Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Pankrotiavalduses märgib Valtoloonia OÜ juhatuse liige ühingu maksejõuetuse peamiseks põhjuseks turuolukorra kardinaalset muutust seoses suurtootjate turule tulekuga. Ajutise halduri hinnangul on Valtoloonia OÜ maksejõuetuse peamiseks põhjuseks turuolukorra muutus, kuid lisaks sellele on maksejõuetuse tekkimisele aidanud kaasa renditehnika kasutamine, samuti transpordivahendite suured remondikulud. Maksejõuetuse täpset tekkimise aega on vahebilansside puudumise tõttu raske määrata, kuid tõenäoliselt kujunes maksejõuetus välja 2012.a. suvel.
lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, siis märgib kohus seda lahendis. Käesoleva aruande koostamise ajal ei ole ajutisel halduril piisavalt andmeid, mille alusel saaks väita, et Valtoloonia OÜ maksejõuetuse põhjuseks on endise või praeguse juhatuse liikme kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, millest tulenevalt asub ajutine haldur seisukohale, et pankrotiseaduse mõistes on tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. Töötajad Majandusaasta aruannete kohaselt on ettevõttes töötanud keskmiselt 5-7 töötajat. Töölepingutest tulenevad võlgnevused on 6 töötaja ees, kokku summas 8 085,65 €, kusjuures kolme töötaja osas on võlgnevus välja mõistetud töövaidluskomisjoni otsusega. Töötajate nõuete osas tuleb ajutisel halduril / või halduril esitada taotlus saamatajäänud tasude hüvitamiseks Eesti Töötukassale. Kokkuvõtteks Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu
mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga Võlgasid on rohkem varadest, majandustegevus on 6 Tsiviilasi nr 2-12-39463 lõppenud ja selle taaskäivitamine ei ole võimalik. Käesolevas menetluses on pankrotiavalduse esitanud võlgnik.
Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt
Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt
lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu.
lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Valtoloonia OÜ pankrotimenetluses on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgniku peamise vara moodustab nõue kolmanda isiku vastu. Võlgnikul puuduvad vahendid selleks, et alustada võlgnevuse sissenõudmise protsessi (riigilõiv jms). Ajutisele haldurile kättesaadavate registriandmete alusel on põhjust arvata, et võlgnik V.K.l puudub käesoleval ajal töötasu, samuti igasugune registritesse kantud vara, mille arvelt võiks nõuda võlgnevuse tasumist. Seega on Valtoloonia OÜ varaks ebaselge suurusega nõue kolmanda isiku vastu ning selle nõude rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise halduri ettepanek pankrotimenetluse jätkumise või lõpetamise osas Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu või alternatiivselt kuulutada välja võlgniku pankrot, kui makstakse pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 3 alusel ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 1 sätestab, et kohus määrab menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
lg 2 alusel teatab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Käesolevas menetluses peab pankrotimenetluse kulude katteks ettenähtud summa deposiiti tasuv isik arvestama ka sellega, et menetluses vahendite puudumise tõttu võib olla vajalik lisaks halduri tasule täiendavate sissemaksete tegemine võlgnevuse sissenõudmisega seotud hagimenetluse kohtukulude kandmiseks. Ülaltoodu alusel ja juhindudes Pankrotiseaduse §1 lg 1,2,3; §13 lg 1,2,3; §22, §23 lg 1,2,3,4; § 29 lg 2,3,4,8; § 30 lg 1 ja 2 palub ajutine pankrotihaldur:
Määrata Valtoloonia OÜ dokumentide hoidjaks Hillar Talts; 6. Kinnitada ajutise halduri tasuks x eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud) ja - Pankrotimenetluse raugemisel mõista see välja Andrus Õnnik´u kasuks Eesti Vabariigi vahenditest; Andrus Õnnik arveldusarve SEB Pangas on xxx. - Pankroti väljakuulutamisel mõista see välja võlausaldaja poolt deposiiti makstavast summast. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on ajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. Pankrotiseaduse 1 lg 1 kohaselt pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus; lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et kuivõrd ajutise pankrotihalduri aruandes esitatuga on tõendatud, et võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, siis võlgnik on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on välja toonud ka maksejõuetuse põhjused. Siinkohal kohus aruandes märgitut enam ei korda.
lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu; lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Võlgnikul puuudub vara ning vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja, võlgnik ega kolmas isik ei ole pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud 2900.- eurot tasunud (Pärnu Maakohtu 07.11.2012.a. määrus). Tuvastamist ei ole leidnud võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus leiab, et märgitud asjaoludel tuleb OÜ Valtoloonia pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Asjas ei ole tuvastatud kuriteo toimepanemist või maksejõuetuse põhjustamist raske juhtimisvea tõttu. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel: 1) pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi ja isikukood ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. Kui pankrotivõlgnik on füüsilisest isikust ettevõtja, siis kustutatakse ta viivitamata äriregistrist; lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab OÜ Valtoloonia dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Hillar Taltsi, kes on andnud sellekohase nõusoleku. Halduri tasu. 8 Tsiviilasi nr 2-12-39463
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse; lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja; lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks x eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja mõista see välja Eesti Vabariigi vahenditest ning kanda see Andrus Õnniku arveldusarvele SEB Pangas nr xxx. Ajutise pankrotihalduri poolt on esitatud tööaja arvestus, mille kohaselt tasuks oleks x.- €. Võlgnik vastuväiteid tööaja arvestusele ja tasu suurusele ei esitanud. Ajutise halduri tasuks võlgnikul vara puudub.
lg 4 sätestab, et juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuivõrd võlgnikul vara puudub, mõistab kohus ajutise halduri tasu summas x välja riigi vahenditest. Maili Tartu Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.