§-d 195 ja 196.
lg-s 1 ja 196 lg-s 1 ei ole ülesütlemisavaldusele ette nähtud vorminõuet, s.t võimalik on seega ka nt järelduslik ülesütlemine TsÜS § 68 lg 3 järgi kaudse tahteavaldusena. Kuna kostja kaotas vara valduse 2009 jaanuaris hagejale teenust osutanud isiku tegevuse tulemusena, sai kostja sellest järeldada hageja tahet liisinguleping üles öelda kaudse tahteavaldusega. Samuti on kostja lepingu lõppemist tegelikult oma käitumisega aktsepteerinud, sest ta ei esitanud vara valduse taastamise nõuet ega tasunud ka liisingu- ja muid lepingus kokkulepitud makseid. Lisaks üleütlemise formaalsetele tingimustele peavad lepingu lõppemiseks olema täidetud ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Puudub vaidlus, et selleks ajaks, kui kostja vara valduse 2009 jaanuaris kaotas, oli kostja jäänud liisingumaksete ja kindlustusmaksete tasumisega viivitusse. Eeltoodust järeldub, et poolte vahel sõlmitud liisinguleping on üles öeldud 2009 jaanuaris. Pooled vaidlesid selle üle, milline oli kostja võlgnevus ülesütlemise seisuga. Põhjendatud ja tõendatud on hageja nõue osamaksete ja Hansa Varakindlustuse AS kindlustusmaksete eest kuni liisinglepingu ülesütlemiseni summas 11 361,29 krooni.
lg 4 alusel on hagejal õigus nõuda ka nende kindlustusmaksete tasumist, mille tasumise kohustus tekkis pärast 28.01.2009, s.t ka aja eest, kui sõiduk ei olnud enam kostja valduses ning liisinguleping oli lõppenud. Peale liisingulepingu ülesütlemist tekkisid liisingulepingu ülesütlemise tõttu liisinguvõtjale lisakulud, kuna ta pidi tasuma kindlustuse eest, mille tasumise kohustus oleks liisingulepingu kehtides olnud kostjal. Kostjal on kohustus tasuda hagejale ka kindlustuslepingust tulenev omavastutus summas 5000 krooni, mille hageja on tasunud remonti teostanud ettevõttele (tlk 80). 18.11.2008 Hansa Varakindlustuse AS-le esitatud kahjujuhtumi teate (tlk 121) kohaselt toimus vaidlusaluse 3
lg 4 järgi peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja nõue mõista kostjalt välja Incure Inkasso Agentuur AS-le ja Saksa Auto AS-le tasutud summad on põhjendatud. Nimetatud lisakulud tekkisid liisingulepingu ülesütlemisest ning kostja ei ole veenvalt tõendanud, et neid kulusid on hageja teinud põhjendamatult. Hageja on palunud kostjalt välja mõista summad käibemaksuta (2420 krooni, 626,70 krooni ja 4194,92 krooni). Hageja poolt OÜ-le Reeborn tasutud summas 2950 krooni (tlk 70) sõiduki tagastusteenuse eest juulis 2008 hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, kuna juulis 2008 liisingulepingu ülesütlemist ei toimunud ning
Pooled leppisid liisingulepingu p-s 5.1. kokku, et viivisemäär on 0,25 % päevas. Kostja ei ole peale kõigi viiviste arvestuse aluseks olevate arvete esitamist viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Hageja viivisenõue summas 105, 56 eurot on põhjendatud ja tõendatud. Eeltoodu alusel on kostjal kohustus tasuda hagejale 2091,59 eurot.
lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.
lg 3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Nagu nähtub
Poolte vahel lepingu üldtingimuste p-s 3.7 ja lepingu p-s 7.4 sätestatu ei arvesta liisingueseme väärtusega. Lepingu eelviidatud punktidest nähtuvalt on tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnarisk pandud ainult kostjale, sest lepingus ei arvestata tagastatud liisingueseme väärtusega. Seega tuleb asuda seisukohale, et eelviidatud hageja tüüptingimused on kostjat ebamõistlikult kahjustavad ja seega
lg 1 järgi tühised, kuna nimetatud punktide järgi ei võta hageja hüvitusnõude arvestamisel üldse arvesse liisingueseme väärtust. Poolte vahel oli vaidlus selles kas hageja poolt müüdi liisinguese hariliku väärtusega. Vara jääkmaksumus ülesütlemise teatise vormistamise seisuga oli 6474,24 eurot. TsÜS § 65 järgi eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Asja materjalidest nähtuvalt müüdi vara hinnaga 99 000 krooni (sisaldab käibemaksu). Asja materjalidele lisatud riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse kohaselt hindab ta sõiduauto Audi A4 Avant, reg.märk 877 ATD harilikuks väärtuseks (kohalikuks turuhinnaks) 2009 I kvartalis 125 000 krooni (7989 eurot). Eksperdiarvamusest nähtuvalt on ekspert käsitlenud ekspertiisi tegemisel ka teostatud remonti. Eksperdiarvamus on veenev, arvestatud on nii sõiduki vanust, läbisõitu, varustust, vabaturu müügitulemusi jm tähtsust omavaid asjaolusid. Seega müüdi sõiduk alla turuhinna. Sõiduki väärtuseks selle üleandmise hetkel tuleb lugeda 7989 eurot. Vara jääkmaksumus lepingu lõpetamise ajal oli 6474,24 eurot, liisingueseme väärtus tagastamise ajal oli 7989 eurot, kostja võlgnevus liisingumaksete, kindlustusmaksete, ülesütlemisest tekkinud lisakulude ja viiviste tasumata jätmise tõttu moodustab kokku 2091,59 eurot. Lähtudes
MS § 367 alusel kostjalt välja mõista edasiulatuv viivis. 4
lg 3 järgi kõrvutada eseme tagastamise aegse väärtusega, arvestas hageja käibemaksuta. Ka Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-118-08 asunud samale seisukohale ning muuhulgas märkinud, et vähemalt üldjuhul peavad need arvestused põhinema sarnastel alustel, s.t olema kas koos käibemaksuga või ilma selleta. Kuna 2009 I kvartalis oli käibemaksumäär 18%, siis oleks kohus pidanud eksperdi poolt määratud turuhinnast käibemaksu maha arvestama ja seega hageja kogunõudest maha arvestama vara turuhinna 6770,34 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks eeltoodule on maakohus otsuse tegemisel arvestamata jätnud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi poolt lahendis nr 3-2-1-33-08 avaldatud seisukoha, mille kohaselt hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on mõistlik ja lubatav. Asjas esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja tegi kõik endast oleneva, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme võõrandamisel kiireim ning parim tulemus. Seega oleks maakohus pidanud lugema vaidlusaluse liisingueseme turuväärtuseks 10% madalama hinna eksperdi poolt tuvastatud turuhinnast. See tähendab, et kohus oleks pidanud sõiduki turuväärtuseks lugema 6093,31 eurot ilma käibemaksuta (6770,34 – 10%). Sellisel juhul oleks maakohus pidanud hagi rahuldama summas (6474,24 + 2 091,59 = 8565,83 – 6093,31 =) 2472,52 eurot. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt täiendavalt välja mõista 1895,72 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 28.06.2012 otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hagi summas 1218,69 eurot ja menetluskulude kindlaksmääramise osas tõendite ebaõige hindamise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Asjas on võimalik teha uus otsus. Muus osas on kaevatav maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ja kuna kolleegium nõustub täielikult muutmata osas maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et kuna 2009 I kvartalis oli käibemaksumäär 18%, siis oleks kohus pidanud eksperdi poolt määratud turuhinnast käibemaksu maha arvestama ja seega hageja kogunõudest maha arvestama vara turuhinna 6770,34 eurot ilma käibemaksuta. Lisaks eeltoodule on maakohus otsuse tegemisel arvestamata jätnud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi poolt lahendis nr 3-2-1-33-08 avaldatud seisukoha, mille kohaselt hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on mõistlik ja lubatav. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osas, milles leitakse, et maakohus pidanuks arvestama eksperdi poolt määratud hinnast käibemaksu. Riigikohus on lahendi 3-2-1-118-08 p-s 22 leidnud, et käibemaksu juurdearvestamine liisinguesemete väärtuste määramisel on hageja suhtes põhjendamatu ka seetõttu, et liisinguesemete omandamise hüvitamata 5
lg 3 järgi kõrvutada esemete tagastamise aegse väärtusega, arvestas hageja käibemaksuta. Nimetatud lahendi kohaselt peavad need arvestused vähemalt üldjuhul põhinema sarnastel alustel, s.t olema kas koos käibemaksuga või ilma selleta. Vaidlus puudub selles, et hageja on arvestanud vaidlusaluse sõiduki jääkväärtuse ilma käibemaksuta summas 6474,24 eurot (t.l.29, 82). Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega, mille kohaselt tuleb sõiduauto harilikuks väärtuseks (kohalikuks turuhinnaks) lugeda riiklikult tunnustatud eksperdi arvamuse alusel 7989 eurot, mis sisaldab käibemaksu (t.l.166-170). Kuna 2009.a I kvartalis oli käibemaksumäär 18%, siis on käibemaksu suuruseks 1218,66 eurot. Sõiduki harilik väärtus ilma käibemaksuta on 6770,34 eurot. Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega 10%-se kõikumise lubatavusest sõiduki hariliku väärtuse määramisel. Viide Riigikohtu lahendile 3-2-1-33-08 ei ole kohane, kuna käesoleval juhul on hageja realiseerinud sõiduki hinnaga 5362,08 eurot (ei sisalda käibemaksu), s.o hinnaerinevus ületab 10%, mistõttu tuleb hüvitamisele kuuluv summa leida tegeliku turuhinna ja jääkväärtuse vahe põhjal. Seega tuleb hageja kasuks kostjalt välja mõista täiendavalt 6474,24+2091,59=8565,836770,34-576.80=1218,69 eurot. Vastavalt hagi rahuldatud osale tuleb jagada ümber ka menetluskulud. Hageja menetluskuludest nii esimeses kui ka teises astmes tuleb jätta 62 % kostja kanda. Maakohus jättis kostja menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda ning kostja pole maakohtu otsust vaidlustanud. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Reet Allikvere Ülle Jänes Gaida Kivnurm 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.