ASJAOLUD 20.11.2012 saabus Tallinna Halduskohtule A. A taotlus riigi õigusabi saamiseks. Kohtule esitatud riigi õigusabi taotlusest nähtub, et taotleja on eelnevalt esitanud kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 29.08.2012 otsuse nr 15.3-3/616-1 tühistamiseks Tartu Halduskohtule. Taotleja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks just nimetatud kaebuse lahendamiseks halduskohtu menetluses. Tallinna Halduskohtu konsultant E. G on 22.11.2012 teinud kohtumääruse edastada A. A riigi õigusabi taotlus vastavalt kuuluvusele Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale. 28.11.2012 saabus toimik Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja. Vaidlust ei ole selles, et A. A viibib alates 13.11.2012 väljasaatmiskeskuses (76902 Harku, Harjumaa, Aia 5), mis allub Tallinna Halduskohtule. Tartu Halduskohus on 26.11.2012 kohtumäärusega liitnud haldusasjad 3-12-2297 (A. A kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 29.08.2012 otsuse nr 15.3-3/616-1 tühistamiseks) ja 3-122475 (A. A kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1022964448 tühistamiseks), jättes haldusasja nr. 3-12-2475 ning andnud haldusasja nr 3-12-2475 üle kohtualluvuse järgi Tallinna Halduskohtule, kuna isik viibib 1 väljasaatmiskeskuses (76902 Harku, Harjumaa, Aia 5).
lg 5 sätestab erandliku kohtualluvuse, mille kohaselt isik, kellelt on võetud vabadus, esitab kaebuse oma viimiskoha järgi. Seetõttu rahuldab halduskohus kaebaja taotluse ja annab haldusasja üle Tallinna Halduskohtule (
Tulenevalt
KOHTU PÕHJENDUSED Tartu Halduskohus leiab, et kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 110 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Sama lõike p 3 järgi võib kohus isiku taotlusel menetlusabina määrata muu hulgas, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg-le 1 on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Tulenevalt RÕS § 4 lg 3 p-st 5 on riigi õigusabi liigiks ka isiku esindamine halduskohtumenetluses. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Taotleja viibib alates 13.11.2012 väljasaatmiskeskuses (76902 Harku, Harjumaa, Aia 5). Haldusasjas 3-12-2297 on kohus lahendanud kaebaja 01.11.2012 esitatud menetlusabi taotluse ja leidnud: “ A. A vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu (juuli, august, september, oktoober 2012) sissetulek 129,18+414,46, kokku 543,64 eurot, millest peeti seaduse kohaselt kinni 527,83 eurot. Kohus loeb A. A mõistlikuks kuluks eluasemele sellel perioodil elektrienergia eest tasutud 232,98 eurot. Muude A. A sellel perioodil tehtud kulutuste mahaarvamiseks puudub alus. Seega on A. A menetlusabi andmisel arvestatavaks sissetulekuks kaebuse esitamisele eelnenud neljal kuul 310,66 eurot (543,64232,98), mis teeb tema kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 155,33 eurot (310,66:4x2). Käesoleva asja menetluskulud A. A jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga (15 eurot), mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega esinevad käesoleval juhul asjaolud, mille puhul
Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotleja on haldusasjas nr. 3-12-2475 esitanud kohtule arusaadava ja põhjaliku kaebuse, milles on ära toodud nii haldusasjas olulist tähtsust omavad asjaolud, põhjendused ning kaebuse õiguslikud alused. Taotleja õiguste kaitsele aitab kaasa ka halduskohtumenetluses kehtiv uurimisprintsiip. Tulenevalt
lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
lg 5 kohaselt tagab kohus igas 2 menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Seega on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab nii halduskohus kui ka ringkonnakohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Eelnevast lähtudes ei pea halduskohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.