Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb 2 tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või kontole nr. 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (
ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on E. K. hagi A. K. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 095/2003/
. Hageja teatel elab poeg tema juures ning ta ei näe põhjust, miks ta peaks kostjale lapse ülalpidamiseks elatist maksma. Hageja on osaliselt töövõimetu, töötasu ei ole suur. Poeg ei soovi koos emaga elada, poeg otsustas ise hageja juurde elama asuda. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, tema kohtuistungile mitteilmumise põhjused ei ole kohtule teada. Kohtukutse on kostjale kätte toimetatud 22.10.2012 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas
Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 410, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.
lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Täitedokumendiks on 19.06.2002 tsiviilasjas nr 2-977/2002 tehtud kohtuotsus, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks, lapse E.i ülalpidamiseks, välja elatis summas 463 krooni kuus, kuid mitte vähem, kui ¼ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.
lõikes 1 märgitud loetelu juhtudest, millal võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, on näidisloetelu, loetelu ei ole ammendav. Käesoleval juhul tuleb viidatud sätet tõlgendada laiendavalt, kuna kohtuotsusega, mis on täitedokumendiks, mõisteti hagejalt kostja kasuks elatis lapse E.i ülalpidamiseks. Hagi esitamise ajaks on asjaolud muutunud, alates 01.06.2011 elab laps E. K. hageja, E. K. juures, seega on kohtuotsuse täitmise aluseks olevad asjaolud kardinaalselt muutunud ja alus kohtuotsuse sundtäitmiseks ära langenud. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TMS § 221. Eeltoodu alusel ja juhindudes
, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 tunnistab kohus lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 095/2003/1938. MENETLUSKULUD 4 Vastavalt
lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas
lg 1, 3 kohaselt, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus rahuldas hagi ning jätab hagimenetluse menetluskulud osaliselt kostja kanda. Hageja on käesolevas menetluses tasunud 29.05.2012 hagi tagamise taotluselt riigilõivu summas 28,76 eurot, seega kuulub riigilõiv summas 28.76 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hagi esitamisel ei ole hageja menetluskulusid kandnud, Viru Maakohtu 23. augusti 2012 määrusega rahuldati hageja E. K. riigi menetlusabi taotlus ja hageja vabastati täielikult riigilõivu kandmisest hagiavalduse esitamisel. Kohus jätab riigi menetlusabi andmisega seotud kulud Eesti Vabariigi kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt
lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. HAGI TAGAMISE TÜHISTAMINE Viru Maakohtu 11. juuni 2012 määrusega rahuldati hagi tagamise taotlus ja peatati täitemenetlus täiteasjas nr. 095/2003/1938 kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. (tl. 27). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 386 lg 2 kohaselt, asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Kohus, lõpetades kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) tsiviilasja menetluse, tühistab 11.06.2012 hagi tagamise määruse alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, seega on hagi tagamise alused ära langenud. Sellest lähtuvalt tuleb hagi tagamise abinõu tühistada. VIIVITAMATU TÄITMINE Vastavalt
lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Evi Kool Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.