2-12-19095 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 17.oktoobril 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmene

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD

1. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 48-50), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud
2. juunil 2012 (tl 64). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. 2

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Swedbank AS esitas Tartu Maakohtusse hagi H. Z. vastu 6 390 euro ja

§ 367

alusel lisanduva viivise protsendina põhinõudelt (3195 eurolt) alates hagi esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so EKP intress+7% aastas) nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.

1. 2007 laenulepingu nr 07-212852-EV, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 15 988 eurot. 16.05.2008 sõlmisid pooled laenulepingu lisa, mille kohaselt leppisid pooled kehtestada laenusaaja ja panga vahel sõlmitud laenuleping uues sõnastuses, samuti suurendati laenulimiiti 18 316, 10 euroni. 30.06.2008 sõlmisid pooled laenulepingu, mille kohaselt leppisid pooled kehtestada laenusaaja ja panga vahel sõlmitud laenuleping uues sõnastuses, samuti suurendati laenulimiiti 20 141, 27 euroni. Lepingu p 4.3 kohaselt oli laenuvõtja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu põhitingimustes kokkulepitud tingimustel Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 12.kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor+3.000% aastas tagastamise lõpptähtajaga 12.06.
2. Tulenevalt lepingu tüüptingimuste p 7.1 oli hagejal õigus nõuda kostjalt varaliste kohustuste täitmisega viivitamisel viivist. Lepingust tulenevate kostja kohustuste hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukoha Petseri 19-11 Võrus. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Hageja ütles lepingu 15.06.2009 ennetähtaegselt üles. 19.10.2011 toimus kohtutäituri vahendusel enampakkumine korteriomandile asukohaga Petseri 19-11 Võru. Nimetatud vara müüdi hinnaga 5 100 eurot, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Laenulepingusse laekus võlgnevuse katteks 4 210, 79 eurot, millest ei jätkunud laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks. Kostjal on hagejale laenulepingu järgi 20 643, 53 eurot, mis koosneb põhiosa 15 729, 99 eurot; intress 862, 83 eurot; menetlustasu 31, 95 eurot; varakindlustus 55, 86 eurot; viivised 3 950, 96 eurot; varakindlustuse viivised 11, 94 eurot. Käesolevaga nõuab hageja kostjalt 6 390 eurot, millest põhiosa 3 195 eurot ja viivised 3 195 eurot. Neil asjaoludel esitas Swedbank AS hagi H. Z. vastu 6 390 euro nõudes ja viivise protsendina põhinõudelt (3 195 eurolt) alates hagi esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so EKP intress+7% aastas). Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule ärakirjad poolte vahel sõlmitud lepingust koos lisadega, kostjale saadetud teatised, õiendi nõude arvestuse kohta ning müügilepingu, hüpoteegiga koormamise ja asjaõiguslepingu ülesütlemise kirja, lepingu tingimused, võlgnevuse arvestuse ja lepingul sooritatud operatsioonide väljavõtte (tl 7-41).
3. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud 3

§ 367

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudest (so 3195 eurolt) alates hagi esitamisest, so 15.maist 2012 kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so EKP intress+7% aastas). Kohus ei pea hageja lisanduva viivise väljamõistmise nõuet õiguslikult põhjendatuks. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on arvestanud hagis sissenõutavaks muutunud viivist 3 950 eurot ja varakindlustuse viivist 11, 94 eurot, kuid hageja ise vähendab viivisenõuet ja nõuab kostjalt sellest viivist vähendatud põhinõude ulatuses, so 3 195 eurot. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhul kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole olukorras, kus hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutav viivis on 3 950 eurot + 11,94 eurot, põhistanud lisanduva viivise nõuet ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt lisanduva viivise väljamõistmiseks. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD 5. Hageja on esitanud

§ 174

1 lg 3 alusel taotluse välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 479, 33 eurot (tl 68).

§ 163

lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi põhinõude osas täielikult, jätab menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt

§-de 174 1 lg 3; 138 lg 1, 2; 139 lg 2 alusel hageja taotlusel välja kostjalt menetluskuluna riigilõivu 479, 33 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu nõuet. Kohtunik: 4