudub ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus“ (p 10). Kohus on seisukohal, et maksuhalduri poolt kogutud tõendid ning tuvastatud asjaolud kinnitavad veenvalt, et OÜ Rideman Jõhvi kaebajale kütust ei müünud, mistõttu tekkis maksuhalduril põhjendatud kahtlus OÜ Cristalcom osalemises käibemaksupettuses. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis nimetatud kahtluse kummutaksid. Ühtlasi märgib kohus, et kirjalikke tõendeid hinnates peab kohus lähtuma nende elulisest usutavusest ning hindama neid kogumis 7 teiste tõenditega. Vastupidine seisukoht tähendaks, et maksumaksja saab kontrollimatult maksukohustust vältida, kui ta esitab vastava vormiliselt nõuetekohase dokumendi (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  52. juuni
  53. a otsust asjas nr. 3-3-1-34-07, p 10). Seetõttu ei ole ainuüksi arvetega võimalik tõendada tehingute toimumist OÜ Cristalcom ning OÜ Rideman Jõhvi vahel. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt ka leidnud, et ütluste ja seletuste usaldusväärsuse kontrollimisel on oluline muu hulgas hinnata ka neis väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes ja seletustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus (Riigikohtu halduskolleegiumi 24.01.2011 otsus asjas nr. 3-3-1-73-10, p 24 ning 19.05.2009 otsus asjas nr. 3-3-1-32-09, p 19). Kohus on seisukohal, et üldiselt tõenäoliseks ei saa pidada tehinguid teinud isikute vastuolulisi ütlusi tehingute kohta juhul, kui tehingud poolte vahel toimusid. Ka ei saa üldiselt tõenäoliseks pidada sellise kütuse müüki, mis tehingupooltest sõltumatult saadud tõendite kohaselt oli edasi müüdud hoopis kolmandale isikule.
  54. Kaebaja leiab: „Vaatamata asjaolule, et OÜ Rideman Jõhvi väidab, et tehinguid ei ole reaalselt toimunud, ei ole OÜ Rideman Jõhvi vaidlusaluste tehingute alusel saadud 1 147 213,20 krooni OÜ-le Cristalcom tagastanud. OÜ-lt Rideman Jõhvi nimetatud summa tagasinõudmise abil oleks võinud OÜ Cristalcom võlgnevust maksude osas oluliselt vähendada.“ Ka leiab kaebaja, et OÜ Rideman Jõhvi on maksuhalduri tegevuse tõttu põhjendamatult rikastunud. Kaebaja arvates oleks maksuhaldur pidanud vastutusotsuse tegemisel arvesse võtma ka seda, et OÜ Cristalcom arved OÜ-le Rideman Jõhvi maksti V.D. isiklike rahaliste vahenditega, mis anti OÜ-le Cristalcom üle laenulepingu alusel. Kohus on seisukohal, et OÜ Cristalcom maksustamise seisukohast ei oma kaebaja eeltoodud väited tähtsust. KMS § 29 lg 1 sätestab: „Maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu.“ KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Riigikohtu halduskolleegiumi praktikast tuleneb, et sisendkäibemaksu mahaarvamine või tagastamise taotlemine võib olla alusetu muu hulgas juhul, kui on tõendatud kaebaja osavõtt maksupettusest, kaebaja hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud (haldusasi nr. 3-3-1-97-07). Seega ei oma sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kontekstis tähtsust OÜ Rideman Jõhvi, OÜ Cristalcom ning V.D. omavahelised rahalised suhted. Selliste rahaliste suhete klaarimine või maksustamisel arvesse võtmine ei ole maksuhalduri ega kohtu ülesanne. Olukorras, kus V.D. on pidanud võimalikuks OÜ-le Cristalcom laenu anda ning OÜ Cristalcom on pidanud omakorda võimalikuks tasuda OÜ-le Rideman Jõhvi alusetult tehingute eest, mida ei toimunud, ei pidanud maksuhaldur OÜ Cristalcom maksustamisel arvesse võtma seda, millisel viisil OÜ Rideman Jõhvi OÜ-le Cristalcom arvete alusel tasutud summad tagastab ega ka seda, kas nimetatud summad pärinevad kaebaja isiklikest vahenditest või mitte. Kohus märgib, et võimaliku maksupettuse puhul on pahatihti ka võimatu tõendada raha tagasiliikumist kauba ostjale. Kaebaja vastupidised väited ei ole tehingute mittetoimumise kontekstis eluliselt usutavad.
  55. Kaebaja väited seoses maksuhalduri tegevusega Harju Maakohtus toimunud OÜ Cristalcom pankrotimenetluses on asjakohatud ega seondu käesoleva vaidluse esemega. Kaebaja isiklik vastutus OÜ Cristalcom maksuvõla eest tekib MKS § 96 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 koostoimes ega ole seotud maksuhalduri tegevusega pankrotimenetluses. Seoses kaebaja väitega, 8 mille kohaselt maksuhaldur otsustas teadmata põhjustel võtta endale 200 000 krooni tagatisraha, jättes pankrotimenetluse rahata, juhib kohus kaebaja tähelepanu sellele, et kaebaja viidatud 200 000 krooni tagatisraha võrra on vähenenud ka vastutusotsusega kaebajalt sissenõutava summa suurus. Maksuotsuse kohaselt arvestas OÜ Cristalcom OÜ Rideman Jõhvi arvete alusel
  56. a augustis käibemaksu 319 279 krooni ning septembris 617 612 krooni, millest kuulus kontrolli andmetel tasumisele vastavalt augusti eest 319 279 krooni ning septembri eest 2 118 931 krooni (maksuotsuse lk. 32 käibemaksu tabel). Vastutusotsuse kokkuvõttest (vastutusotsuse lk. 17) ilmneb, et augustikuu eest tasumisele kuuluvast käibemaksust on maha arvatud kaebaja tagatiste kontole deposiidina tasutud tagatis summas 200 000 krooni. Väär on ka kaebaja väide, mille kohaselt ei ole Maksu- ja Tolliamet vähendanud kaebajalt väljamõistetavat summat 25 980,92 euro võrra, mis arvestati
  57. a septembrikuu käibemaksukohustuse katteks, kuid jäeti vastutusotsuses kajastamata. Vastutusotsuse kokkuvõttes olevast tabelist (vastutusotsuse lk. 17) ilmneb, et septembrikuu eest tasumisele kuuluvat käibemaksu on vähendatud OÜ Cristalcom tagastusnõude arvelt, milleks on 25 980,92 eurot, mille tulemusena nõutakse kaebajalt vastutusotsusega sisse septembrikuu eest 39 472,6 eurot.
  58. Kaebajale jääb ühtlasi selgusetuks, kas vastutusotsuses tasumisele määratud summa hulgas on vaid need maksud, mis on arvestatud seoses OÜ-ga Rideman Jõhvi tehtud tehingutega või on summa sees ka need maksud, mis on arvestatud seoses OÜ-ga Influx tehtud tehingutega. Ka ei kajasta vastutusotsuse lisana märgitud 19.05.2011 maksuotsus kaebaja arvates eraldi tulumaksu summasid, mis on arvestatud seoses OÜ-ga Influx ja OÜ-ga Rideman Jõhvi tehtud tehingutega, mistõttu on vastutusotsuse tegemisel rikutud MKS § 46 lg-t 2 ja HKMS §-i
  59. Kohus kordab, et vastutusotsus OÜ Influx ning OÜ Cristalcom vahelistest väidetavatest tehingutest tulenevaid makse ei sisalda. OÜ Influx ettevõtte tulumaks kuulus maksuotsuse tabeli (maksuotsuse lk. 34, tabeli viimane veerg) kohaselt
  60. a augusti osas tasumisele summas 466 921 krooni (kusjuures
  61. a. augustis OÜ Cristalcom OÜ Influx rekvisiitidega arvete alusel väljamakseid ei teinud) ning septembri osas tasumisele summas 2 634 510 krooni. Kohus märgib, et vastutusotsuses on kaebaja poolt septembri osas tasumisele kuuluvat summat vähendatud OÜ Influx arvete alusel teostatud väljamaksetelt arvestatud tulumaksu võrra, mistõttu vastutusotsus kajastab vaid OÜ Rideman Jõhvi arvete alusel teostatud väljamaksetelt arvestatud tulumaksu (2 102 258,29 x 21/79 = 558 828 krooni). Seega nähtub vastutusotsuse ning maksuotsuse võrdlusest selgelt, et kaebajale tasumiseks määratud maksusumma hulka ei ole arvatud makse, mis maksuotsuses arvestati seoses OÜ-ga Influx tehtud tehingutega ning kaebajal on võimalik haldusaktide võrdlemise teel aru saada, kuidas on vastutusotsusega määratud summad kujunenud. Vastutusotsus on kaebajalt sissenõutavate summade kujunemise osas arusaamiseks piisaval määral põhjendatud, mistõttu ei ole vastutusotsus MKS § 46 lõikega 2 vastuolus. Käesoleva haldusasja menetluse käigus andis vastustaja 23.10.2012 ka täiendava selgituse selle kohta, milliste OÜ Rideman Jõhvi arvete alusel OÜ Cristalcom seadusliku aluseta sisendkäibemaksu arvestas (kd II, lk. 195-197). Nimetatud selgituse kohaselt võeti OÜ Cristalcom maksustamisel arvesse järgmised OÜ Rideman Jõhvi arved: 16.08.2010 arve nr. 200, 19.08.2010 arve nr. 202, 19.08.2010 arve nr. 203, 27.08.2010 arve nr. 204, 27.08.2010 arve nr. 205, 27.08.2010 arve nr. 206, 09.09.2010 arve nr. 211, 17.09.2010 arve nr. 220, 17.09.2010 arve nr. 221, 18.09.2010 arve nr. 222, 23.09.2010 arve nr. 231, 24.09.2010 arve nr. 235, 30.09.2010 arve nr. 247, 30.09.2010 arve nr. 248, 30.09.2010 arve nr. 249 ning nende alusel OÜ Cristalcom poolt Rideman Jõhvi OÜ-le ning Baltic Estate Group UAB-le teostatud väljamaksed. Kohus märgib, et kaebaja ei ole sisulisi vastuväiteid eeltoodud arvete maksu määramisel arvesse võtmisele esitanud.
  62. Kaebaja leiab, et ta ei ole rikkunud OÜ Cristalcom juhatuse liikme kohustusi tahtlikult ega raskest hooletusest, kuna näitas üles piisavat hoolsust müüja isiku tuvastamisel, nõudis müüjalt arveid, lepinguid ja muid dokumente. Vastustaja on kaebaja arvates põhjendamatult pidanud D. M. 9 seletusi kaebaja seletustest usaldusväärsemaks. Kohus märgib, et D. M. seletusi saab kaebaja seletustest usaldusväärsemaks pidada juba seetõttu, et seletused haakuvad muude asjas kogutud tõenditega (vt kohtuotsuse motiveeriva osa p-s 24 toodud maksuhalduri tuvastatud asjaolud lõigetega 1, 3, 4, 5 ja 6). Kaebaja väide piisava hoolsuse ülesnäitamise kohta müüja isiku tuvastamisel on asjakohatu. Vastutusotsuse p-s 3.2 analüüsis maksuhaldur juhatuse liikme V.D. tegevust ning leidis, et V.D., kui OÜ Cristalcom juhatuse liikme tegevus oli tahtlik ning suunatud maksude tasumisest kõrvalehoidumisele (vastutusotsuse lk. 11). Ka leidis maksuhaldur, et „asjaolu, et arvel näidatud isikult ei ole kaupa saadud ei saa olla juhuslik ning OÜ Cristalcom juhatuse liikmele V.D.le teadmata“ (vastutusotsuse lk. 9). Ka leidis maksuhaldur: „Maksumenetluses on üheselt leidnud kinnitust, et V.D. oli OÜ Cristalcom ainsaks seaduslikuks esindajaks fiktiivsete tehingute vormistamise ajal. V.D. oli teadlik sellest, et OÜ Rideman Jõhvi ei ole tegelik müüja“ (Ibid, lk. 9). Ühtlasi sedastas maksuhaldur järgmist: „Jõustunud maksuotsusega on tuvastatud, et OÜ Cristalcom ei teinud tehinguid OÜ-ga Rideman Jõhvi ning väidetavate tehingute ainsaks eesmärgiks oli maksude tasumisest kõrvalehoidumine“ (Ibid, lk. 10). Kohtu arvates viitavad eeltoodud maksuhalduri järeldused sellele, et maksuhalduri arvates osales kaebaja teadlikult ja tahtlikult käibemaksupettuse toimepanemises. Nii leiab Riigikohus 24.01.2011 otsuses asjas nr. 3-3-1-73-10 järgmist: „Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski oma maksudeklaratsioonis maksukohustust vähendavana, on tegemist ostja pahausksusega või osalemisega maksupettuses“ (p 15). Kohus nõustub vastustajaga selles, et maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt võib järeldada, et kaebaja rikkus OÜ Cristalcom juhatuse liikmena oma kohustusi tahtlikult. Kohus leiab ühtlasi, et maksupettuse toimepanemise kahtlust ei saa kummutada paljasõnaliste väidetega müüja isiku tuvastamisest, arvete ja muude dokumentide nõudmisest, kuna maksupettus eeldabki kauba müüja ja ostja teadlikku koostööd fiktiivsete arvete esitamisel ning nende alusel kauba eest maksmisel. Seetõttu ei lükka kaebaja väide müüja isiku tuvastamise, arvete ja lepingute nõudmise kohta ümber maksuhalduri järeldusi kaebaja tahtluse kohta.
  63. Kaebaja leiab, et juhul, kui maksuhalduri arvates toimusid OÜ Cristalcom kontodelt väljamaksed reaalseid tehinguid tegemata, tuleb ka väljamaksed lugeda näiliseks ning vastavaid summasid ei saa lugeda maksumaksja kuluks TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 mõttes. Kohus kaebajaga ei nõustu. TuMS § 51 lg 1 järgi maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 48-
  64. TuMS § 51 lg 2 p 3 järgi on ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Vastavalt raamatupidamise seaduse § 7 lõikele 1 on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorra number. Riigikohtu seisukoha järgi on tulumaksuarvestuse põhinõue see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselt tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2003 otsus asjas nr. 3-3-1-52-03, p 13). Kohus on seisukohal, et fiktiivsete arvetega ei ole võimalik tõendada majandustehingute toimumist dokumentidel näidatud müüjaga ning eeltoodust tulenevalt ei saa lugeda tõendatuks ka kulutuste tegemise seotust ettevõtlusega. Seega olukorras, kui leiab kinnitust äriühingu osalemine käibemaksupettuses, on ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu määramine seadustega kooskõlas. Ülalviidatud Riigikohtu lahendis leidis Riigikohus ka järgmist: „Kuna tulumaksuarvestus erinevalt 10 käibemaksuarvestusest on kassapõhine, siis saab tulumaksu määrata ainult tehtud väljamaksetelt, mitte kuludokumentide või kulukannete alusel“ (otsuse p 13). Seega on tõendatud väljamaksete tegemine tulumaksu määramise eelduseks. Käesoleval juhul kinnitab kaebaja ise, et tasumine OÜ-le Rideman Jõhvi toimus pangaülekandega. Ka on väljamaksed tõendatud pangakonto väljavõtete ning maksekorraldustega (maksumenetluse lisad 10, 25; kd I, lk. 139-140; 197-201). Seega olid OÜ Cristalcom väljamaksed reaalsed, mitte näilised, ning kuulusid tulumaksuga maksustamisele, mistõttu võis maksuhaldur OÜ-le Cristalcom maksuotsusega määratud tulumaksu arvestada ka vastutusotsusega kaebajale tasumiseks määratud maksusumma hulgas.
  65. Eeltoodud kaalutlustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.