← Eesti

3-11-1018/55

Obsah (9)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 200§ 108§ 109§ 24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 6. november 2012, Tallinn Haldusasja

§ 212lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus 3-11-1018 kassatsioonkaebuse siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Asereston OÜ esitas 16.06.2010 Keskkonnaametile geoloogilise uuringu loa taotlused sooviga uurida temale kuuluvatel kinnistutel Lääne maakonnas Hanila vallas Nehatu külas tarbevaruna kvalifitseeritava maavaravaru (ehitusdolokivi) kvaliteeti ja kaevandamise tingimusi. Uuringulubasid taotleti kahe uuringuruumi osas (Nehatu – 27,78 ha; Nehatu II – 40,40 ha) ja kehtivusega kolm aastat. Taotlused avalikustati Ametlikes Teadaannetes 08.07.
  2. Avalikustamisel ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud.
  3. Keskkonnaamet küsis 09.02.2011 kirjaga nr 10-3/25712-2 Hanila Vallavolikogu ja Hanila Vallavalitsuse seisukohta ja ettepanekuid geoloogilise uuringu lubade taotluste kohta, märkides, et uuringuloa väljastamine ei anna ootust kaevandamisloa väljastamiseks ning juhul, kui planeeritavate uuringute tulemusel selgub kaevandamislubade taotlemise otstarbekus, viiakse enne kaevandamislubade väljaandmist läbi keskkonnamõjude hindamine.
  4. Hanila Vallavolikogu ei nõustunud 24.03.2011 otsusega nr 76 OÜ-le Asereston ehitusdolomiidi geoloogilise uuringu lubade andmisega Nehatu ja Nehatu II uuringuruumides. Volikogu märkis, et hindab geoloogilise uuringu lubade taotluste otstarbekust, lähtudes kehtivast Hanila valla üldplaneeringust (Hanila Vallavolikogu 17.12.2003 määrus nr 32) ja arengukavast (Hanila Vallavolikogu 28.05.2008 määrus nr 90), mille kohaselt on dolokivi kaevandusalana nähtud ette ainult Kurevere piirkond Esivere külas. Volikogu ei pea käesoleval ajaperioodil vajalikuks vaadata üle üldplaneeringus sisalduvat maavarade kaevandamise perspektiivi (sh Nehatu külas). See eeldaks ka põhjalikku mõjude hindamist koos vajalike leevendusmeetmetega. Mõlemad uuringuruumid piirnevad otseselt mitmete õuealadega. Antud piirkond ei ole küll tihedalt asustatud, kuid eluhooneid on siiski mitmeid, samas ei ole taotleja näinud ette elementaarselt vajalikke puhvertsoone soovitava kaevandusala ja elamualade vahel, soovides uuringut teostada omandi maksimaalsetes piirides. Dolokivi kaevandamisel kasutatavaid tehnoloogiaid arvestades ei ole eeldatavasti üheski uuringuala punktis mäetöid tehes võimalik tagada kehtivate müranormide piiresse jäämist kõigi piirkonna eluhoonete juures. Geoloogilise uuringu loa taotlus on esitatud perspektiivis ka kaevandamisloa saamiseks. Uuringuala iseärasustest lähtuvalt ei näe Hanila Vallavolikogu võimalust kavandada selles piirkonnas dolokivi kaevandamist, sest eeldatavad mõjud kohalikele elanikele oleksid ülemäärased. Kuna taotletavas uuringupiirkonnas puudub mäetööstuse arendamise perspektiiv, siis on ka taotletud uuringu teostamine ebaotstarbekas.
  5. Asereston OÜ esitas 21.04.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Hanila Vallavolikogu 24.03.2011 otsuse nr 76 õigusvastasuse tuvastamiseks ja taotluste uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Hanila Vallavolikogu keeldumine on õigusvastane ning mõjutab maapõueseaduse (MaaPS) § 20 lg 1 p-st 9 tulenevalt ilmselgelt edaspidist menetlust ja lõpliku otsuse tegemist, vaatamata sellele, et MaaPS § 20 lg 3 kohaselt võib uuringuloa siiski anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul (vt ka Riigikohtu 30.09.2009 otsus nr 3-4-1-9-09; 10.06.2010 määrus nr 3-3-1-38-10). 2

(12)3-11-1018 Taotletud geoloogilise uuringu eesmärk on selgitada Nehatu ja Nehatu II uuringuruumi piires dolokivi levikut, kvaliteeti ja kaevetingimusi detailsusega, mis võimaldaksid hinnata maavara kogust tarbevaru kategoorias. Uuringu läbiviimine on riigi seisukohalt väga oluline ja selleks esineb ülekaalukas avalik huvi (vt Keskkonnaministeeriumi poolt ettevalmistatud „Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklik arengukava 2010–2020“). Uuringuruumi teenindusala ei jää Natura 2000 võrgustikku ega looduskaitsealale ning tööd ei halvendaks ümbruskonna keskkonnatingimusi. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus (põhiseaduse § 5), mida tuleb kasutada kogu riigi üldistes huvides, lähtumata pelgalt mõne piirkonna vajadustest ja võimalustest. Kaevandamise näol on tegemist riigielu, mitte ainult kohaliku elu küsimusega. Riigi huvi on tagada tarbijate, riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine teadmistega maavarade olemasolu ja paiknemise kohta, samuti kvaliteetsete ehitusmaavaradega ning luua tingimused maavarade kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks. Ülitähtis on teabe olemasolu ehitusmaavarade varustuskindluse regulaarse arvestuse ja vajaduse prognoosi kohta. Sarnased kohalike omavalitsuste keeldumised geoloogiliste uuringute lubade andmisest võivad hakata pidurdama majandusarengut kogu riigis (sh lubja- ja dolokivi eksportimist). Kohaliku omavalitsuse põhjendamatu keeldumine geoloogilise uuringu loa andmisest võib pärssida teiste (seda maavara vajavate) piirkondade arengut. Vaidlusalune otsus on formuleeritud üldsõnaliselt ja otsusest ei nähtu, miks asus vallavolikogu seisukohale, et uuringu teostamise järele puudub vajadus. Paljasõnaline on väide, et pole võimalik tagada kehtivate müranormide piiridesse jäämist. Samas on taotluste seletuskirja ettevalmistanud OÜ Eesti Geoloogiainstituut rõhutanud, et töös kasutatakse korras tehnikat ja töid tehakse päevasel ajal ning ei halvendata ümbruse keskkonnatingimusi. Puudub selgitus, mida on mõistetud uuringuala iseärasuste all ja millele tuginevad hinnangud ülemäärastest mõjudest kohalikele elanikele. Lähteülesandeks on teostada tarbevaru uuring ning geoloogilise uuringu teostamisel järgitakse rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringu loa väljastamine ei anna ootust maavara kaevandamise loa väljastamiseks. Kui uuringute tulemusel osutub maavara kaevandamine otstarbekaks, siis viiakse enne kaevandamislubade väljaandmist läbi ka keskkonnamõjude hindamine. Otsuses ei ole sellega arvestatud, vaid lähtutud eeldusest, et kaevandamislubade andmine on vaid vormiküsimus. Otsus piirab põhjendamatult kaebaja ettevõtlus- ja omandi kasutamise vabadust. Uuringute teostamine ei kujuta endast mingit pöördumatut tagajärge ning asjakohane ei ole viide, et Hanila vallas on juba olemas dolokivi kaevandus (Kurevere ja Esivere karjäär). Vastustaja on ajanud segamini uuringud ja kaevandamise. Riigile on vajalik omada teavet maavarade olemasolu kohta. Vastustaja huvi uuringute keelamiseks on inimlikult mõistetav, kuid juriidiliselt põhjendamata. 5. Hanila Vallavolikogu vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebaja kanda. Kohaliku omavalitsuse poolt nõusoleku andmisest keeldumise (menetlustoimingu) vaidlustamine ei ole võimalik olukorras, kus juba on asutud taotlema loa saamist Vabariigi Valitsuselt. Vaidlustamise õigus tekib kaebajal alles pärast lõpliku haldusakti väljaandmist (vt Riigikohtu 10.06.2010 määrus nr 3-3-1-38-10, p 15). MaaPS kohaselt langetab lõpliku otsuse geoloogilise uuringu loa väljastamiseks või sellest keeldumiseks Keskkonnaministeerium või Vabariigi Valitsus. Seega puudub kaebajal kaebeõigus. Kohalik omavalitsus lähtub kohaliku elu küsimustest ja annab arvamuse nende põhjal. Selleks ongi kohaliku omavalitsuse arvamuse küsimise regulatsioon mõeldud. Väär on kaebaja seisukoht, et tal on õigus nõuda vallalt teistsuguse arvamuse andmist. Nõusoleku andmata jätmine võib küll omada kaebajale teatud mõju, pikendades uuringuloa väljaandmise otsustamise menetlust, kuid see ei tähenda tema õiguste iseseisvat rikkumist. 3
(12)3-11-1018 Tõendatud ei ole Nehatu ja Nehatu II aladel uuringu läbiviimiseks (ja kaevandamiseks) ülekaaluka avaliku huvi olemasolu. Hanila vallas on juba olemas dolokivi kaevandus ja seega ei saa pidada õigusvastaseks valla keeldumist täiendavast kaevandamisest. Kurevere dolokivimaardla on tunnistatud üleriigilise tähtsusega maardlaks ning seal kaevandatakse dolokivi Kurevere ja Esivere karjäärides. Hanila vallas dolokivi kaevandamiseks võiks olla ülekaalukas avalik huvi vaid juhul, kui vallas kaevandus puuduks ning vald järjekindlalt takistaks maavarade kaevandamist, mida vald teinud ei ole. Maavarade kaevandamine peab toimuma säästlikult ning seejuures tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse ja elanike õigustega. Hanila valla üldplaneeringus on dolokivi kaevandamise laienemine nähtud ette Esivere küla suunalisel alal. Võimalik kaevandamine Nehatu aladel oleks vastuolus ka valla arengukava ja maakonnaplaneeringuga. Ka riigielu küsimuste üle otsustamisel tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse ja teiste isikute õiguste võimaliku riivega (vt Riigikohtu 08.06.2007 otsus nr 3-4-1-4-07). Kuivõrd vaidlustatud on kohaliku omavalitsuse arvamus, mis peabki tuginema kohalikele huvidele, on asjassepuutumatud kaebaja väited, et geoloogilise uuringu teostamiseks on olemas ülekaalukas riiklik huvi. Sellised seisukohad saaksid puudutada üksnes Vabariigi Valitsuse võimalikku arvamust. Kaebaja ei saa tugineda Keskkonnaministeeriumi poolt ettevalmistatud ja Vabariigi Valitsuse 15.03.2011 korraldusega nr 127 heaks kiidetud „Ehitusmaavarade kasutamise riiklikule arengukavale 2010–2020“, sest Eesti Maavarade Ühing on teatanud arengukava vaidlustamisest kohtus, mistõttu ei ole see jõustunud. Kaebaja väited majandusarengu pidurdamise kohta on paljasõnalised ja põhjendamatud. Hanila valla territooriumil on dolokivi kaevandamine korraldatud ja tagatud, mistõttu ei saa kuidagi väita, et vald pärsiks maavarade kaevandamist ja riigi majandusarengut. Nehatu alasid, kus kaebaja soovib uuringuid teostada, ei ole nimetatud ka Vabariigi Valitsuse 09.06.2005 määruses nr 131 „Üleriigilise tähtsusega maardlad“. Kuivõrd MaaPS § 3 lg 4 kohaselt on seetõttu tegemist kohaliku tähtsusega maardlaga, on dolokivi lasundi geoloogiline uuring kohaliku elu küsimus (vt ka õiguskantsleri 16.06.2009 seisukoht põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-9-09). Kivimi võtmine maapõuest toimub puuraukude abil. Seetõttu on selge, et geoloogilise uuringuga rikutakse maad ja tegemist on keskkonda oluliselt mõjutava tegevusega. Äriühingu soov teostada uuringuid ja asuda hiljem kaevandama dolokivi, ei lähtu tegelikkuses avalikust huvist, vaid erahuvist (kasumi teenimine). Hanila Vallavolikogu on oma keeldumist põhjendanud piisava põhjalikkusega. Kehtivate müranormide piiresse jäämist ei ole ilmselt võimalik tagada ja igal juhul häiriks geoloogilise uuringu teostamine (ja eriti kavandatav tulevane kaevandamine) ümbruskonna inimeste (samuti lindude-loomade) elu. Nehatu külas on kokku 93 hoonet ligi 100 elanikuga. Uue karjääri rajamisega vähendatakse looduslike elupaikade pindala, samuti hävitatakse karjäärialal olemasolev elustik, mistõttu ei ole see üldjuhul kooskõlas kohalike huvidega. Tehniliselt korras tehnika kasutamine ja päevasel ajal tööde tegemine häiriva müra tekkimist ära ei hoia. Näiteks Esivere dolomiidikarjääri rajamise keskkonnamõju hindamise aruandes on tuvastatud, et karjäärist lähtuv müra on inimestele tajutav umbes 2 km raadiuses ning eriti lõhkamise ja hüdrovasarate heli peavad mitmed ümbruskonna elanikud häirivaks. Lisaks tuvastati karjääri läheduses asuvatel kivihoonetel pragusid ja muid defekte. Kohaliku omavalitsuse nõusolek geoloogilise uuringu loa andmiseks rikuks vallaelanike õigusi, sest uuringuloa saajal tekib õiguspärane ootus kaevandamiseks (vt eespool viidatud õiguskantsleri arvamust). Tulevikus Nehatu aladel kaevanduse avamise mõju kohalikele elanikele oleks pikaajaline ja pöördumatu (lisaks otsestele häiringutele langetaks see ka kinnisvara hindu). Uuringuluba ei anna küll iseenesest õigust kaevandada, kuid MaaPS § 2 p 4 järgi on uuringu selge eesmärk maavara kaevandamine ja kasutuselevõtmine. Kaevandamisloa andmise otsustamise faasis ei ole enam võimalik takistada kaevandamist argumendiga, et see 4
(12)3-11-1018 halvendab oluliselt elukeskkonda. Seega on õigustatud kohaliku omavalitsuse keeldumine uuringuloa andmisest. Nehatu aladel on juba
  1. aastal teostatud omavolilisi uuringuid (sh puurimisi). Ka kaebaja enda viidatud arengukava kirjeldab dolokivi kaevandamise suurt keskkonnamõju (põhjavee taseme alandamine, maavõnked, müra, tolm, maavara töötlemise jääkide ladustamine).
  2. Kaasatud haldusorgan Keskkonnaamet palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmine või andmisest keeldumine on halduskohtus vaidlustatav menetlustoiming. Taotluse kohaselt on loa taotleja eesmärk saada pikemas perspektiivis samas uuringuruumis ka kaevandamisluba. Hanila Vallavolikogu on märkinud, et ei näe taotletavas uuringupiirkonnas mäetööstuse arendamisel perspektiivi, mistõttu on ka geoloogilise uuringu teostamine ebaotstarbekas. Kuivõrd geoloogilise uuringu loa taotluse eesmärk on hiljem taotleda samale alale ka maavara kaevandamise luba, siis tulebki juba uuringuloa andmise staadiumis hinnata piirkonnas kaevandamise võimalikkust. Geoloogilise uuringu luba ei anna garantiid, et taotlejale väljastatakse hiljem ka maavara kaevandamise luba, samuti ei ole geoloogilise uuringu luba eelduseks maavara kaevandamise loa saamiseks. Uuringuloa andmist taotluses nimetatud eesmärgil (tulevase kaevandamise ettevalmistamiseks), teades, et kaevandamisloa väljaandmine on välistatud, ei saaks lugeda ausaks, tõhusaks ega ökonoomseks haldusmenetluseks. Geoloogilise uuringu läbiviimine on seotud rahaliste kulutustega, mistõttu on oluline juba uuringuloa andmisel kaaluda ja tuvastada, kas kaevandamisloa väljaandmine oleks lubatav ja võimalik. Tegemist on asjakohase kaalutlusega (vt Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2011 otsus nr 3-10-571).
  3. Tallinna Halduskohus jättis 23.03.2012 otsusega Asereston OÜ kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vaidlust ei ole, et kohaliku omavalitsuse keeldumine uuringuloa andmisest on menetlustoiming (vt Riigikohtu 10.06.2010 määrus nr 33-1-38-10, p 14). Asereston OÜ-l on käesolevas asjas ka kaebeõigus, kuna Vabariigi Valitsus ei saa MaaPS § 20 lg 3 kohaselt ümber hinnata kohaliku omavalitsuse keeldumise põhjendustes väljendatud kohalikke huve puudutavaid seisukohti, vaid saab anda üleriigilistele huvidele kohalikke huve ületava kaalu (vt ka lahend nr 3-3-1-38-10, p 17). Kohaliku omavalitsuse seisukoha küsimine toimub MaaPS § 14 lg 2 alusel. Kaebaja väited üleriigilise huvi (maavara kasutamiseks) olemasolu või puudumise osas ei ole asjakohased ning sellist huvi ei ole Hanila Vallavolikogu 24.03.2011 otsuses nr 76 ka hinnanud. Viidatud üleriigilist huvi hindab uuringuloa andja lõpliku haldusakti andmisel. Kohalik omavalitsus lähtub oma nõusoleku andmisel või sellest keeldumisel eelkõige kohalikest huvidest, mis võivad teatud aspektides kokku langeda ka laiema avaliku huviga (nt väärtusliku looduskeskkonna säilitamine). Uuringuloa väljastamisest ei teki tervikuna õiguspärast ootust kaevandamisloa väljastamiseks. Teatud asjaolusid, mida uuringuloa väljastamisel arvestatakse, ei tohiks kaevandamisloa väljastamisel siiski enam teisiti hinnata, kui faktiline olukord ei ole muutunud. Puudub vaidlus, et kõnealuse ala vahetu naabrus on asustatud ca 100 elanikuga ning kehtiv valla üldplaneering ja arengukava planeeritavas uuringuruumis mäetööstusalasid ette ei näe. Kohalik omavalitsus on nõusoleku andmisest keeldunud, lähtudes kohalikest huvidest ja menetlusökonoomia põhimõttest. Sellist keeldumist ei saa pidada õigusvastaseks. Põhjendatud on tuginemine üldplaneeringule, milles väljendub kohaliku üldsuse kokkulepe valla territoriaalse planeerimise ja maakasutuse suhtes. Samuti on asjakohane lähtuda valla arengukavast, sest kohalikul omavalitsusel on õigus määrata valla arenguperspektiivid. Tegutseva kaevanduse keskkonnamõju hindamise aruande ja valla kogemuse põhjal tehtud järeldust ülemääraste kahjulike mõjutuste osas ei saa pidada meelevaldseks. 5
(12)3-11-1018 Iseenesest on õige, et uuringutegevuse ja kaevandamise mõjude intensiivsus on oluliselt erinev. Lähtudes tegevuste kirjeldusest ja asjaolust, et geoloogilise uuringu loa puhul ei peeta vajalikuks keskkonnamõju hindamist, ei saa uuringuga kaasnevat mõju pidada oluliseks ja püsivaks. Vaatamata sellele tuleb hea halduse ja menetlusökonoomia põhimõtete kohaselt kohalikul omavalitsusel juba uuringuloa andmise menetluses hinnata ka hilisema kaevandamisloa väljastamiseks nõusoleku andmise perspektiive, lähtudes kohalikest huvidest. Hanila Vallavolikogu ongi käesoleval juhul põhjendanud, et ta ei pea otstarbekaks toetada uuringuloa andmist, kuna volikogu ei näe kohalikest huvidest lähtuvalt kõnealuses piirkonnas mäetööstuse arendamisel perspektiivi. Eelnev ei võta Vabariigi Valitsuselt võimalust anda MaaPS § 20 lg 3 alusel Asereston OÜ-le uuringuluba, kuid sellisel juhul tuleb põhjendada, et loa andmiseks esineb selline üleriigiline huvi, mis on kohaliku omavalitsuse keeldumises väljendatud kohalikust huvist olulisem. Põhjendatud ei ole kaebaja väited Hanila Vallavolikogu keeldumise motiveerimatuse osas. Kohaliku omavalituse keeldumise põhjused on otsuses arusaadavalt esitatud, mistõttu on vaidlusalune keeldumine kui menetlustoiming vajalikul määral põhjendatud (vt Riigikohtu 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. Asereston OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 23.03.2012 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Halduskohtu otsus on olulises osas põhjendamata. Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja teinud tuvastatud asjaolude pinnalt ekslikke järeldusi. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud keeldumine on vajalikul määral põhjendatud. Kohaliku omavalitsuse laialivalguv ja funktsionalistlik põhjendus „ei pea vajalikuks“ sobib kõigeks ja ei millekski. Täielikult on ebaselgeks jäänud, millele rajaneb vastustaja järeldus, et geoloogilise uuringu läbiviimisel ei ole võimalik tagada kehtivate müranormide piiresse jäämist, kuna OÜ Eesti Geoloogiainstituut on rõhutanud, et uuring ümbruskonna keskkonnatingimusi ei halvenda. Ka on arusaamatu, milles täpsemalt seisnevad uuringuala iseärasused ja kuidas hindas vastustaja mõjude ülemäärasust kohalikele elanikele. Halduskohus ei ole neid kaebaja argumente analüüsinud ja on meelevaldselt lugenud vaidlustatud keeldumise õiguspäraseks. Uuringute teostamine ei tekita mingit pöördumatut tagajärge ja sellega on nõustunud ka halduskohus. Hanila Vallavolikogu 24.03.2011 otsus nr 76 on täielikult põhjendamata ning tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis välistab haldusakti sisulise õiguspärasuse. Vastustaja keeldumine rikub Asereston OÜ õigusi juba enne lõpphaldusakti andmist, sest MaaPS § 20 lg 1 p 9 kohaselt puudub Keskkonnaametil kaalutlusõigus ja lõplik haldusakt ei saa seega olla apellandile soodne. Kuivõrd loa andja ei saa kohaliku omavalitsuse seisukoha õiguspärasust ümber hinnata, on keeldumise vaidlustamine apellandi jaoks kriitilise tähtsusega. Ebaveenev on põhjendus, et vallavolikogu ei näe taotletavas uuringupiirkonnas mäetööstuse arendamisel perspektiivi. Selliste motiveerimispuudustega keeldumine ei ole halduskohtus tõhusalt vaidlustatav ega kontrollitav. Halduskohus ei saanud tunnistada keeldumist õiguspäraseks olukorras, kus vastustaja ei ole tõendanud, et eeldatavad mõjud on kohalikele elanikele liiga suured (sh ületatakse uuringu läbiviimisel tõenäoliselt kehtivaid müranorme). Ainuüksi asjaolu, et Asereston OÜ-le saaks uuringuloa siiski anda Vabariigi Valitsus, ei anna kohalikule omavalitsusele õigust jätta oma keeldumist motiveerimata. Vastupidine võiks viia kohaliku omavalitsuse õiguste kuritarvitamisele ja uurimispõhimõtte rikkumisele.
  2. Hanila Vallavolikogu vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Apellant ei ole toonud välja 6
(12)3-11-1018 ühtegi materiaal- või menetlusõiguse normi, mida halduskohus oleks rikkunud. Samuti pole selgitatud, milles seisnes kohtu poolt tõendite ebaõige hindamine. Apellant üksnes kordab oma varasemaid väiteid, mida kohus on ka otsuses analüüsinud. Halduskohus leidis õigesti, et Hanila Vallavolikogu 24.03.2011 otsus nr 76 on vajalikul määral ja arusaadavalt põhjendatud. Vastustaja ei ole keeldunud nõusoleku andmisest pelgalt põhjendusega, et ta ei pea uuringut vajalikuks. Volikogu hindas taotluse otstarbekust, lähtudes kehtivast valla üldplaneeringust ja arengukavast, mis näevad dolokivi kaevandusalana ette ainult Kurevere piirkonna Esivere külas. Samuti on vastustaja arusaadavalt ja eesmärgipäraselt põhjendanud, et uuringuruumid piirnevad mitmete õuealadega ja mõjud kohalikele elanikele on liiga suured, kusjuures taotletavas uuringupiirkonnas puudub mäetööstuse arendamise perspektiiv ja uuringu läbiviimine oleks seetõttu ebaotstarbekas. Volikogu lähtus seega tõepoolest kohalikest huvidest ja menetlusökonoomiast, nagu märkis ka halduskohus. Kohalikul omavalitsusel on enesekorraldusõigust (põhiseaduse § 154 lg 1) arvestades õigus järeldada, et taotletavas uuringupiirkonnas mäetööstuse arendamiseks puudub perspektiiv. Vastustaja on kaalutlusõigust teostades otsustanud olulise tähtsusega valla elu ja arengut puudutava küsimuse, võttes arvesse kohalike elanike huve ning kehtestatud üldplaneeringus ja arengukavas sätestatud arengusuundi. Kuigi uuringuloa taotlusele nõusoleku andmisest keeldumine oli õigustatud juba ainuüksi kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusest ja valla kehtivatest arengudokumentidest tulenevalt, on vastustaja esitatud tõenditega kinnitanud ka oma keskkonnamõjusid puudutavate väidete paikapidavust. Muu hulgas on tuginetud Esivere dolomiidikarjääri rajamise keskkonnamõju hindamise aruandele, mis tõendab mõjusid kohalikele elanikele (sh müra), hoonetele, loodusele jt. Ökonoomne ja eesmärgipärane haldusmenetlus eeldab kohalikult omavalitsuselt juba uuringuloa taotlusele nõusoleku andmise otsustamisel ka tulevase kaevandamise võimalike mõjude arvessevõtmist. Kohaliku omavalitsuse soov on tagada kohalikele elanikele hea elukeskkond, mis ei oleks planeeritava uuringuala lähiümbruses kaevandamise korral võimalik. Asjakohane ei ole väide, et uuringute teostamine ei too kaasa pöördumatut tagajärge, sest ka uuringuloa alusel tehtavatel töödel oleks teatav mõju keskkonnale ja elanikele. Uuringutegevuse ja kaevandamise mõjud on küll erinevad, kuid need tegevused on siiski omavahelises seoses ning kohalikul omavalitsusel on kohustus juba menetluse algstaadiumis hinnata võimalikke edasisi arenguid ja sellega kaasnevaid mõjusid. Ka halduskohus leidis, et teatud asjaolusid, mida arvestatakse uuringuloa väljastamisel, ei tohiks enam kaevandamisloa väljastamisel teisiti hinnata, kui faktiline olukord ei ole muutunud (nt seda, kas kaevandamine halvendab oluliselt elukeskkonda või mitte). Asereston OÜ tegelikuks huviks on selgelt saada tulevikus kaevandamisluba, mistõttu oli kaevandamise mõjude kaalumine õigustatud (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2011 otsus nr 3-10-571). Hanila vallas on juba olemas dolokivi kaevandus ning vald on täitnud kohustuse määrata üldplaneeringus potentsiaalsed kaevandamisalad. Nehatu aladel kaevandamist ette nähtud ei ole ja seega läheks uuringute teostamine vastuollu valla arenguperspektiividega. Hanila vald ei soovi suurendada mäetööstuse osakaalu. 10. Kaasatud haldusorgan Keskkonnaamet peab apellatsioonkaebust põhjendamatuks ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme ning kohtuotsus on õige ja põhjendatud. Keskkonnaamet jääb asjas varem (16.06.2011, 28.09.2011, 08.03.2012) esitatud seisukohtade juurde ning peab vajalikuks rõhutada üksnes seda, et taotlusest nähtuvalt on apellandi eesmärk saada pikemas perspektiivis pärast taotletavas uuringuruumis geoloogilise uuringu teostamist ka kaevandamisluba. Hanila Vallavolikogu on 24.03.2011 otsuses märkinud, et ei näe taotletavas uuringupiirkonnas mäetööstuse arendamisel perspektiivi, mistõttu on ka geoloogilise uuringu teostamine ebaotstarbekas. Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2011 otsuses nr 3-10-571 on leitud, 7
(12)3-11-1018 et kohalikul omavalitsusel on asjakohane põhjendada uuringuloa mitteandmist sellega, et tulevane maavaravaru kaevandamine on välistatud, sest puudub vajadus anda nõusolekut uuringuloale piirkonnas, millele hiljem kaevandamisloa andmiseks nõusolekut niikuinii ei anta. Seega ei saaks taotluses nimetatud eesmärgil uuringuloa andmist pidada ausaks ja ökonoomseks haldusmenetluseks, kui on teada, et kaevandamisloa väljaandmiseks tulevikus nõusolekut ei anta. Geoloogilise uuringu läbiviimine on seotud rahaliste kulutustega, mistõttu on oluline juba uuringuloa andmisel kaaluda ja tuvastada, kas ka kaevandamisloa väljaandmiseks nõusoleku andmine geoloogilise uuringu läbiviimisel ja maavaravaru kinnitamisel on lubatav ja võimalik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.
  2. MaaPS § 11 lg 2 kohaselt on geoloogiline uuring lubatud maavara geoloogilise uuringu loa (uuringuluba) alusel. MaaPS § 14 lg-te 1 ja 2 kohaselt esitatakse uuringuloa saamiseks loa andjale taotlus ning loa andja saadab uuringuloa taotluse ja taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu kirjaliku arvamuse saamiseks muu hulgas taotletava uuringuruumi asukoha kohalikule omavalitsusele. Muu hulgas MaaPS § 14 lg-s 7 sisalduva volituse alusel kehtestatud keskkonnaministri 20.05.2005 määruse nr 40 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotluse vorm, üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele osale esitatavad täpsustatud nõuded, üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa andmise menetlustoimingute tähtajad ja üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa vorm“ § 4 lg 4 kohaselt esitab taotletava uuringuruumi asukoha kohalik omavalitsus loa andjale MaaPS § 14 lg-s 2 sätestatud arvamuse uuringuloa taotluse asjus tehtud otsuse eelnõu kohta kahe kuu jooksul taotluse temale edastamise päevast arvates. MaaPS § 20 lg 1 p 9 näeb ette, et uuringuloa andmisest keeldutakse, kui kohalik omavalitsus ei ole uuringuloa andmisega nõus. MaaPS § 20 lg 3 kohaselt võib MaaPS § 20 lg 1 p-s 9 sätestatule vaatamata kohaliku omavalitsuse mittenõustumise korral uuringuloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Sarnane regulatsioon kehtib MaaPS § 28 lg-st 3, § 34 lg 1 p-st 16 ja lg-st 2 tulenevalt ka kaevandamisloa puhul. MaaPS § 14 lg 2 alusel kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmine või sellest keeldumine on menetlustoiming, kuid siiski halduskohtus vaidlustatav, kuna kohaliku omavalitsuse seisukoht on loa andjale siduv selles tähenduses, et ka Vabariigi Valitsus ei saa ümber hinnata kohaliku omavalitsuse seisukohtade põhjendatust ja õiguspärasust, vaid saab täiendavalt kaaluda üksnes riikliku huvi olulisust võrreldes kohaliku omavalitsuse poolt väljatooduga (vt Riigikohtu 10.06.2010 määrus nr 3-3-1-38-10, p-d 14, 17, 18). Täiendavalt on kohtupraktikas viidatud kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmisest keeldumise iseseisvale vaidlustatavusele põhjendusel, et keeldumine toob loa andmise menetluses vältimatult kaasa täiendava ja konkreetselt piiritlemata kestusega menetlusetapi läbimise vajaduse ja seeläbi menetluse pikenemise (vt Tartu Ringkonnakohtu 04.05.2010 määrus nr 3-09-3105, p 11).
  3. Käesoleval juhul küsis Keskkonnaamet Hanila valla seisukohta ettevalmistatud Nehatu ja Nehatu II uuringuruumides keskkonnamõju hindamise mittealgatamise otsuste ja geoloogilise uuringu lubade väljaandmise korralduste eelnõude kohta 09.02.2011 kirjaga nr 10-3/25712-2 (tl 26) ning Hanila Vallavolikogu keeldus nõusoleku andmisest 24.03.2011 otsusega nr 76 (tl 27p-28), mis edastati Keskkonnaametile 28.03.2011 kirjaga nr 9-3.2/189 (tl 8
(12)3-11-1018 27). Seega otsustas kohalik omavalitsus nõusoleku andmisest keeldumise ettenähtud tähtaja jooksul ja loa andja on edasises menetluses kohustatud sellega arvestama. Asjas on vaidlus eelkõige selle üle, kas kohalik omavalitsus on oma nõusoleku andmisest keeldumisel teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt ja kas vaidlusalune otsus on piisavalt motiveeritud. Ringkonnakohus märgib esmalt, et MaaPS § 14 lg 2 alusel kohaliku omavalitsuse poolt nõusoleku andmine või sellest keeldumine on ulatusliku kaalutlusõiguse alusel tehtav otsustus, mis on oma iseloomult võrreldav planeerimisdiskretsiooni teostamisega. Sellise otsustuse kohtuliku kontrolli ulatus on piiratud ja kohus saab hinnata üksnes kaalutlusreeglite järgimist, kuid mitte asuda vallavolikogu asemel diskretsiooni teostama ehk sisuliselt otsustama selle üle, milliseid vastandlikest õiguspärastest kaalutlustest tuleks pidada kõige olulisemateks ja lõpptulemust määravateks. Halduskohus on põhjendatult viidanud ka sellele, et kuivõrd Hanila Vallavolikogu vaidlusaluse otsuse näol on tegemist menetlustoiminguga, mitte geoloogilise uuringu lubade taotluste suhtes langetatud lõpliku haldusaktiga, siis ei kohaldu volikogu otsuse suhtes täies ulatuses ka haldusaktide põhjendamisele esitatavad nõuded. Riigikohus on rõhutanud, et eelkõige iseseisvalt halduskohtus vaidlustatavaid menetlustoiminguid tuleb igal juhul põhjendada isikute õiguste kaitse võimaldamiseks vajalikul määral (vt Riigikohtu 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08, p 10). Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et menetlustoimingute põhjendamise ulatuslikkus sõltub menetlustoimingu iseloomust ja tähendusest lõpliku haldusakti andmisel (s.o siduvusest), samuti võib tähtsust omada õigusaktides sätestatud menetluskord, eelkõige menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaeg. Lisaks tuleb silmas pidada, et põhjendamiskohustuse rikkumine on siiski üksnes vormiviga, mis ei saa iseenesest viia ebaõigele lõpptulemusele, ehkki võib kaalutlusotsustuse puhul välistada selle õiguspärasuse sisulise kontrollitavuse ja seega võib tegemist olla tõepoolest olulise veaga.
  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et Asereston OÜ viited tema poolt kavandatavate geoloogiliste uuringute olulisele riiklikule tähtsusele ja sellest tulenevale ülekaalukale avalikule huvile ei ole Hanila Vallavolikogu keeldumise õiguspärasuse kontrollimisel asjakohased. Olenemata sellest, et maavarade uurimise ja kaevandamise üle lõplike otsuste tegemine ei ole kohaliku elu küsimus, on kohaliku omavalitsuse roll nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustamisel tuua välja just omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvid, riiklikke huve arvestavad uuringuloa taotluste menetluses loa andja (Keskkonnaamet) ja vajaduse korral ka Vabariigi Valitsus (vt Riigikohtu 30.09.2009 otsus nr 3-4-1-9-09, p-d 25, 33; 10.06.2010 määrus nr 3-3-1-38-10, p 17). Seega ei pidanud vallavolikogu otsuse tegemisel arvestama ka Vabariigi Valitsuse 15.03.2011 käskkirjaga nr 127 heaks kiidetud „Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukavaga 2011–2020“ (http://www.envir.ee/ehitusmaavarad) või selle projektiga. Ringkonnakohus märgib siiski, et ekslik on vastustaja seisukoht, et kuivõrd MTÜ Eesti Maavarade Ühing on viidatud arengukava halduskohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-11-927), siis ei ole see jõustunud. Sõltumata arengukava liigitamisest haldusaktiks või toiminguks ja selle vaidlustamisest, on tegemist olemasoleva dokumendiga, mis on saanud Vabariigi Valitsuse heakskiidu ja millest tuleb Vabariigi Valitsuse 13.12.2005 määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“ kohaselt täidesaatva riigivõimu asutustel juhinduda ja kava vastavalt rakendusplaanile täita. Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2012 määruse nr 3-11-927 (p 11) kohaselt on vaidlusalune arengukava loetud pealegi toiminguks, mitte haldusaktiks.
  2. Hanila Vallavolikogu on 24.03.2011 otsuses uuringuloa taotlustele nõusoleku andmisest keeldumist põhjendanud esmajoones vastuoluga valla üldplaneeringu ja arengukavaga, samuti 9
(12)3-11-1018 asjaoluga, et uuringuruumid piirnevad mitmete õuealadega ja taotleja pole näinud ette puhvertsoone, mistõttu ei jäädaks dolokivi kaevandamise tehnoloogiaid arvestades ilmselt kehtivate müranormide piiridesse ning kaevandamisloa taotlustele nõusoleku andmise perspektiiv seega puudub. Ringkonnakohus on seisukohal, et vallavolikogu on uuringuloa taotlustele nõusoleku andmisest keeldumist põhjendanud piisavalt ja asjakohaselt ning kaebajal on olnud võimalik oma õigusi käesolevas kohtumenetluses tõhusalt kaitsta. Uuringuala iseärasuste all on otsusest nähtuvalt ilmselgelt silmas peetud asjaolu, et uuringupiirkonna vahetus läheduses on ligikaudu 100 inimese elukoht ja puuduvad vajalikud puhvertsoonid. Viited kehtivale valla üldplaneeringule ja arengukavale on ilmselgelt asjakohased ning tegemist on vaieldamatult selliste dokumentidega, millele kohalik omavalitsus saab nende ülesandeid ja vastuvõtmise korda (avatud menetlus ja avalikkuse kaasamine) arvestades kohaliku kogukonna huvide väljatoomisel esmajoones tugineda (vt planeerimisseaduse § 8 lg 3 p-d 1-3 ja §-d 18-21; kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lg-d 1 ja 6). Seda sõltumata asjaolust, et Hanila valla üldplaneeringu p 9.2 kohaselt ei ole üldplaneering määravaks dokumendiks küsimuses, kas maavarade kaevandamiseks antakse luba või mitte. Üldplaneeringu samas punktis märgitakse selgelt, et suurtootmise osas on kavas laiendada Kurevere ja Sepamaa maardlates dolomiidi kaevandamist. Dolomiidikarjääride laiendamist on täpsemalt käsitletud üldplaneeringu p-s 9.3.
  1. „Hanila valla arengukava 2008–2020“ p-s 5.3.3 märgitakse samuti, et valla üldplaneeringus on dolokivi kaevandamise laienemine nähtud ette üksnes Esivere küla suunalisel alal. Potentsiaalsete arengusuundade all on arengukava samas punktis leitud, et omavalitsuse eelarvesse laekuvate ressursimaksude osa vähendamisel ei kaalu antud rahalised vahendid üles tekkivaid keskkonna ja muid kohalikke probleeme ning pikemas perspektiivis ei soosi see uute kaevandusalade kasutuselevõttu. Ringkonnakohtu hinnangul saab kohalik omavalitsus taotlustega hõlmatud piirkondades mäetööstuse arendamise perspektiivi hindamisel tugineda kehtivale üldplaneeringule ja arengukavale, milles on nimetatud küsimust käsitletud, ilma et ta peaks kohalikest huvidest lähtudes uues piirkonnas kaevandamise perspektiivi puudumist olulisel määral täiendavalt argumenteerima. Nõustuda ei saa apellandi väitega, et Hanila vallas tegutsevate dolokivikarjääride olemasolu ei puutu asjasse. Vastupidi, kui sama kohaliku omavalitsuse territooriumil on juba olemas mõni sama maavara kaevandamisega tegelev karjäär, siis tuleb silmas pidada juba mitme kaevanduse tegutsemisest lähtuvaid kumuleeruvaid kahjulikke mõjusid. Üldjuhul on ratsionaalne eeldada, et kohaliku kogukonna valmisolek taluda täiendava kaevandamisega vaieldamatult kaasnevaid negatiivseid mõjusid (nt põhjavee taseme alanemine, vibratsioon, müra, tolm) on märkimisväärselt väiksem olukorras, kus vallas on kaevandus juba olemas. Kui vallas kaevandus puudub, siis oleksid uue võimaliku kaevandusega arvatavasti kaasnevad positiivsed mõjud (nt täiendavate töökohtade loomine, ressursimaksust saadava tulu suurenemine ja selle abil kogukonna elu edendamine) kogukonna jaoks ilmselt olulisemad ja kahjulikele mõjudele omistataks väiksem kaal.
  2. Kehtivate müranormide piiresse jäämist ei ole vallavolikogu pidanud võimalikuks esmajoones viitega dolokivi kaevandamiseks kasutatavale tehnoloogiale. Seejuures nähtub nii otsusest kui ka vastustaja poolt kohtumenetluse käigus esitatud seisukohtadest, et silmas peeti peamiselt kaevandamisega kaasnevat müra, mööndes, et geoloogilise uuringu läbiviimisega kaasnevad mõjud on märkimisväärselt väiksemad. Geoloogilise uuringu loa taotlustest (tl 11 pöördel; tl 17 pöördel) nähtuvalt on muude tööde hulgas kavas rajada Nehatu uuringuruumis kuni 15 puurauku sügavusega kuni 20 meetrit ja Nehatu II uuringuruumis kuni 20 puurauku sügavusega samuti kuni 20 meetrit. Puuraugud 10
(12)3-11-1018 hiljem likvideeritakse. Taotluste seletuskirjade (tl 13 pöördel; tl 19 pöördel) kohaselt tekitab puuragregaat 60 dBA tugevust müra ja kuna töid tehakse päevasel ajal, siis ei ületata „öörahunormi“ 55 dBA ja seega ei halvendata ümbruskonna keskkonnatingimusi. Võimaliku välismüra aktsepteeritava taseme hindamisel tuleks käesoleval juhul lähtuda senisest olukorrast (III kategooria segaala, mitte IV kategooria tööstusala) ning uute planeeritavate alade taotlustasemest ehk sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 5 lg 4 p-st 2, mille kohaselt peaks tööstusettevõtete müra ekvivalenttase jääma päeval 55 dB ja öösel 45 dB piiridesse. Tuleb tõdeda, et asjas esitatud dokumentidega ei saa lugeda üheselt tõendatuks apellandi väidet, et mürataset ei ületata, ega vastustaja hinnangut, et müranormide piiridesse jäämine pole ilmselt võimalik. Arvestades lisaks Keskkonnaameti poolt koostatud keskkonnamõju hindamise mittealgatamise otsuste projektides (tl 30 pöördel; tl 34) märgitut, võib konkreetselt uuringute teostamisega seonduva võimaliku müra siiski liigitada mitteoluliseks. Samas on selge, et Hanila Vallavolikogu lähtus esmajoones töötava kaevanduse poolt tekitatavast mürast ning selle osas ei ole apellant esitanud mingeid andmeid, mis lükkaksid ümber Esivere dolomiidikarjääri rajamise keskkonnamõju hindamise aruandes sisalduva järelduse (lk-d 5, 11-12, 19-21 – tl 154-172), et kuigi kaevandamisest põhjustatud müra ja tolm ei ületa mõõtmiste andmeil juba mõnesaja meetri kaugusel karjäärist enam elamualadele kehtestatud piirväärtusi, häirivad lõhkamiste paugud, maavõnked ja hüdrovasarate töötamise heli elanikke siiski kuni 2 km kaugusel lõhkamispaigast. Ka ei ole asjas esitatud väiteid, et Asereston OÜ kavandaks tulevikus ehitusdolokivi kaevandamisel rakendada olemasolevast oluliselt erinevat tehnoloogiat või tema poolt kasutatava tehnoloogia puhul kaevandamisega viidatud aruandes võrreldavaid kahjulikke mõjutusi ei kaasneks. 17. Iseenesest tuleb nõustuda halduskohtuga ka selles, et kuigi geoloogilise uuringu loa andmisest (ja selle väljastamiseks kohaliku omavalitsuse poolt nõusoleku andmisest) ei teki isikul veel õiguspärast ootust, et kohalik omavalitsus nõustub ka kaevandamisloa väljaandmisega, kuna uuringuluba ei ole kaevandamisloa suhtes eelhaldusaktiks ja tegemist on iseseisvate haldusmenetlustega (ning seejuures ei saa üksikutele menetlustoimingutele üldjuhul üldse rajada isiku õiguspärast ootust haldusmenetluse tulemusena antava haldusakti sisu suhtes – vt Riigikohtu 02.03.2006 otsus nr 3-3-1-79-05, p 9), oleks kohalikul omavalitsusel järgnevas kaevandamisloa menetluses väga keeruline põhjendada kohaliku kogukonna huvide oluliselt teistsugust sisustamist, kui faktiline olukord ei ole vahepeal märkimisväärselt muutunud. Seetõttu eeldab kohaliku kogukonna huvidega igakülgne arvestamine, et volikogu hindaks uuringuloa taotluse menetluse raames ka tulevase kaevandamise võimalikke perspektiive. Vastustaja ja halduskohus on põhjendatult viidanud, et olukorras, kus maavara geoloogilise uuringu loa taotlemise kaugem eesmärk on saada hiljem kaevandamisluba maavara kaevandamiseks, on senises kohtupraktikas asjakohaseks peetud kohaliku omavalitsuse poolt uuringuloa väljastamisele nõusoleku mitteandmist põhjendada muu hulgas sellega, et tulevane maavara kaevandamine (s.o kohaliku omavalitsuse poolt selleks nõusoleku andmine) oleks kohaliku kogukonna huvisid arvestades samas piirkonnas välistatud, ning uuringuloale nõusoleku andmist olukorras, kus on ette teada, et kaevandamisloale nõusolekut ei anta, ei saaks pidada tõhusaks ja ökonoomseks haldusmenetluseks (vt Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2011 otsus nr 3-10-571). Ringkonnakohus jagab seda seisukohta ja leiab, et kuivõrd Asereston OÜ esitatud geoloogilise uuringu loa taotlustest nähtus üheselt äriühingu soov asuda pärast uuringu 11
(12)3-11-1018 läbiviimist Nehatu ja Nehatu II uuringuruumides kaevandama dolokivi ehituskillustiku tootmiseks, kusjuures kavandatav tegutsemise aeg oleks 20 aastat ja maavara kaevandamise aastane maht oleks kokku 400 000 m3, mis Hanila vallas dolokivi kaevandamise mahu ligikaudu kahekordistaks, ei saanud vallavolikogu vaadata oma nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustamisel mööda uuringuloa taotluste kaugemast eesmärgist ja hinnata uuringute läbiviimist rangelt lahus nende põhjal hiljem toimuvast võimalikust kaevandamisest.
  1. Ilmselgelt asjassepuutumatuks ei saa pidada ka vastustaja viidet MaaPS §-le 3, mille kohaselt jagunevad maardlad üleriigilise või kohaliku tähtsusega maardlateks, kusjuures üleriigilise tähtsusega on maardla, mille: 1) maavara kvaliteet või kogus on riigi majandusarengust lähtudes olulise tähtsusega; 2) maavarast valmistatud toodetel on ekspordi potentsiaal või 3) maavara kaevandamisest lähtuv oluline keskkonnamõju ulatub mitmesse maakonda või ületab riigipiiri. Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus (MaaPS § 3 lg 3) ja sellesse nimekirja kandmata maardla on kohaliku tähtsusega (MaaPS § 3 lg 4). Vabariigi Valitsuse 09.06.2005 määruse nr 131 „Üleriigilise tähtsusega maardlad“ §-s 1 loetletud üleriigilise tähtsusega dolokivimaardlate nimekirjas Nehatu külas paiknevat maavara lasundit nimetatud ei ole. Küll on määruse § 1 p 5 kohaselt üleriigilise tähtsusega Kurevere dolokivimaardla, mis asub samuti Hanila vallas. Kõrgem kohus on küll märkinud, et maavarade uurimise ja kaevandamise üle lõplike otsuste tegemine ei ole kohaliku elu küsimus ning seda ka kohaliku tähtsusega maardlate puhul (vt Riigikohtu 30.09.2009 otsus nr 3-4-1-9-09, p 25), kuid sellele vaatamata on ilmne, et nende maardlate osas, mida ei ole tunnistatud üleriigilise tähtsusega maardlateks, omandavad suurema kaalukuse kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kaitstavad spetsiifilised kohalikust kogukonnast võrsuvad avalikud huvid, mis võivad ka riigi huvidele vastanduda. Eelkõige on käesoleval juhul põhjendamatud apellandi etteheited vallavolikogu poolt riiklike huvide arvestamata jätmisele, kuivõrd selliseid üleriigilisi huvisid ei ole Nehatu maavaralasundi osas õigusaktides selgelt välja toodud.
  2. Eelneva põhjal ja

§ 200

p 1 alusel jääb Asereston OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 23.03.2012 otsus muutmata. 20.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et Asereston OÜ on tasunud kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kokku 60 eurot (tl 66; tl 217) ning kandnud õigusabikulusid esimese astme kohtus 1502,64 eurot (tl 178-182). Nimetatud suuruses advokaadikulude kandmine seoses käesoleva haldusasjaga on nõuetekohaselt tõendatud. Apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude kohta ringkonnakohtule andmeid esitatud ei ole. Kuna halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ja ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse muutmata, jäävad Asereston OÜ menetluskulud tema enda kanda. Hanila Vallavolikogu esimese ega teise astme kohtus menetluskulude nimekirja ja menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente esitanud ei ole, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

Kaasatud haldusorgan

§ 24lg-st 2 ja §-st 108 tulenevalt menetluskulude jaotuses ei osale.

Seega jäävad Keskkonnaameti võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Viive Ligi Ruth Plaks Virgo Saarmets 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.