ASJAOLUD
lg 4 küsis Tartu Halduskohus 04.10.2012 kirjaga vastustaja MTA-lt seisukoha kaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks hiljemalt 30.11.2012.a (lk 14). Menetlusabi 9. Tartu Halduskohus leiab, et kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 110 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Sama lõike p 3 järgi võib kohus isiku taotlusel menetlusabina määrata muu hulgas, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg-le 1 on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. Tulenevalt RÕS § 4 lg 3 p-st 5 on riigi õigusabi liigiks ka isiku esindamine halduskohtumenetluses. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotleja on haldusasjas nr. 312-1752 esitanud kohtule arusaadava ja põhjaliku kaebuse, milles on ära toodud nii haldusasjas olulist tähtsust omavad asjaolud, põhjendused ning kaebuse õiguslikud alused. Taotleja õiguste kaitsele aitab kaasa ka halduskohtumenetluses kehtiv uurimisprintsiip. Tulenevalt
lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
lg 5 kohaselt tagab kohus igas 2 menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Seega on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab nii halduskohus kui ka ringkonnakohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Eelnevast lähtudes ei pea halduskohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Esialgne õiguskaitse 10. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 249 lg 1 lause 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
lg-le 7, mis sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. Kaebuse tagastamine 14. MTA esitas kohtule kirjaliku seisukoha kaebuses esitatud nõuete kohta (lk 25-26), milles märkis, et ka on Riigikohus andnud seisukoha, et veoki läbivaatuse akti osas võib tolliseadusest järeldada, et tegemist on aktiga transpordivahendi läbivaatuse kohta TS § 40 lg 1 mõttes. Tolliläbivaatus on hinnatav riikliku järelevalve toiminguna. Eeltoodut arvestades on MTA seisukohal, et veoki läbivaatuse akt ei ole käsitletav haldusaktina. Veoki läbivaatuse aktis on üksnes fikseeritud tolliametnike toimingud, läbivaatuse käik ja tulemus.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle 3 esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kuivõrd vaidlustatud veoki läbivaatuse akt ei ole käsitletav haldusaktina, siis on MTA hinnangul tühistamiskaebus esitatud ebaõigesti, kuivõrd toimingu tühistamine ei ole võimalik. Seega kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Eeltoodut arvestades on MTA seisukohal, et V.I kaebus tuleb jätta menetlusse võtmata ja see tagastada kaebajale. ÜTS artikli 4 punkti 18 kohaselt on deklarant isik, kes esitab tollideklaratsiooni enda nimel, või isik, kelle nimel tollideklaratsioon esitatakse. Seega vastutab deklarant andmete ja dokumentide õigsuse ning kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest kui ka tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest. Seega samamoodi nagu eeldatakse inimeselt õigete andmete esitamist tuludeklaratsioonis, eeldatakse seda ka tollideklaratsioonis. Sõiduki paagis oleva kütuse koguse kohta on vormistatud tollideklaratsioon, mis on kehtiv ning deklaratsioonil esitatud andmete alusel tehtud arvestus on õige. Kaebaja ei ole eeltoodut ka vaidlustanud ( deklaratsioon –lk 7 jj). Isikul on võimalik taotleda deklareeritud andmete muutmist või kehtetuks tunnistamist pärast tollideklaratsiooni aktsepteerimist, kuid enne kauba vabastamist vastavalt ÜTS artiklites 65 ja 66 sätestatule. Sellekohane taotlus tuleb esitada sellele maksu- ja tollikeskusele (edaspidi tolliasutus), kelle piirkonnas aktsepteeriti tollideklaratsioon. Kaebaja sellekohast taotlust käesoleva ajani tolliasutusele esitanud ei ole. Seega on kaebajal kasutamata esmane ja efektiivsem õiguskaitsevahend. Juhul kui tolliasutus jätab taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata, võib isik esitada tolliasutusele vaide (TS § 7) või pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Ka Euroopa Kohtu 15.09.2011 otsuses kohtuasjas nr C138/10 DP grup EOOD versus Direktor na Agentsia „Mitnitsi“ on leitud, et deklarant ei saa taotleda kohtult tema enda esitatud tollideklaratsiooni tühistamist, kui toll on selle aktsepteerinud. Siiski võib see deklarant nõukogu 12.10.1992 määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ÜTS, muudetud nõukogu 20.11.2006 määrusega (EÜ) nr 1791/2006) artiklis 66 ette nähtud tingimustel taotleda tollilt selle deklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ja seda isegi pärast kauba vabastamist tolli poolt. Hindamise lõpuks peab toll kas deklarandi taotluse põhjendatud otsusega, mille võib hiljem kohtus vaidlustada, rahuldamata jätma või deklaratsiooni vastavalt taotlusele kehtetuks tunnistama. 15. Antud asjas pole vaidlust selles, et kaebaja ei ole vaidlustanud kohtus ega ka kohtuväliselt impordi deklaratsiooni nr 12EE 5600EE91798544, millest kaebajal tekib kohustus tasuda 60 liitri bensiini eest 40,14 €. 16. Küll on kaebaja vaidlustanud kohtus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 09.08.2012 veoki läbivaatuse akti nr 12-12.1-5/12/2025 ja MTA 06.09.2012 kauba hõivamise otsuse nr 12.1-4/00122, millega on hõivatud veoki läbivaatuse akti nr 12-12.15/13/2025 alusel hoiule võetud kaup, s.o bensiin koguses 60 liitrit, paludes nende tühistamist. Kaebaja soovib ka asjas esialgse õiguskaitse kohaldamist, millega kohus peataks kauba hõivamise otsuse kehtivuse. Kaebusest nähtuvalt on V.I eesmärgiks imporditollimaksu tasumise kohustuse vaidlustamine Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 09.08.2012 veoki läbivaatuse akti nr 12-12.1-5/12/2025 ja MTA 06.09.2012 kauba hõivamise otsuse nr 12.1-4/00122 tühistamisega. 17. Halduskohus leiab, et nende vaidlustamisega ei ole see kaebusega taotletav eesmärk saavutatav.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kuivõrd vaidlustatud veoki läbivaatuse akt ei ole käsitletav haldusaktina, siis on halduskohtu hinnangul tühistamiskaebus esitatud ebaõigesti, kuivõrd toimingu tühistamine ei ole võimalik. Seega kaebajal puudub Maksu- ja Tolliameti Ida 4 maksu- ja tollikeskuse 09.08.2012 veoki läbivaatuse akti nr 12-12.1-5/12/2025 tühistamiseks ilmselgelt kaebeõigus ja selles osas tuleb kaebus tagastada
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 21. Tulenevalt eelnevast jätab kohus V.I kaebuse kauba hõivamise otsuse tühistamiseks
22. Halduskohus tagastab kaebuse
23.
lg 4 kohaselt kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kannab menetluskulud kaebaja. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.