← Eesti

3-09-2605/92

Obsah (5)§ 10§ 40§ 8§ 96§ 41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Lauri Madise, liikmed Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 16. august 2012, Tallinn Haldusa

§ 10lg 21 p-s 3 sätestatud kohustusest nõuda sisse maksuvõlad ning kuna A.

K on 21.01.2009 seletuses kinnitanud, et OÜ Kumetek tegevus lõppes praktiliselt pärast maksuotsuse saamist veebruaris 2007 ja maksuotsusega määratud summat asuti sisse nõudma alles 15.05.2009 täitemenetluse algatamisega, ei saa väita, et maksuhalduri täitetoimingud põhjustasid OÜ Kumetek tegevuse peatumise. OÜ Kumetek ei ole astunud samme maksuvõla tasumiseks, mis oleks võimaldanud maksuvõla ajatamist ning arvelduskontode vabastamist aresti alt.

  1. E K, A K ja V K esitasid 23.10.2009 kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles palusid tühistada vastutusotsus A. ja V. K osas, kuna nende tööülesannete hulka ei kuulunud raamatupidamise arvestuse korraldamine, maksudeklaratsioonide esitamine ja järelevalve teostamine nimetatud tegevuse üle. Samuti palusid kaebajad vähendada väljamõistetava maksuvõla suurust sotsiaalmaksu 248 379 krooni, töötuskindlustusmakse 12 626 krooni, kogumispensioni maksete 3 526 krooni ja erijuhtude tulumaksu 1 163 663 krooni osas ja nõuda maksuvõlg sisse E. Klt. Halduskohus registreeris kaebused eraldi menetlustesse järgmiselt: V K kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-09-2408, E K kaebus haldusasjana nr 3-09-2604 ja A K kaebus käesoleva haldusajana nr 3-09-
  2. E. K (haldusasi nr 3-09-2604) ja V. K (haldusasi nr 3-09-2408) kaebused tagastati HKMS § 11 lg 3 alusel Tallinna Halduskohtu määrustega vastavalt 29.12.2009 ja 18.01.
  3. Need kaebuste tagastamise määrused on jõustunud.
  4. A K esitas 30.11.2009 täpsustatud kaebuse, milles palus tühistada PMTK 24.09.2009 vastutusotsus nr 13-7/67-6 kaebaja osas täies ulatuses või kui see taotlus jäetakse rahuldamata, siis sotsiaalmaksu 248 379 krooni, töötuskindlustusmaksete 12 626 krooni, kogumispensioni maksete 3 526 krooni ja erijuhtude tulumaksu 1 163 663 krooni võlgade võrra. Kaebaja väited: 1) Maksuotsuse järeldused tehti muuhulgas ka läbiotsimisel saadud käsikirjaliselt täidetud kaustikute alusel, milles väidetavalt kajastusid väljamaksed füüsilistele isikutele erinevatel objektidel ja nende tööaja graafikud kuude ja objektide lõikes, samuti tunnitasud iga töötaja kohta ja OÜ Kumetek poolt sularahas tehtud väljamaksed töötajatele ja isikutele, kellega ei ole sõlmitud töölepinguid. Osaühingu juhatuse liikmed on selgitanud, et tegemist oli märkmetega, millel ei ole juriidilist jõudu, plaaniga, mis ei realiseerunud. Samuti selgitasid osaühingu juhatuse liikmed, et deklareerimata töötasu makstud ei ole. Jäeti arvestamata maksuotsusele esitatud eriarvamus, kus väideti, et muid tõendeid peale töötajate selgituste ei ole, töötajad on 5

(15)3-09-2605 rääkinud ainult keskmistest summadest, mis nad väidetavalt palgana said ja pole selge, millise perioodi keskmisest käib jutt. Töötajate ülekuulamise juures ei ole OÜ Kumetek juhatuse liikmed viibinud, mistõttu on kaheldav nende ütluste tõenduslik jõud. Kõik töötajad ei ole kinnitanud maksuhalduri järeldusi. Maksuotsuses on viidatud, et paljud töötajad ei mäletanud, millist töötasu nad nimetatud perioodil said. Seega on maksuhalduri järeldused oletuslikud; 2) AS Rautakesko kassa sissetuleku orderite kviitungid esitati E. Kle, kes esitas need raamatupidajale aruandluse alusdokumentidena. Kahjuks ei kontrollinud E. K nende dokumentide õigsust, mistõttu on ta rikkunud hoolsuskohustust, kuid see ei puuduta kaebajat; 3) OÜ Kumetek on ostnud teenust AS-lt Betox Group ja aktsiaseltsi juhatuse liige V. Z koostas arved ning andis need üle osaühingule. V. Z 14.02.2005 ja 02.09.2005 ülekuulamise protokolle, milles ta väidab, et OÜ Kumetek kaks esindajat, kes olid Maksu- ja Tolliametile raha võlgu, hakkasid kajastama OÜ Maxcell fiktiivseid arveid oma raamatupidamises, et saada tagasi enammakstud käibemaksu, ei saa arvestada, kuna need olid antud asjast huvitatud isiku poolt – V. Z vastu oli algatatud kriminaalasi; 4) Kaebaja on rahvuselt venelane, kes valdab eesti keelt üksnes käibeväljendite tasemel ja osas, mis on seotud tema põhitööga. Talle esitati vastutusotsuse projekt 27.05.2009 ja paluti esitada sellele vastuväited hiljemalt 19.06.2009. Tegemist oli keerulise ja mahuka dokumendiga, mille sisu on kaebajale arusaamatu. Kaebaja majanduslik olukord ei võimaldanud tõlke tellimist. Kaebuse esitaja taotlust tõlkida dokument vene keelde ei rahuldatud, vastamise tähtaega pikendati üksnes kuni 06.08.2009; 5) Vastutusotsus on sisuliselt põhjendamata. OÜ Kumetek juhatuse liikmete vahel oli tööde jaotus, mille järgi E. K juhtis osaühingut üldiselt ja korraldas raamatupidamist ning maksudeklaratsioonide esitamist. Sellest tulenevalt oli E. K kohustuseks maksukorralduse seaduse (

) § 8 lg 1 järgi tagada osaühingu rahaliste ja mitterahaliste seadusest tulenevate kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Samuti oli E. K kohustus täita käibemaksuseaduse (KMS) § 11 lg 1 kohaselt osaühingu maksukohustusi, sh arvutada tasumisele kuuluvat maksusumma, esitada raamatupidamise algdokumentatsioon, kassadokumente jms. Tema maksis ka palka osaühingu töölistele jt töötajatele. V. K ja A. K tegelesid konkreetsete ehitusobjektidega, juhtisid neid vahetult ja vastutasid tehtud töö kvaliteedi ja objekti tähtaegse valmimise eest. Sellest tulenevalt oli välistatud nende töö ja vastutus raamatupidamise korraldamise, arvestuse ja maksudeklaratsioonide esitamise eest. E. K on kaebaja isa, mistõttu usaldas kaebaja tema tööd ning ei pidanud vajalikuks teda kontrollida. Puudub kaebaja süü, sest temal ei olnud kohustust esitada maksudeklaratsioone. E. K on ainus isik, kes võib vastutada

§ 40

lg 1 järgi; 6) Kui maksuhaldur takistab maksukohustuslasel võla tagasimaksmist ja see ei sõltu kolmandatest isikutest, väheneb vastavalt kolmandate isikute vastutus. Pangakontol asuvate rahaliste vahendite arestimise tagajärjel

(2005)ei ole OÜ Kumetek saanud tegeleda põhitegevusega ja tasuda maksuvõlga. Kolmandaid isikuid karistatakse põhjendamatult. OÜ Kumetek maksis alates 2006. aastast maksuvõla tasumise ajatamise maksegraafiku järgi perioodil 21.10.2006-21.02.2008 igakuiselt 47 992,13 krooni maksuvõlga, milleks juhatuse liikmed võtsid isiklikud laenud ja pantisid tagatiseks oma vara. Maksmata jäi üksnes viimane osamakse, kuna neil lõppesid rahalised vahendid. Siiski ei võimaldanud maksuhaldur OÜ-l Kumetek jätkata tegevust ja sellest tulenevalt ei olnud osaühingul võimalik võlga tasuda. A. K esitas 29.09.2011 kaebuse täiendavad seisukohad (tl 220-222): 1) A. Kle solidaarvastutuse kohaldamise eeldused puuduvad.

§ 40

lg 1 kohaselt vastutab seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja sama seaduse §-st 8 tulenevate kohustuste rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest, kuid vastutusotsuses (p 4.2) ei heida maksuhaldur kae6

(15)3-09-2605 bajale ette

§-st 8 tulenevate kohustuste rikkumist, vaid väidab hoopis, et kaebaja jättis täitmata RTRTS § 6 lg-s 5 sätestatud nõuded. Selline süüdistus ei saa olla vastutusotsuse tegemise aluseks; 2) Vastustaja peab

§ 40kohaselt tõendama, et konkreetse isiku tegevus põhjustas maksuvõla.

Vastutusotsuse p-s 4.1 on märgitud, et E. K tunnistas oma tahtlust fiktiivsete arvete soetamisel ja deklareerimata töötasude väljamaksmisel. Samuti selgitas E. K, et teised juhatuse liikmed ei olnud tema tegevusest teadlikud. PMTK on tuvastanud (vastutusotsuse lk 37), et E. K tegeles raamatupidamisega. Juhatuse liikmete tegevusi ei ole võimalik dubleerida, millest järeldub, et iga maksuvõla tekitaja põhjustab mingi summa osas võla alati ainuisikuliselt; 3) Töötasu väljamakse tegemine ja selle deklareerimine on erinevad asjad. Maksuhaldur on vastutusotsuses moonutanud kaebaja ütlusi ja leidnud, et kaebaja oli isikuks, kes tegi deklareerimata töötasu makseid. Samas on kaebaja, nähtuvalt vastutusotsuse p-st 1.1.2, öelnud hoopis, et OÜ Kumetek tegi deklareerimata väljamakseid. E. K tunnistas üles oma tegevuse ja kaebaja rääkis tema tegudest. Haldusasjas kogutud materjalidest nähtub, et deklaratsioonidesse ja raamatupidamisse puutuvad küsimused olid juhatuse liikmetest E. K ülesanneteks. Töötajate ütlused OÜ Kumetek palkade deklareerimise kohta ei ole mingid tõendid, kuna keegi ei too ehitajat kontorisse vaatama, mida raamatupidaja deklaratsiooni kannab; 4) AS Betox Grupp ja OÜ Kumetek vahel olid reaalsed majandussuhted ning V. Z suhtles OÜ Kumetek juhatuse liikmetega. 28.06.2006 ütles V. Z, et arveid küsisid A ja V K, mitte A. Vastutusotsuse p-s 4.3 leitakse, et deklareerimata töötasu maksmisega ja fiktiivsete arvete küsimisega tegeles V. K, kuid lk-l 37 süüdistatakse selles ka E. K. See näitab, et vastustaja ei ole süvenenud ega kindlaks teinud, kes isiklikult andis töötajatele üle deklareerimata töötasu ja kelle ülesanne oli see deklareerida. Vastutusotsuse p-s 5.1 nenditakse, et äriühingu juhtimise osas juhatuse liikmete tööjaotust kahtluse alla ei seata. Kuna

§ 40

lg 1 kohaselt on vastutuse kohaldamise eelduseks süülisus (raske hooletus või tahtlus), siis vastutab isik solidaarselt maksukohustuslasega vaid kindlate võlgade eest ja kindlatel juhtudel; 5) Kassa ja raamatupidamise eest vastutas E. K ning seega tahtlus ja raske hooletus, mis on vastutusotsuse aluseks, saab üksnes temal olla. Kogutud tõenditest järeldub, et A. Kl puudus seos AS Rautakesko fiktiivsete arvetega. Seega ei saa A. K igal juhul vastutada AS Rautakesko arvetega seoses määratud täiendava käibemaksu 319 867 krooni ja täiendava tulumaksu 440 163 krooni osas; 6) Nii maksuotsust kui vastutusotsust puudutavad järgmised vastuväited. 28.06.2006 protokollist nähtub koosmõjus teiste V. Z avaldustega PMTK-le (vastus PMTK 07.03.2006 korraldusele, 14.03.2006 vastused PMTK küsimustele), et V. Z ei ole saanud aru, mida tähendab „fiktiivne arve“. Isik selgitab samas seda, et AS Betox Group oli 28.06.2006 protokollis loetletud objektidel vahendaja ja tööd tegi OÜ-le Kumetek reaalselt keegi teine, seega selgitab V. Z pea- ja alltöövõtjate suhet. Viidatud protokollil on oluline tõenduslik tähendus, sest kui tööd tegi OÜ-le Kumetek Betox Group AS asemel keegi muu äriühing, siis tuleb lugeda need arved ettevõtlusega seotuks ning täiendavat tulumaksu ei ole alust määrata. Samuti on V. Z öelnud, et OÜ-le Kumetek ega selle juhatuse liikmetele mingit raha ei tagastatud, raha kanti edasi teistele äriühingutele. Ka nende äriühingute juhatuse liikmed on kinnitanud, et Kumetek OÜ-le ega selle äriühingu juhatuse liikmetele nemad raha andnud ei ole; 7) Tulumaks arvestati 3 311 966 kroonilt protsendi 26/74 alusel. Arvutuste kontroll näitab, et 26% 3 311 966-st kroonist on 861 111 krooni, mitte 1 163 663 krooni. Seega on kaebajale ainuüksi arvutusvea tõttu määratud 302 552 krooni eest alusetut maksu. Kokku on AS Rautakesko arvete ja väära arvutuse tulemusena tehtud ebaõige vastutusotsus 1 062 582 krooni ulatuses. 7

(15)3-09-2605 9. Tallinna Halduskohtu 04.11.2011 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Kaebajal tekkis vastutusotsuse adressaadina õigus äriühingu suhtes tehtud maksuotsust ka sisuliselt vaidlustada, esitamata eraldi maksuotsuse tühistamise taotlust; 2) Reeglina laieneb vastustus äriühingu igale juhatuse liikmele ja kui üksikasjalikku tööjaotust ei ole fikseeritud, siis ei ole erand aktsepteeritav. Vastutusotsuses on osundatud E. K seletusele, mille kohaselt tegeles ka A. K dokumentidega, tööde organiseerimisega ja lepingute sõlmimisega (I kd tl 9). Vastutusotsuses on viidatud veel V. K 21.02.2005 seletusele, mille kohaselt oli töö jaotatud juhatuse liikmete vahel nii, et iga juhatuse liige korraldas tööd oma kindlal objektil. Samuti osundatakse kaebuse esitaja 29.03.2006 seletusele, millest nähtub, et ta oli teadlik vähemalt sellest, et lühikest aega tööl olnud töötajate palgad jäid deklareerimata (I kd tl 9-10). Nimetatud seisukohti ei ole kaebaja ümber lükanud. 29.09.2011 kokkuvõtvatele seisukohtadele lisatud OÜ Kumetek ühe lepingupartneri AS Betox Group tegevdirektori V. Z vastus (I kd tl 223) maksuhalduri korraldusele ei lükka vastutusotsuses väidetut ümber ning muuhulgas nähtub selle vastuse esimesest punktist, et suheldi siiski ka kaebuse esitajaga; 3) Maksuhalduri etteheide RTRTS nõuete järgimata jätmise kohta on ainult üheks aspektiks ja sellest ei saa teha järeldust, et maksuhaldur ei heida kaebajale ette

§-st 8 tulenevate kohustuste rikkumist. Sellega motiveeritakse täiendavalt seisukohta, et tegemist oli tahtliku tegevusega; 4) Väite, et E. K on oma tahtlust tunnistanud ja selgitanud, et teised juhatuse liikmed ei olnud tema tegevusest teadlikud, kinnituseks kaebaja esitatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrused kriminaalmenetluse lõpetamise kohta (tl 174-186) ei lükka ümber maksuhalduri seisukohti. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et avansiaruandeid, milles näidati AS Rautakesko nimel võltsitud arveid ja kassaorderite kviitungeid, esitas OÜ Kumetek raamatupidamisele ka A. K. Kriminaalmenetlus lõpetati peamiselt seetõttu, et A. K ei pruukinud olla teadlik, et avansiaruannetes näidatud arved olid võltsitud, ja avansiaruanded tõi allkirjastamiseks E. K. Seega tõlgendati kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava kasuks. Samas nähtub, et äriühingu juhtimise mõttes kaebaja siiski kõrvalseisev isik ei olnud ja maksuhalduri seisukohta kõigi kolme juhatuse liikme tegelemise kohta kõikide või peaaegu kõikide juhtimisalaste küsimustega ei ole kaebaja ümber lükanud. Sellest järeldub, et vastutus on solidaarne; 5) Vastutusotsuse p-s 2.2.3 on viidatud mitmetele V. Z ütlustele. Nimetades OÜ Kumetek esindajana A K, võib V. Z lihtsalt kasutada erinevat nime. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et lisaks vastutusotsuses nimetatud isikutele oleks tegemist veel neljanda juhatuse liikmega. Samuti ei saa tervikmaterjalide pinnalt asuda seisukohale, et V. Z sõnakasutusel „fiktiivse arve“ osas oleks saanud olla kardinaalselt erinev tähendus võrreldes tavaarusaamadega; 6) Maksustataval perioodil oli tulumaksu määraks 26/74 ja maksustatav summa oli vaja enne maksumääraga korrutamist vastava arvuga (0,74) läbi jagada. Taoliselt on maksuotsuses 1 163 663 krooni suurune tulumaks summalt 3 311 966 krooni õigesti arvutatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 10. A. K apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse asja uueks läbivaatamiseks saatmata või alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, tühistada halduskohtu otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellandi väited: 8

(15)3-09-2605 1) Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 40lg-t 1 koosmõjus võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 104.

Viidatud õigusnormid sätestavad juhud, millal saab nõuda äriühingu maksukohustuse täitmist juhatuse liikmelt ja näevad koosseisuliste elementidena ette juhatuse liikme raske hooletuse ning otsese põhjusliku seose juhatuse liikme tegevuse ja maksmata maksusumma vahel. Selleks, et juhatuse liige vastutaks äriühingu ja teiste juhatuse liikmetega solidaarselt, peab kahju või maksuvõlg olema põhjustatud nende ühise tegevusega. Juhatuse liikmed ei vastuta üksteise tegude eest solidaarselt, kui igaüks eraldi tekitas oma individuaalse tegevusega võla. Sellisel juhul vastutab juhatuse liige solidaarselt üksnes äriühinguga ja konkreetselt enda tekitatud kahju või maksuvõla ulatuses. Riigikohus on 31.10.2005 haldusasjas nr 3-3-1-41-05 selgitanud, et vastutusotsuses tuleb arvestada, et süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi. Halduskohus on aga lähtunud sellest, et kui isikud ühes äriühingus töötasid, küllap nad siis ka teineteise tegevusest teadsid. HKMS ja TsMS nõuetest lähtuvalt pidanuks kohus sisustama kaebaja tegevuses raske hooletuse ja kuidas näiteks kohtu meelest on tegemist A. K raske hooletuse tõttu maksuvõla tekkimisega V. K juhitud ehitusobjektil. Isegi kui kaebajal oli võimalik V. K objektide andmetega tutvuda, ei olnud tal võimalust kontrollida andmete tegelikkusele vastavust – üksnes kviitungite ja arvete nägemisest ei ole kasu, kui ei ole vahetult näinud, kui palju pinnasetäidet, tsementi, killustikku jms objektile faktiliselt kulus. Kohus tuletab kaebaja süülisuse sellest, et osaühingu raamatupidamisele esitas avansiaruandeid ka kaebaja ning need aruanded sisaldasid V. K poolt võltsitud AS Rautakesko arveid ja kassaordereid. Halduskohus tugines selles osas kaebaja suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele, kuid see määrus tehti just kaebaja tegevuses süü puudumise tõttu. Tuvastati, et A. K poolt raamatupidamisele esitatud võltsitud arvete tulemusena vähenes OÜ Kumetek käibemaksukohustus 83 259,08 krooni ja tema süüd võltsimises ei tuvastatud. Seega ei saaks A. K solidaarvastutus olla suurem kui 83 259,08 krooni. Kui kaebaja ei saanud arvete võltsituse tõttu seada kahtluse alla avansiaruannete andmete õigsust, siis ei saa tekkida tema vastutuse süüline alus üksnes sellise aruande raamatupidamisse viimise eest. Ainuüksi avansiaruannete allakirjutamise fakt ei tähenda, et isik peaks olema teadlik aruande aluseks olevate dokumentide võltsitusest. Vastutusotsuse p-s 4.1 on E. K selgitus tema tegevuse kohta deklaratsioonides esitatud andmete ja tšekkide päritolu kohta, kus ta tunnistas tahtlust ja selgitas, et teised juhatuse liikmed ei olnud tema tegevusest teadlikud. Kohus on lasknud end eksitada vastustaja väitest, et A. K on 21.09.2009 PMTK-s andnud ütlusi, et on teadlik kehtetute arvete kasutamisest raamatupidamises. Küsimus kehtetute arvete kohta esitati 21.02.2009 ja selleks ajaks oli ta muidugi neist teadlik, kuna maksuotsus koostati 25.01.2007. PMTK on tuvastanud, et iga juhatuse liige juhtis eraldi mõne konkreetse objekti ehitust, millest kohus järeldas, et A. K siiski äriühingu juhtimise seisukohalt kõrvalseisev isik ei olnud ja seega on vastutus solidaarne.

§ 40

lg 1 alusel vastutusotsuse tegemise eelduseks ei ole juhatuse liikme osalemine äriühingu juhtimises, vaid üksnes juhatuse liikme osa konkreetses summas maksuvõla tekkimises tema konkreetse õigusvastase tegevuse tõttu. Tsiviilkohtumenetluses peaks kohus PMTK nõuet samadel asjaoludel perspektiivituks, kuna ei ole välja toodud ega tõendatud põhjuslikku seost iga vastutusotsuses nõutava summa ja konkreetse tegevuse vahel; 2) Halduskohus oleks pidanud lähtuma vastutusotsuse põhjendustest. A. Kle etteheidetavad teod on võetud kokku vastutusotsuse p-s 4.2, kus ei heideta kaebajale ette

§-st 8 tulenevate kohustuste rikkumist, vaid RTRTS § 6 lg 5 nõuete eiramist, mis ei saa olla vastutusotsuse tegemise aluseks.

§ 8räägib vaid maksuseadustest; 9

(15)3-09-2605 3) Vastutusotsuses ja maksuotsuses kajastatakse tõendeid ja ütlusi moonutatult ning antakse neile ebaõigeid tähendusi. PMTK ei protokolli ülekuulatavatele esitatud küsimusi, mistõttu ei selgu, millise asjaolu kohta isik selgitusi annab. Apellant kordab selgitusi A. K ja V. Z ütluste kohta deklareerimata väljamaksete tegemisest ja AS-lt Betox Group arvete küsimisest. Vaatamata kohtuistungil esitatud äriregistri väljavõttele, et juhatuse liikme eesnimi on A, ja selgitusele, et juhatuse liikmeid äriregistrisse hüüdnimepidi ei kanta, on kohus leidnud, et küllap on A lühend nimest Aleksander ja omistanud Ai tegevuse A. Kle; 4) Tulumaksuseaduse (TuMS) kuni 31.12.2004 kehtinud redaktsiooni järgi ei jagatud maksustatavat summat enne maksumääraga korrutamist 0,74-ga ega ühegi muu koefitsiendiga läbi. 11. PMTK vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. PMTK seisukohtadest nähtub kokkuvõtlikult järgnev: 1) Vaidlustatud vastutusotsuses on tuvastatud

§ 8lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumine OÜ Kumetek kõigi juhatuse liikmete poolt.

Juhatuse liikmetel on mitterahaliste kohustuste, sh maksuarvestuse pidamine, kõrval ka rahaliste kohustuste täitmise ehk tekkinud maksuvõla tasumise kohustus. Kaebaja pakutud tõlgendus, et tuleb tuvastada juhatuse liikme tegevuse seos osaühingu maksuvõla kujunemise aluseks olevate summadega ning raske hooletus maksuvõla tekkimises, tekitaks olukorra, kus

§ 96

lg 1 koosmõjus § 40 lg-ga 1 ei rakenduks kunagi; 2) PMTK on lähtunud

§ 40lg-s 1 sätestatud tahtluse sisustamisel võlaõiguslikust tahtluse määratlusest.

Kui apellant keskendub raske hooletuse analüüsimisele, siis vastutusotsuse lk-l 39 on selgesõnaliselt loetud A. K tegevus tahtlikuks. Fiktiivsete arvete kasutamine ja maksude tasumisest kõrvale hoidumine on võimalik vaid tahtluse vormis. Juhatuse liikme süü hindamisel pole võimalik tugineda pelgalt kriminaalasjas tema tegevusele antud hinnangule. Kohtupraktikas on aktsepteeritud vastutusotsuses äriühingu juhatuse liikme süü tuvastamist raskemas vormis (tahtlus) kui varasemas väärteomenetluses (hooletus) – vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2011 otsus nr 3-07-1863, p 14. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine (VÕS § 104 lg 5). Vastustaja on seisukohal, et isik soovib teatud tagajärje saabumist, kui ta teab, et tema tegevus toob sellise tagajärje kaasa, ega võta samas midagi ette selleks, et tagajärg ei saabuks. Vastutusotsuses on tuvastatud, et A. K kas osales aktiivselt maksupettuse toimepanemisel või oli sellest teadlik ja ei võtnud midagi ette, et tagajärg ei saabuks; 3) Ei saa asuda seisukohale, et mitmest liikmest koosneva äriühingu juhatuse puhul võiks keegi äriühingu seaduslikest esindajatest vastutusest vabaneda. Ei saa eeldada, et mitmeliikmelise juhatuse puhul osaleks iga seaduslik esindaja isiklikult kõigis ettevõtte igapäevase majandustegevuse raames toimuvates tehingutes ja teaks nende üksikasju. Seetõttu ei saa vastutuse panekul lähtuda vaid sellest, mida üks seaduslik esindaja teadis või pidi teadma.

§ 40

lg 1 ei täpsusta, kuidas jaguneb juhatuse liikmete vastutus ärihingu enam kui ühe liikmega juhatuse puhul. Kui tegemist on mitme juhatuse liikme süülise rikkumisega

§-s 8 sisalduvate kohustuste täitmisel, siis on tegemist solidaarkohustusega. Samas nõustub maksuhaldur sellega, et juhatuse liikme süü on individuaalne, s.t. tuleb tuvastada eraldi. Maksuhaldur ongi vastutusotsuses analüüsinud iga juhatuse liikme tegevust koos ja eraldiseisvalt ning tuvastanud iga liikme süü eraldi; 4)

§ 8

lg 1 paneb juhatuse liikmele iseseisva kohustuse, mille võib teatud juhtudel sisustada muudest seadustest tulenevate kohustuste kaudu, nt äriühingu juhtimise kohustus ja hoolsuskohustus, mille rikkumine on

§ 8lg-s 1 toodud kohustuse rikkumine. Seetõttu on õige maksuhalduri viide RTRTS § 6 lg 5 nõuete eiramisele; 10

(15)3-09-2605 5) Maksuotsuse ja vastutusotsuse järeldused töötajatele deklareerimata väljamaksete tegemise ja fiktiivsete arvete raamatupidamises kajastamise kohta tuginevad konkreetsetele tõenditele. Apellant on kohtumenetluses paljasõnaliselt eitanud väljamaksete tegemist ja fiktiivsete arvete kajastamist. Apellant on ümbrikupalkade maksmist ise tunnistanud. Fiktiivsete arvete kajastamine ja ümbrikupalkade maksmine on tahtlik maksuseaduste rikkumine. Väide, et V. Z ütluste alusel ei saa järeldada, et isik suhtles A Kga, on ebaveenev. V. Z on öelnud, et suhtles kahe vennaga OÜ-st Kumetek. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ Kumetek osales maksupettuses ja oli teadlik sellest, et OÜ Betox Group ei ole arvetel näidatud müüja. Järelikult on tulumaksu määramine nendelt väljamaksetelt põhjendatud; 6) Juhatuse liikmete menetluse kestel antud seletused on omavahel vastuolus. Nendest eraldi võib järeldada, et iga juhatuse liige omas reaalset kontrolli teostatud tehingute üle. Alles kohtumenetluses on apellant asunud väitma, et ei teadnud OÜ Kumetek õigusvastasest tegevusest midagi; 7) Kooskõlas TuMS § 1 lg-ga 3 ja § 4 lg-ga 3 on maksuhaldur õigesti kasutanud tulumaksu 1 163 663 leidmiseks metoodikat (3 311 966 / 0,74) * 26%. 12. V K teatas Tallinna Ringkonnakohtule, et jääb maksuasjas antud ütluste juurde. V. K tegutses hinnapakkumiste koostamisega, objektide ehitamisega, projektdokumentatsiooni koostamise, kaadri valikuga ning tellis materjale. Materjale osteti ka sularaha eest ja sellega tegeles E. K. Juhatuse liikmete otsusel pidi sularaha kulutamisega tegelema üks inimene ning E. K andis oma nõusoleku. 13. E K teatas Tallinna Ringkonnakohtule, et jääb maksuasjas antud ütluste juurde. E. K töö seisnes selles, et ta varustas osaühingut materjalidega, mida väga tihti ostis sularaha eest. Ta kogus tšekid kokku ja andis raamatupidajale. E. K tegeles põhiliselt finantsasjadega, mõnikord juhtis objekte. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14.

§ 96

lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Selliseks isikuks on tulenevalt sama seaduse § 41 lg-st 1 ka osaühingu juhatuse liige, kes rikub tahtlikult või raskest hooletusest sama seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi.

§ 41

lg 1 kohaselt vastutab selline isik nende kohustuste rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

§ 41

lg 3 sätestab, et kui sama paragrahvi lõike 1 alusel on mitu vastutavat isikut, vastutavad nad kohustuste täitmise eest solidaarselt.

§ 8

lg 1 sätestab, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava sellest seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.

§ 96

lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 on Riigikohtu praktikas (lahend nr 3-3-1-41-05, p 12) järeldatud, et juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised: juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; rikutud on kohustust tagada

-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.

  1. Kaebuse esitajalt nõutakse sisse OÜ Kumetek maksuvõlga, mille tasumiseks kohustati osaühingut 25.01.2007 maksuotsusega nr 12-5/
  2. Järelikult tuleb tuvastada, kas viidatud maksuotsusega nõutud maksuvõla tekkimise on põhjustanud kaebuse esitaja poolt tema

- 11

(15)3-09-2605 st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise tagamise kohustuse rikkumine tahtlikult või raskest hooletusest.
  1. PMTK 25.01.2007 maksuotsus nr 12-5/43 on HMS § 60 lg 2 kohaselt siduv selles, et OÜl Kumetek tuleb tasuda rahasumma, mille tasumiseks teda selle maksuotsuse resolutsioonis kohustatakse. Haldusakt ei ole siduv oma andmise õiguslikes ja faktilistes alustes. Seetõttu võib kaebuse esitaja käesolevas asjas esitada vastuväiteid selles maksuotsuses toodud OÜ Kumetek maksuvõla kujunemise alustele. Samas ei järgi ringkonnakohus käesolevas otsuses Tallinna Ringkonnakohtu 02.04.2009 otsuses nr 3-07-1863 (p 9) avaldatud seisukohti, nagu oleks äriühingust põhivõlgnikule tehtud maksuotsuse näol tegemist eelhaldusaktiga äriühingu seaduslikule esindajale tehtud vastutusotsuse suhtes ning viimasel piisaks oma õiguste kaitseks maksuotsuse õigusvastasuse tuvastamisest kohtu poolt. Maksuotsus ei ole eelhaldusakt, sest sellega lõpeb maksumaksja või maksu kinnipidaja poolt tasumisele kuuluva maksusumma määramise menetlus. Maksuotsust ja vastutusotsust ei tehta ühe ja sama maksumenetluse raames. HMS §-st 61 tulenevalt ei kõrvalda (eel)haldusakti siduvust selle õigusvastasuse tuvastamine. Järgnevalt peatub ringkonnakohus apellandi väidetel, mis käsitlevad OÜ-l Kumetek maksuvõla ebaõiget tuvastamist. Nende hindamisel on OÜ Kumetek suhtes tehtud PMTK 25.01.2007 maksuotsus nr 12-5/43 käsitatav tõendina.
  2. Apellant ei korda apellatsioonimenetluses väiteid, mis puudutab OÜ Kumetek läbiotsimisel saadud käsikirjaliselt täidetud kaustikute ja OÜ Kumetek töötajate ütluste ebaõiget hindamist. Maksuotsuses ja vastutusotsuses on ringkonnakohtu arvates piisavalt põhjendatud seisukohta deklareerimata töötasu maksmisest. Maksuhalduri järeldused ei ole selles osas oletuslikud, vaid põhinevad töötajate, juhatuse liikmete ütluste ja dokumentaalsete tõendite (kaustikud) koosmõjus hindamisel.
  3. Maksuhaldur ja kohus ei ole ebaõigesti hinnanud V. Z ütlusi. V. Z toimikus olevates ütlustes – vastused PMTK 07.03.2006 korraldusele, 14.03.2006 vastused PMTK küsimustele ja 28.06.2006 suuliste selgituste protokoll (I kd tl 223-224) on tõesti märgitud, võib tõesti välja lugeda seisukoha, et OÜ Kumetek on maksnud AS-le Betox Group raha tehtud tööde eest, mida AS Betox Group vahendas, ning V. Z eitab OÜ-le Kumetek raha tagastamist. Samas on vastutusotsuses viidatud V. Z 14.02.2005 seletustele, mille kohaselt on kõige lihtsam fiktiivseid makseid eristada nii, et kui pärast raha ülekannet mingi firma poolt oli tehtud makse OÜdele Carmenta või Recotrade, oli see ülekanne fiktiivne ja raha anti järgnevalt V. Z poolt sularahas üle selle firma esindajale, kes tegi esialgse ülekande AS Betox Group kontole. V. Z muutuvatest ütlustest sobivad paremini teiste maksuasjas kogutud tõenditega – V. Z 02.09.2005 ja 14.02.2005 seletused, OÜ Kumetek poolt AS-le Betox Group makstud raha liikumine, OÜ-de Alferro, Recotrade ja Carmenta, kelle arvetele OÜ Kumetek makstud raha liikus, juhatuse liikmete seletused, Facio Ehituse AS-lt saadud teave, OÜ Kumetek poolt Facio Ehituse AS-ga ja AS-ga Betox Group sõlmitud lepingute võrdlus – esialgsed ütlused, mis kinnitavad fiktiivsete maksete teostamist. Koosmõjus hindamise tulemusel ei jäta eeltoodud tõendid kahtlust selles, et OÜ Kumetek kasutas AS Betox Group nimel vormistatud fiktiivseid arveid teadvalt sisendkäibemaksu alusetu mahaarvamise ja raha ettevõttest maksuvabalt väljaviimise eesmärgil. Sellisel juhul on õigustatud ka tulumaksu määramine AS Betox Group arvete alusel tehtud väljamaksetelt (vt Riigikohtu 05.06.2006 otsus nr 3-3-1-34-06, p 14) ning tähtsust ei oma kaebuse esitaja väide, et AS Betox Group asemel võis arvetel näidatud tööd teha keegi muu äriühing. Selline väide on pealegi vastuolus kaebuse esitaja 29.03.2006 seletusega (vt vastutusotsuse p 2.2.2), et AS Betox Group tegi töid OÜ-le Kumetek oma tööjõuga ja oma töövahenditega. 12
(15)3-09-2605
  1. Erijuhtude tulumaksu on vastutusotsuses seoses Rautakesko AS ja AS Betox Grupp arvetelt nähtuvate väljamaksetega arvestatud kokku summalt 3 311 966 krooni. Tegemist on TuMS § 1 lg-s 3 sätestatud maksuobjektiga. Ajal, mil OÜ Kumetek need väljamaksed tegi (jaanuar 2003-september 2004) kehtis TuMS § 4 lg 3 redaktsioonis: „Paragrahvi 1 lõigetes 2-4 nimetatud tulu puhul on tulumaksu määr 26/74.“ Selle tulumaksu määra puhul ongi tulumaks summalt 3 311 966 krooni 1 163 663 krooni. Apellandi väide tulumaksu ebaõigest arvutamisest on põhjendamatu. Ebatäpne on halduskohtu põhjendus, nagu olnuks maksustatav summa vaja enne maksumääraga (26/74) korrutamist 0,74-ga läbi jagada.
  2. Seega on OÜ-l Kumetek tekkinud maksuvõlg ulatuses, mida vastutusotsusega kaebuse esitajat tasuma kohustatakse.
  3. Vastutusotsuse p-dest 1.1.1.-1.1.5 nähtuvalt on OÜ Kumetek sotsiaalmaksu (248 379 krooni), töötuskindlustuse maksete (12 626 krooni) ja kogumispensioni maksete (3526 krooni) võla põhjustanud sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 9 lg 1 p-de 1 ja 4, töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 42 lg 1 p-de 1-3 ja kogumispensioni seaduse (KoPS) § 11 lg 1 p-de 1 ja 4 rikkumine. Viidatud sätted näevad ette kohustatud isiku (sotsiaalmaksu maksja, tööandja) kohustuse arvestada, deklareerida ja tasuda kindlustatule tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse makseid ja kohustusliku kogumispensioni makseid. OÜ Kumetek jättis need kohustused seoses osade töötajatele ja juhatuse liikmetele tehtud väljamaksetega täitmata. Käibemaksuvõla tekkimise põhjustas asjaolu, et OÜ Kumetek on vastuolus kuni 30.04.2004 kehtinud KMS § 11 lg-ga 1 ja § 29 lg-ga 1 ning alates 01.05.2004 kehtiva KMS § 24 ja § 38 lg-ga 1 deklareerinud ja tasunud käibemaksu vähem seaduse kohaselt tasumisele kuuluvast. Selle põhjustas omakorda sisendkäibemaksu alusetu, kuni 30.04.2004 kehtinud KMS 20 lg 3 p-ga 1 ja alates 01.05.2004 kehtiva KMS § 29 lg-ga 3 vastuolus toimunud mahaarvamine tasumisele kuuluvast käibemaksust. Erijuhtude tulumaksu võla põhjustas asjaolu, et OÜ Kumetek rikkus TuMS § 54 lg-id 2 ja 4, jättes deklareerimata ja tulumaksu tasumata Rautakesko AS ja AS Betox Group arvete alusel tehtud väljamaksetelt kui TuMS § 51 lg 2 p 3 mõttes ettevõtlusega mitteseotud kuludelt.
  4. Eelviidatud maksu deklareerimise, kinnipidamise ja tasumise kohustused olid OÜ Kumetek kui A. K esindatava „maksuseadusest tulenevad rahalised ja mitterahalised kohustused“

§ 8lg 1 mõttes.

23.

§ 8lg 1 kohaselt oli A.

K OÜ Kumetek seadusliku esindajana kohustatud tagama nende kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Seda tagamiskohustust ta täitnud ei ole, sest OÜ-l Kumetek tekkis maksuvõlg. 24. A. Kle on maksuhaldur vastutusotsuse p-s 4.2 ette heitnud ka tehingute tegemisel AS-ga Rautakesko RTRTS § 6 lg-st 5 tulenevat tehingu teise poole esindaja isikusamasuse tuvastamise kohustuse rikkumist. Apellandil on õigus, et sellele rikkumisele maksuhaldur vastutusotsust rajada ei saa. Vastutusotsuses tehingute kohta kajastatud asjaoludest nähtuvalt ei põhjustanud AS Rautakesko arvete kõlbmatuse sisendkäibemaksuarvestuse tarvis mitte OÜ Kumetek hoolsusnõuete rikkumine tehingu teise poole tuvastamisel, vaid OÜ Kumetek teadlikkus sellest, et AS Rautakesko arvetel kajastatud käivet tegelikult ei toimunud. Seega ei saanud RTRTS § 6 lg-s 5 sätestatud nõuete rikkumine põhjustada maksuvõla tekkimist. Asjakohane ei ole ka vastutusotsuse p-s 4.4 võetud seisukoht, et OÜ Kumetek juhatuse liikmed, sh A. K, on jätnud täitmata äriseadustiku § 180 lg-s 51 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse ja „põhjustanud sellega OÜ-le Kumetek kahju“. Tegemist ei ole

§ 8lg-s 1 sätestatud kohustusega, mille rikkumine oleks põhjustanud vaidlusaluse vastutusotsuse13

(15)3-09-2605 ga sisse nõutava OÜ Kumetek maksuvõla. Tuleb osundada Riigikohtu 28.01.2008 otsuses nr 3-1-1-60-07 (p 38) avaldatud seisukohtadele, et

§ 41

lg 1 ei sätesta eraõiguslikku kahju hüvitamise alust, vaid avalik-õigusliku solidaarvastutuse võõra maksuvõla eest ja

§ 41lg 1 kohaldamine ei eelda seda, et (riigil) oleks tekkinud kahju.

Ka Riigikohtu 31.10.2005 otsuses nr 3-3-1-41-05 (p 12) kinnitatakse kolmandalt isikult võõra maksuvõla sissenõudmise ja kahju hüvitamise põhimõttelist erinevust. Kuid need vastutusotsuse ebaõiged ja asjakohatud seisukohad ei tingi vastutusotsuse tühistamist, sest järeldus A. K poolt

§ 8

lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumise tagajärjel maksuvõla tekkimisest oli kokkuvõttes siiski õige (vt käesoleva otsuse p 23). 25. Vastutusotsuses on märgitud, et juhatuse liikme kohustus on organiseerida ettevõtte töö selliselt, et ettevõtja tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele; mõistlik juhatuse liige peab pidevalt täitma teiste juhatuse liikmete, alluvate töötajate juhendamise ja kontrollimise kohustust, et oleks välditud kolmandate isikute kahjustamine. Selliste meetmete rakendamine on ringkonnakohtu arvates hõlmatud

§ 8

lg-s 1 sätestatud tagamiskohustuse täitmisega ja kujutab endast ühtlasi käibes vajaliku hoole järgimist VÕS § 104 lg 4 mõttes. 26. Apellant leiab, et kuna juhatuse liikme vahel oli tööde jaotus, mille järgi osaühingu üldjuhtimist teostas ja raamatupidamist ning maksudeklaratsioonide esitamist korraldas E. K, kes maksis ka töötajatele palka, puudub apellandil süü. Äriühingu juhatuse liikmete vahelised kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta ei võta juhatuse liikmelt

§ 8

lg-s 1 sätestatud maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmise tagamise kohustust. Juhatuse liige on selle tagamiskohustuse süüliselt jätnud täitmata ka juhul, kui maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud küll tema tööjaotuse järgseks ülesandeks, kuid ta pidi olema teadlik maksuseaduste rikkumisest äriühingu poolt ega ole võtnud meetmeid selle vältimiseks.

  1. Ringkonnakohus leiab, et meetmed maksuvõla tekkimise vältimiseks seoses AS Betox Group nimel väljastatud arvetega jättis apellant tahtlikult rakendamata. Nagu pidas ringkonnakohus eespool tõendatuks, kasutas OÜ Kumetek AS Betox Group nimel vormistatud fiktiivseid arveid teadvalt sisendkäibemaksu alusetu mahaarvamise ja raha ettevõttest maksuvabalt väljaviimise eesmärgil. Ühtlasi peab ringkonnakohus tõendatuks, et OÜ Kumetek poolt osales fiktiivsete arvete organiseerimises apellant isiklikult. Seda tõendavad V. Z ütlused (vastus PMTK 07.03.2006 korraldusele, 14.03.2006 ütlused ja 28.06.2006 ütlused I kd tl 223-224), milles ta järjekindlalt väidab, et OÜ-st Kumetek suheldi V K ja A Kga. Ringkonnakohus ei omista tähtsust sellele, et erinevalt oma varasematest ütlustest nimetab V. Z 28.06.2006 ütlustes üht OÜ Kumetek esindajat „A“ asemel „Aiks“. V. Z väidab 28.06.2008 ütlustes selgelt, et suhtles „mitu korda kahe vennaga, A ja V K, kes tahtsid saada arveid Betox Group AS nimel“. Kaebuse esitajal ei ole Ai-nimelist venda. Järelikult on V. Z 28.06.2008 ütlustes tegemist ebaõige nimekuju kasutamisega.
  2. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 15.09.2009 määrusega (I kd tl 174-182) lõpetati kriminaalasjas 06230101045 kahtlustava A. K suhtes menetlus seoses kuriteokoosseisu puudumisega. Nimetatud kriminaalasjas esitati A. Kle kahtlustus KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises seoses sellega, et tema, olles OÜ Kumetek juhatuse liige, esitas OÜ Kumetek raamatupidamisele avansiaruandeid, milles näitas AS Rautakesko nimel võltsitud arveid ja kassaorderite kviitungeid, mille alusel teostati OÜ Kumetek käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu osas alusetud tagasiarvestused. Määruses leiti, et kriminaalasjas ei ole õnnestunud 14

(15)3-09-2605 koguda ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber kahtlustatava E. K ütlused, et tema hankis võltsitud arved ja esitas need raamatupidajale ning tema pojad pole sellisest teost olnud teadlikud. Määruses leiti, et ainuüksi avansiaruannetele (A. K poolt) allakirjutamise fakt ei saa olla piisavaks tõendiks teadlikkusest avansiaruande koostamise aluseks olevate dokumentide võltsitusest. See ei väära järeldust, et AS Rautakesko võltsitud arvete kasutamine OÜ Kumetek maksuarvestuses oli põhjustatud vähemalt apellandi raskest hooletusest. Mõistliku hoolsuse korral pidi A. K olema teadlik võltsitud AS Rautakesko arvete kasutamisest osaühingu maksuarvestuses. Võltsitud arvete maht 2 096 901,60 krooni oli osaühingu kaupade hankimise kulusid arvestades suur summa, võrreldes näiteks OÜ Kumetek poolt samal perioodil Rautakesko AS-lt reaalselt hangitud kaupade kogumaksumusega 61 925,16 krooni. Sellises suures mahus ostuarved pidanuks juhatuse liikmes äratama elavat huvi. Lisaks peab ringkonnakohus vähetõenäoliseks, et vaatamata A. K ja E. K lähedasele sugulussuhtele (poeg ja isa) ning nende aktiivsele majandustegevusele samas osaühingus nende vahel sellist osaühingut puudutavat olulist teavet ei liikunud. Tähelepanuväärne on ka see, et samal perioodil kasutas osaühing oma käibemaksuarvestuses ka apellandi enda osalusel hangitud fiktiivseid AS Betox Group arveid.
  1. Vastutusotsuse p-s 1.1.2 ja maksuotsuse p-s 1.2 kajastatud A. K ütlustest nähtuvalt oli viimane teadlik, et OÜ Kumetek maksis töötajatele deklareerimata töötasu. Seetõttu ei oma määravat tähtsust ka apellandi väide, et maksuhaldur pole kindlaks teinud, kes nimelt OÜ Kumetek juhatuse liikmetest maksis töötajatele töötasu ja kelle ülesandeks juhatuse liikmete vahelise tööjaotuse järgi oli see deklareerida. Järelikult vastutab A. K ka selles osas OÜ-l Kumetek tekkinud maksuvõla eest.
  2. Eeltoodud põhjendustel on vaidlustatud vastutusotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu jääb rahuldamata ka apellatsioonkaebus ja muutmata Tallinna Halduskohtu apelleeritud otsus.
  3. Kuna otsust ei tehta apellandi kasuks, jääb HKMS § 108 lg 1 alusel rahuldamata apellandi taotlus tema apellatsiooniastme menetluskulude 1528 eurot (50 eurot riigilõiv apellatsioonkaebuselt ja 1478 eurot esindajatasu) väljamõistmiseks. Muud menetlusosalised ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlusi esitanud. Kaire Pikamäe Silvia Truman Lauri Madise 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.