) 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni.
lg 4 kohaselt enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitab halduskohus kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi ja kinnitab kaebusest loobumise määrusega, millega lõpetab asja menetluse.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kohus võtab vastu kaebaja loobumise kaebusest.
lg 1 p 2 kohaselt ei ole kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Kohus eeldab, et Politsei- ja Piirivalveamet on teadlik asjaolust, et Siseministeeriumi 21.11.2012 otsusega nr 11-3/376-2 otsustati lühendada E.S. suhtes kohaldatud sissesõidu keelu kehtivusaega kuni 16.01.2013. Kuna on ebatõenäoline, et vastustajal oleks tekkinud käesoleva haldusasja menetlemisega selliseid menetluskulusid, mille hüvitamist kaebajalt nõuda, ei pea kohus vajalikuks küsida vastustajalt täiendavalt seisukohta kaebusest loobumise avalduse osas. Kohus leiab, et puudub alus kaebusest loobumist mitte vastu võtta. Kuna kohus võtab loobumise vastu, siis tuleb haldusasja menetlus lõpetada. 10.
Poolte menetluskulud haldusasjas nr 3-12-1799 jäävad iga menetlusosalise enda kanda ning ükski menetlusosaline ei taotle nende väljamõistmist üheltki teiselt menetlusosaliselt. 11.
lg 6 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. Kuna kaebaja on tasunud riigilõivu summas 15 eurot, ei kuulu käesoleval juhul riigilõiv kaebajale tagastamisele. Kadriann Ikkonen kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.