KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Ele Liiv ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht
- august
- a., Tallinn Tsiviilasja number 2-11-50041 Tsiviilasi G Ri hagi J Ri vastu elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- aprilli
- a. otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 878, 40 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G Ri apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja) G R (IK xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja M K ja lepinguline esindaja Kaili Siilak Vastustaja (kostja) J R (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx, Tallinn), lepinguline esindaja Margit Teino Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Harju Maakohtu
- aprilli
- a. otsus G Ri hagis J Ri vastu elatise suurendamiseks jätta muutmata.
- Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
- Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta apellandi kanda.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. S e l g i t u s e d: 1
(5)- Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
- Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
- Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
- Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- oktoobril
- a. esitas G R Harju Maakohtusse hagi J Ri vastu ja palus täpsustatud hagiavalduses suurendada Harju Maakohtu
- juuni
- a. määrusega väljamõistetud elatist 297, 60 euroni kuus alates
- a. oktoobrist kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagi kohaselt kinnitati Harju Maakohtu
- juuni
- a. määrusega M u ja J Ri vahel kompromiss, mille kohaselt kohustus J R tasuma G Ri ülalpidamiseks elatist 2600 krooni (166, 17 eurot) kuus. Nimetatud summa oli tegelikkuses väiksem, kuna
- a. tuli tasuda elatiselt ka tulumaksu. Kompromissi sõlmimise ajaks taastasid hageja vanemad kooselu ning kandsid kulusid ühiselt.
- a. lahkus kostja pere juurest, kuid ei toetanud peret endisel viisil. Nüüdseks ajaks on lapse vajadused suurenenud. Hageja ülalpidamiseks kulub 614, 37 eurot, millest eluasemele 70 eurot, toidule 105 eurot, riietele ja jalanõudele 45 eurot, lasteaiale 65 eurot, tervishoiule 24, 47 eurot, huvialadele 35 eurot, kultuurile ja vabale ajale 39, 65 eurot, spordivahenditele 13 eurot, transpordile 66 eurot, sidele 7, 25 eurot ja lapsehoidjale 144 eurot. Lapsetoetus katab kulutustest 19, 18 eurot ja kummagi vanema panuseks jääb 297, 60 eurot. Hageja andmetel on kostja sissetulek 1698, 14 eurot kuus. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta elatise suuruse muutmata. Makstav elatis on piisav lapse ülalpidamiseks. Hageja vajadused ei ole kahe aasta jooksul kasvanud peaaegu poole võrra. Nõutud elatis on põhjendamatult suur ja tõendamata. Eluasemekulud ja kommunaalteenused tuleb jagada kolmeks, sest korteris elab ka M Ku vanem laps. Kulud riietele ja jalatsitele ning lasteaiale on ülepaisutatud. Lasteaiatasu ühes kuus on keskmiselt 49, 10 eurot. Samuti on ülemäära suured lapse arendamise, vaba aja ja huvialaringide kulud. Spordivahendite kulud on tõendatud 95 euro ulatuses. Tõendamata on lapsehoidja ja 2
(5)transpordikulu. Kostja tasub kokkulepitud elatist, samuti tasub ta hageja elukindlustuse makseid summas 31, 96 eurot kuus kuni tema täisealiseks saamiseni. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas
- aprilli
- a. otsusega hagi osaliselt. Maakohus muutis Harju Maakohtu
- juuni
- a. määruses kokkulepitud elatise suurust ja mõistis kostjalt hagejale välja elatusraha 200 eurot kuus alates
- oktoobrist
- a. kuni hageja täisealiseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõppemist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib TsMS § 459 lg. 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Nimetatud sätted kehtivad TsMS § 432 teise lause järgi ka määruse kohta, millega kohus kinnitas kompromissi ja lõpetas menetluse.
- juuni
- a. määruses leppisid M K ja J R kokku elatises summas 2600 krooni ehk 166, 17 eurot. Lapsele vajalikud kulutused on peaaegu kolme aasta jooksul küll suurenenud, kuid mitte sellises ulatuses, kui seda näitab hageja. Hageja arvestusel on kulud ühes kuus 614, 37 eurot, millest 297, 60 eurot peaks kandma kostja. Otsuse kohaselt on 5-aastase hageja põhjendatud ja vajalikud igakuised kulud järgmised: eluasemekulud ja kommunaalteenused 70 eurot, toit 105 eurot, riided ja jalanõud 45 eurot, lasteaia kulud 65 eurot (tl. 77), tervishoid ja hügieenitarbed 24, 47 eurot, huvialaring 35 eurot (tl. 78) ja spordivahendid 13 eurot. Lasteaiatasu kokku on 60, 62 eurot, s. h. 18 päeva toiduraha. Juhul, kui laps viibib lasteaias igal tööpäeval, siis tuleb maksta ka toiduraha juurde. Seega on hageja poolt näidatud summa 65 eurot põhjendatud lapse kulu. Eluaseme- ja kommunaalkulud on hageja jaganud kaheks. Tõendatud pole, et korteris elab veel M Ku vanem poeg. Ülejäänud kulud on hageja poolt näidatud suuruses ülepaisutatud ja põhjendamata. Lapse vaba aja veetmise kuludest (tl. 88 - 89) nähtub, et suurema osa moodustavad kulud maiustustele ja nn. näksidele, mida tuleb arvestada toidu hulka. Kui laps käib lasteaias, siis tavatoidu peale kodus ei kulu lisaks veel 105 eurot. Optimaalne vaba aja veetmise kulu on 20 eurot kuus. Põhjendatud ei ole kulud transpordile 66 eurot kuus, 5-aastasele lapsele on linna ühistransport tasuta. Maal elava vanaema külastamine on mõistlik ning selleks tuleb teha ka kulutusi, kuid mõistlik ei ole kogu kütuse kulu lugeda lapse kuluks. Seega on põhjendatud transpordikulu 25 eurot. Samuti ei ole mõistlik lugeda lapse sidekuluks kulusid, mis on tekkinud sellest, et ema helistab lapsehoidjale, arstile jne., et saada teavet last puudutavate asjaolude kohta. Nõustuda saab kostjaga, et lapsehoidja kulu ei ole vajalik. Kui lapse ema on välislähetuses, on võimalik jätta laps isa juurde. Lapse saab lasteaeda viia ja sealt koju tuua isa. Kui lapse ema on ühepoolselt otsustanud kasutada kallist lapsehoidu, siis ei ole see kulu tehtud lapse huvides. Lapse huvides oleks see, kui ta saaks rohkem aega veeta ka isaga. Seega on põhjendatud suurendada elatist hageja ülalpidamiseks 200 euroni kuus. Lapse kogumiskindlustusmakseid tasus kostja ka kompromissi sõlmimise ajal 2009.a. ning seda ei saa lugeda elatise hulka. TsMS § 163 lg. 1 alusel jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus 3
(5)Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt – osas, millega kohus jättis välja mõistmata 97, 60 eurot kuus, menetluskulud aga jätta kostja kanda. Hageja esitas menetluse jooksul hageja ülalpidamiskulusid tõendavad dokumendid, kuid kohus ei hinnanud kõiki tõendeid ega põhjendanud, miks osa esitatud tõendeid on jäetud arvestamata või millistele tõenditele tuginedes on kohus teinud lõpliku hinnangu elatise suuruse kohta. Kohus jättis kultuurilise arengu ning vaba aja kulude hindamisel tähelepanuta hageja
- veebruaril
- a. esitatud täiendava arvestuse, millest on välja jäetud kõik toiduga seonduv. Samuti ei arvestanud kohus, et nimetatud nõude hulka ei kuulu üksnes meelelahutuslikud kulud, vaid ka lapse sotsiaalset ja kultuurilist arengut toetavad vajalikud kulud nagu raamatud, muuseumi-, teatri- ja kinokülastused, mängud, vihikud, kirjatarbed, samuti lasteaiakollektiivi ühiskülastused ning kulud. 20 euro suurust kulu ei saa pidada optimaalseks. 5-aastast last ei ole võimalik üksinda saata ühistranspordiga oma igapäevaseid toiminguid korraldama. Lisaks on hageja sihtpunktide vahemaad üpriski pikad, millest tulenevalt on ainsaks võimaluseks lapse sõidutamine autoga. Auto kasutamine on vajalik minekuks nii trenni, arsti juurde, juuksurisse, lapsehoidja juurde jms. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta tõendid lapse tervisliku seisundi (enurees-enkoprees) kohta, millest tulenevalt on ühistranspordiga sõitude korraldamine keerukam. Eelnevast tulenevalt vähendas kohus ebaõigesti sõidukulu kokku 41 euro võrra. Transpordikulude nõudes sisaldus hageja viimine vanaema juurde kord kuus, mille edasi-tagasi maksumuseks on 27, 62 eurot. Nõudes ei sisaldunudki täiendavat sõidukulu, mis kaasneb 250 kilomeetri täiendaval läbimisel hageja seadusliku esindaja naasmisel lapseta ja hilisemal järeleminekul. Hagejale on tagatud kõnekaart, kuhu on laetud kõneaega keskmiselt 6, 25 euro ulatuses. Põhiosa sidekuludest moodustavad lapse poolt tehtavad kõned vanematele, õele-vennale. Arusaamatu on kohtu järeldus, et vanema kõned lapse elu korraldamisel ei ole hinnatavad ülalpidamiskuluna. Lapse ema peab töö iseloomust tulenevalt tihti viibima nii Eesti-sisestel kui ka välismaistel lähetustel, mille toimumise aeg ning pikkus on talle enamjaolt teada. Vaatamata pikale etteteatamisele ei ole kostja leidnud sageli aega oma poja hoidmiseks ning on olnud mitmeid olukordi, kus ta jätab teise vanema päringutele üldse vastamata. Olukorras, kus last ei ole võimalik sugulaste hoolde anda, on ainsaks võimaluseks lapsehoidja kasutamine. Lapsehoidja tasu on 3 eurot tunnis. Kostja ei ole esitanud lapsehoidja tasu suuruse osas mingeid vastuväiteid ega tõendeid, mis võimaldanuks hinnata lapsehoidja valikut kalliks. Kohtul tuli hinnata nii lapse kasvatamise kulusid kui ka tema tavalist elulaadi. Vanemate kooselu ajal tagasid nad lapsele teatud elustandardi, mille säilitamine on põhjendatud ka pärast vanemate lahkuminekut, kuivõrd tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et vastavad võimalused on ajas vähenenud. Kostja väited tema sissetulekute vähenemise ja kulude suuruse osas on vastuolus tema enda poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega, samuti tema elukorraldusega. Seoses apellatsioonkaebuse põhjendusega palub apellant muuta ka menetluskulude jaotust. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus kostjal maksta tulevat elatist suurendas, seega ei kontrolli ringkonnakohus vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 otsuse õigsust selles osas. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis elatise hageja taotletud ulatuses osaliselt suurendamata. Selles osas maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna 4
(5)apellatsioonkaebus alust ja otsus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg. 1 punktiga 1 jätta muutmata. Kolleegium järgib maakohtu otsuse põhjendust ega pea kooskõlas TsMS § 654 lõikega 6 vajalikuks seda korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab kolleegium, et PkS § 99 lg. 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, sama paragrahvi lg. 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamisekulutusi. Seega ei saa seaduse kohaselt põhjendatuks pidada mitte neid kulutusi, mida lapsele kulutusi teinud vanem saab dokumentaalselt tõendada, nagu hageja on apellatsioonkaebuses leidnud, vaid neid kulutusi, mille tegemine on eespoolosundatud sätteid arvestades lapsele vajalik. Just hagejale tehtavate kulutuste vajalikkust ongi maakohus vaidlustatud otsuses õigustatult hinnanud. Et kostja elatise suurus oli eelnevalt jõustunud kohtulahendiga kindlaks määratud, siis leidis maakohus õigesti, et elatise suuruse muutmiseks peavad olema TsMS § 459 lõikes 1 sätestatud alused, milleks on nende maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude oluline muutumine, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p. 1), ja see, et hagi esitamise asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p. 2). Vaidlusaluse asja kohta tähendab kirjeldatu, et hageja sai hagi alusena tugineda nendele faktilistele asjaoludele, mis tekkisid pärast eelmises tsiviilasjas asja arutamise lõpetamist ja millest nähtub 2009. a. tehtud kompromissi aluseks olnud asjaolude oluline muutus. Sellistest asjaoludest on hagiavalduses tuginetud väidetele, et hageja on saanud kaks aastat vanemaks, elukallidus on tõusnud ning kostja on 2010. a. pere juurest lahkunud. Muus osas on peaasjalikult kirjeldatud üksnes hageja väidetavaid vajadusi käesoleval ajal, ilma et neid oleks võrreldud vajadustega 2009. a. kompromissi sõlmimise ajal. Taolist võrdlust ei sisaldu ka apellatsioonkaebuses ning juba ainuüksi sellest tulenevalt ei anna TsMS § 459 lg. 1 alust rahuldada apellatsioonkaebuse taotlust elatise suurendamiseks veelgi, võrreldes maakohtu poolt kostjalt väljamõistetud elatise suurusega. Kostja elukohta puudutav ebatäpsus maakohtu otsuse sissejuhatuses ei muuda otsust sisuliselt ebaõigeks. Vaidluses ei esine asjaolusid, mis annaksid vastavalt TsMS § 164 lõikele 3 aluse jaotada menetlusosaliste vahelised menetluskulud maakohtus teisiti kui maakohus jaotas. Et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb menetlusosaliste apellatsioonimenetluse menetluskulud vastavalt TsMS § 171 lõikele 1 jätta apellandi kanda. Ele Liiv Ande Tänav Malle Seppik 5
(5)