Obsah (7)

§ 64§ 285§ 1§ 110§ 113§ 111§ 55

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiit Lõhmus, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2012, Tartu Haldusasja number 3-09-660 Haldusasi Rosneft Eesti OÜ kaebus Maksu

§ 64lg-st 2 ei või Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastamata.

2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Apellant taotleb riigilõivust vabastamist või alternatiivselt menetlusabi. Samuti palus apellant ringkonnakohut kontrollida, kas TsMS §-s 183 sisalduv menetlusabi andmise piirang ei ole vastuolus PS § 12 esimeses lauses sisalduva võrdsuspõhimõttega koosmõjus PS §-ga
3. 01.01.2012 jõustus uus halduskohtumenetluse seadustik (

).

§ 285

lg 2 järgi vaadatakse enne käesoleva seadustiku jõustumist esitatud riigilõivust või kautsjonist vabastamise taotlus läbi 01.01.2012 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku menetlusabi sätete kohaselt.

§ 1lg 4 kohaselt kehtib sama ka varem esitatud menetlusabi andmise taotluse kohta.

8. Vastavalt

§ 110lg 1 lausele 1 on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

Sama sätte lause 2 p 1 järgi võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. 9. Juriidilisele isikule menetlusabi andmise tingimused on sätestatud

§-s 113. Selle järgi saab äriühing reeglina menetlusabi vaid siis, kui ta on pankrotivõlgnik. Siiski osutab

§ 113

lg 4, et

§ 110

lg 1 punktis 1, 2 või 4 nimetatud menetlusabi võib saada ka

§ 113

lõigetes 1–3 sätestatud tingimustele mittevastav juriidiline isik, kelle asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. 10. Eeltingimuseks on aga, et menetlusabi taotleja vastab

§-s 111 nimetatud üldtingimustele.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Sama paragrahvi lg 3 järgi ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 11. Apellant palus ringkonnakohtul kontrollida, kas TsMS §-s 183 sisalduv menetlusabi andmise piirang on vastuolus PS § 12 lauses 1 sisalduva võrdsuspõhimõttega koosmõjus PS §-ga 11. Alates 01.01.2012 kehtiv halduskohtumenetluse seadustik sisaldab ammendavat menetlusabi regulatsiooni. Ringkonnakohus tõlgendab apellandi taotlust palvena anda põhiseaduslik hinnang

§-dele 111 ja 113 nende koosmõjus. 12. Ringkonnakohus juhib kõigepealt tähelepanu sellele, et kohus saab kontrollida ainult antud asjas asjassepuutuva sätte kooskõla põhiseadusega. Asjassepuutuv on norm siis, kui kohus peaks selle põhiseadusvastasuse korral teisiti otsustama kui selle põhiseaduspärasuse korral.

§-d 111 ja 113 ei ole aga antud asjas asjassepuutuvad, sest apellandile ei tule anda menetlusabi juba seetõttu, et ta ei vasta nimetatud paragrahvides sätestatud tingimustele.

1. Ringkonnakohus lisab, et Riigikohus on võtnud seisukoha ka nõutava riigilõivu määra põhiseaduspärasuse osas. Nimelt on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium asunud seisukohale, et riigilõivusumma haldusasjas 15 000 krooni vähemalt 300 000 krooni pealt on põhiseaduspärane (RKPJKo 19.04.2011, 3-4-1-13-10, p 54). 3
2. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus riigilõivust vabastamiseks rahaliste vahendite puudumise tõttu tuleb jätta rahuldamata. Käesolev vaidlustatud maksuotsus tehti kaebaja suhtes 10.12.
3. Nagu nähtub SEB Panga konto väljavõttest, siis on 06.01.2009 kaebaja kontole laekunud 177 000 krooni, mis 09.01.2009 maksti välja E.B. . Mingit märget, et selline väljamakse oleks tehtud seoses kaebaja ettevõtlusega, sellel ei ole. Haldusasja nr 3-09-3018 materjalidest nähtuvalt on kaebaja kassasse laekunud
4. a-l suurtes kogustes sularaha. Seega ei ole alust väita, et kaebajal puudusid rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks ja tegemist on olukorraga, kus kaebaja tuleks vabastada riigilõivu tasumisest. Kuigi kaebaja väidab, et tal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks, on ta olnud võimeline advokaadile tasuma 30 000 krooni apellatsioonkaebuse koostamise eest. Ringkonnakohtu arvates näitab kaebaja selline käitumine, et kaebaja varjab oma rahalisi vahendeid, et mitte maksta riigilõivu.
5. Riigilõivu määra aluseks on riigilõivuseaduse § 57 lg
6. Selle sätte alusel on riigilõivu määr viis protsenti vaidlustatavast summast, kuid mitte alla 15,97 euro ja mitte üle 958,67 euro. Vaidlustatav summa on käesoleval juhul 36 009 000 krooni ehk 2301394,60 eurot, millest 5% oleks rohkem kui 958,67 eurot. Sellest tulenevalt tuleb apellandil tasuda seaduses ette nähtud riigilõivu ülemmäär.
7. Kuna riigilõivu tasumata jätmine on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistav puudus, mida saab ilmselt kõrvaldada, tuleb apellatsioonkaebus jätta käiguta ja määrata apellandile tähtaeg riigilõivu tasumiseks (

§ 55lg 1).

Kui apellant jätab kohtu nõudmise riigilõivu tasumiseks käesolevas määruses ettenähtud tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse apellandile läbivaatamatult. Maili Lokk Tiit Lõhmus 4 Agu Timmi