Obsah (8)

§ 8§ 396§ 76§ 82§ 100§ 113§ 161§ 397

1 2-09-68375 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtuasja number 2-09-68375 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2012, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi AS Kre

) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust.

§ 8

lg 1 alusel leping 4 on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 396

lg 1 tulenevalt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 kohaselt, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

§ 100

kohaselt, kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja jättis 13.09.2007 laenulepingust tulenevad kohustused täitmata. Kostja hagile ei ole vastanud. Kuna kohtul ei õnnestunud kostjale kohtumaterjale edastada kohtule teadaolevatel aadressidel, siis toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 28. augustil 2012.a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kostja kohtule vastanud ei ole. Kostjal oli laenulepingust tulenevalt täitmiskohustus. Kuivõrd seda kohustust ei ole kostja täitnud ei lepinguga ega hageja ja kostjal vahel kokkulepitud maksegraafikus kindlaks määratud tähtaja jooksul, tuleb hagi kogu põhivõlgnevuse 454,41 eurot (7 109,98 krooni) ulatuses rahuldada.

§ 113

lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel 13.09.2007.a sõlmitud lepingu punktis 1.8 leppisid pooled kokku, et laenu intressimääraks on 4,5% kuus. Hageja on arvestanud ajavahemiku 16.10.2007.a kuni 10.12.2009.a eest viivist määraga 4.5% kuus summas 5 427,10 krooni (346,85 eurot).

§ 161

lg 1 alusel lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Kuna hageja nõuab kostjalt viivist summas 346,85 eurot (5 427,10 krooni), ning viivis ei ületa kostja põhivõlgnevust, tuleb viivise osas hagi rahuldada summas 346,85 eurot (5 427,10 krooni).

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled leppisid laenulepingu punktis 1.3.

1. kokku, et kostja tasub laenu kasutamise eest hagejale intressi arvestusega 4,5% kuus. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenusummalt. Tasumisele kuuluv intressi summa moodustab 104,62 eurot (1 636,88 krooni). Kohus leiab, et antud nõue on põhjendatult ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele koguvõlgnevus 908,50 eurot (14 218,96 krooni), samuti kuulub alates
2. detsembrist 2009 väljamõistmisele viivis põhinõudelt 4,5% kuus kuni põhinõude (454,41 eurot) kohase täitmiseni. MENETLUSKULUD 5 Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 102,26 eurot (1 600 krooni, tl. 12). Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt õigusabi kulud summas 191,73 eurot (3 000 krooni, tl. 4). Hagiavaldusele lisatud menetluskulusid tõendava dokumendi - arve nr 901132 (tl. 5) kohaselt on hageja tasunud õigusabi eest 91,73 eurot (3 000 krooni). Kohus leiab, et hageja õigusabikulu on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskulud – riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 102,26 eurot ja õigusabi kulu 191,73 eurot, kokku 293,99 eurot. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. VIIVITAMATU TÄITMINE Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Marge Tamme Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/