Obsah (4)

§ 119§ 120§ 121§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 06.12.2012 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-12-2051 Haldusasi B.K kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja to

§ 119lg 2 kohaselt määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD

1. B. K. kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 29.08.2012 tegevuse Narva piiripunkti ületamisel autokütusepaagis isiklikuks tarbeks oleva kütuse eest aktsiisi tasumise nõudmine- õigusvastaseks tunnistamise nõudes ja aktsiisina makstud summa 29,35 € tagastamiseks saabus 26.09.2012 Tartu Halduskohtusse ( lk 2-3).
2. Tulenevalt

§ 120

lg 4 küsis Tartu Halduskohus 04.10.2012 kirjaga vastustaja MTA-lt seisukoha kaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks hiljemalt 30.11.2012.a (lk 10). 3. MTA esitas 29.11.2012 kohtule kirjaliku seisukoha kaebuses esitatud nõude kohta (lk 1516) milles märkis, et kaebusest nähtuva taotletava eesmärgi (s.o saada tagasi tasutud tollimaks) saavutamine ei ole õigusvastasuse kindlakstegemise nõude esitamise läbi saavutatav. B. K. on deklareerinud aktsiisiga maksustatava kütusena kokku 45 l diislikütust, mille kohta vormistatud deklaratsioonil (lk 7,8) arvestatud imporditollimaksu (s.o tollimaks, käibemaks ja kütuseaktsiis; edaspidi tollimaks) on isik kohapeal tasunud, misjärel kaup vabastati ja isikul lubati siseneda Eesti Vabariiki. Kaebusest nähtuvalt vaidlustab kaebaja sisuliselt tema enda poolt suuliselt deklareeritud andmete pinnalt koostatud tollideklaratsioonil arvestatud tollimaksu tasumist. Kaebaja 1 palub kohtul kohustada MTA-d temale tagastama tasutud aktsiis. Seega soovib kaebaja saada tagasi tasutud tollimaksu summat. Vastustaja märgib, et kui isik pärast kauba vabastamist leiab, et tal puudus kohustus tasuda deklaratsioonis kajastatud andmete pinnalt arvestatud tollimaksu, on ette nähtud võimalusena taotleda tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ja tollimaksu tagasimaksmist. Sellekohane taotlus (vastustaja märkus: kaebaja sellekohast taotlust käesoleva ajani tollile esitanud ei ole) tuleb esitada sellele maksu- ja tollikeskusele (edaspidi tolliasutus), kelle piirkonnas aktsepteeriti tollideklaratsioon või asub isiku keskne raamatupidamine. Juhul kui tolliasutus jätab taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata, võib isik esitada tolliasutusele vaide (tolliseadus § 7) või pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Käesolevas haldusasjas esitatud kaebuse asjaolude pinnalt on kohustamiskaebuses esitatud tollimaksu tagastamise nõude puhul vastustaja hinnangul ette nähtud kohustuslik kohtuväline (kohtueelne menetlus) kord, mille kohaselt tuleb tolliasutusele esitada taotlus tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseks ja tollimaksu tagasimaksmiseks ning juhul kui tolliasutus jätab taotluse rahuldamata, võib isik pöörduda kaebusega kohtu poole. Käesoleval juhul ei ole aga kaebaja enne kohtusse pöördumist vastava taotlusega tolliasutuse poole pöördunud. Esitatud kohustamiskaebuse korral ei ole võimalik kohtul kohustada tolliasutust tagastama kaebaja poolt tasutud tollimaksu. Eeltoodut arvestades vastaks vastustaja hinnangul kaebaja eesmärgile taotlus tolliasutusele. Seega on vastustaja seisukohal, et kaebuse abil ei ole võimalik saavutada kaebaja eesmärki, kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, mistõttu on kohtul alust jätta B. K. kaebus menetlusse võtmata ja see kuulub

§ 121lg 2 p 2 alusel kaebajale tagastamisele.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4.

§ 121

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

1. B. K. kaebusest nähtuvat on selle eesmärki (s.o tagasi saada tasutud tollimaks) arvestades seadusega sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus ning seda tuleb ka kaebajal järgida. Tasutud tollimaksu 29,35 € tagasi saamiseks on võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid, mis on tuvastamisnõudest efektiivsemad. Olukorras, kus kaebajal on läbimata kohtueelne menetluskord, ei ole halduskohtule esitatud tuvastamisnõude menetlemine ilmselt kaebaja õiguste kaitseks vajalik, kuna tuvastamisnõude rahuldamine iseenesest ei taastaks kaebaja õigusi ega kompenseeriks talle väidatavalt tehtud ebaõigust.
2. Kohus on seisukohal, et B. K. kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd käesoleva kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuses soovitud eesmärki.
3. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks saada tagasi aktsiisina makstud summa 29,35 €. Seega on sisuliselt taotletud tasutud aktsiisisumma tagastamise kohustamist. Samas on aga toll aktsiisisumma arvestatud kaebaja poolt esitatud andmetele tugineva deklaratsiooniga, mis on kehtiv ja milles esitatud andmete õigsuse eest vastustab tolliseaduse §-st 38 tulenevalt kaebaja. Juhul kui kaebaja on seisukohal, et ta on andmed deklareerinud ekslikult või deklaratsioonis esitatud andmed ei ole tõesed, on tal võimalik taotleda tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ja tollimaksu tagasimaksmist. Taotlus tuleb esitada sellele maksu-ja tollikeskusele, kelle piirkonnas aktsepteeriti tollideklaratsioon või asub keskne raamatupidamine. Peale seda kui tolliasutus on jätnud taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbivaatamata, võib esitada tolliasutusele vaide või pöörduda kaebusega kohtusse. Sellekohane regulatsioon tuleneb Euroopa Liidu õigusest. 2 Nimelt Nõukogu määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik art 66 lg 2 sätestab, et pärast kauba vabastamist saab tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistada ainult kooskõlas komiteemenetlusega määratletud juhtudel. Komisjoni määruse nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele nr 2913/92, art 251 võimaldab deklaratsiooni kehtetuks tunnistada pärast kauba vabastamist muu hulgas juhul, kui on kindlaks tehtud, et kauba teisele tolliprotseduurile suunamise asemel on need ekslikult deklareeritud tolliprotseduurile, mille puhul tuleb tasuda imporditollimaksud. Täiendavad juhised tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseks on tolliseaduse § 49 lg 2 alusel sätestatud rahandusministri 02.05.2006 määrusega nr
4. Nimetatud määruse § 2 lg 1 kohaselt esitab deklarant pärast kauba vabastamist tollideklaratsiooni muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks kirjaliku taotluse kas omal algatusel või määruse §-s 7 nimetatud teatise alusel.
5. Oluline on siinjuures Euroopa Kohtu 15.09.2011 otsus kohtuasjas C-138/10 DP grup EOOD versus Direktor na Agentsia „Mitnitsi“, kus kohus on asunud seisukohale, et Liidu tollialaseid õigusnorme tuleb tõlgendada nii, et deklarant ei saa taotleda kohtult tema enda esitatud tollideklaratsiooni tühistamist, kui toll on selle aktsepteerinud. Siiski võib see deklarant nõukogu
6. oktoobri
7. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, muudetud nõukogu
8. novembri
9. aasta määrusega (EÜ) nr 1791/2006) artiklis 66 ette nähtud tingimustel taotleda tollilt selle deklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ja seda isegi pärast kauba vabastamist tolli poolt. Hindamise lõpuks peab toll kas deklarandi taotluse põhjendatud otsusega, mille võib hiljem kohtus vaidlustada, rahuldamata jätma või deklaratsiooni vastavalt taotlusele kehtetuks tunnistama.
10. Kirjeldatu alusel on halduskohus seisukohal, et käesoleva kaebusega ei ole võimalik kaebusega silmas peetavat eesmärki, s.t aktsiisi tagastamist saavutada, sest aktsiis on tasutud kaebaja esitatud andmetele tugineva kehtiva deklaratsiooni alusel ning kaebajal puudub kaebeõigus selle deklaratsiooni kohtus vaidlustamiseks. Deklaratsiooni vaidlustamise õiguse puudumise tõttu ei ole kaebajal käesolevas asjas võimalik saavutada deklaratsioonis esitatud andmete ümberlükkamist ega deklareeritud kauba käsitlemist kaubana, millele kohaldatakse aktsiisivabastust.
11. Halduskohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 2 alusel.

§ 108

lg 4 kohaselt kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kannab menetluskulud kaebaja. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 3