lg 1 sätestatud määras, s.o 0,018 % päevas/0,51 eurot päevas, ASi Danske Bank kasuks. Menetluskulud jätta Anre Matetski kanda. Välja mõista Anre Matetskilt riigilõiv 479,33 eurot ja tasu õigusabi eest 230,08 eurot ASi Danske Bank kasuks. Välja mõista Anre Matetskilt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Anre Matetski võib kohtuotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 02.03.2007 sõlmisid pooled kapitalirendilepingu nr 270302AM. Kasutusrendilepingu põhitingimuste kohaselt kostja võttis liisingusse Audi A4 maksumusega 229 000 kr ja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 60 kuud, s.o kuni 15.03.2012 vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule. Üldtingimuste peatüki 10 ja sellele järgnevate alapunktide kohaselt hagejal on õigus leping üles öelda ennetähtaegselt ning etteteatamiseta juhul, kui kosta on viivituses rendimakse tasumisega aja hoiab kõrvale lepinguga võetud kohustuste täitmisest. Punkti 10.3 kohaselt lepingu ülesütlemise korral peab kostja vara ja varaga seotud dokumentatsiooni hagejale koheselt tagastama. Lepingu ülesütlemise korral vastutab kostja hageja ees kogu lepingust tuleneva nõude ulatuses, eelkõige tasumata kuumaksed, vara soetusmaksumuse tasumata osa, mis ei ole kaetud juba tasutud rendimaksetega, kindlustusmaksete graafiku tasumata osa aga ka võimalikud vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks, realiseerimiseks tehtavad kulutused ja muud kulud, mida vastavalt lepingule peaks hüvitama kostja. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi ja jättis tasumata juuni 2010 kuni oktoober 2010 rendimaksed maksegraafikus kokkulepitud tähtajal. Hageja edastas kostjale 08.10.2010 vara tagastamise nõude ning palub tagastada lepingu objektiks olev vara vastavalt nõudel märgitud müügiplatsile. Hageja ütles lepingu üles alates 08.10.2010. Hageja sai vara enda valdusesse tagasi 14.10.2010 ning varale teostati 20.10.2010 tehniline ülevaatus. Hageja realiseeris vara ja oli sunnitud vara realiseerimiseks tegema kulutusi. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata põhisumma 2858,33 eurot, intress 243,85 eurot, viivised 141,50 eurot. Vara soetusmaksumuse tasumata osa pärast vara realiseerimist on 1296,62 eurot. Tasumata kuumaksed on 840,77 eurot, intress 243,85 eurot, tasumata kindlustusmaksed 401,38 eurot, muud kulud 319,56 eurot, viivis 140,97 eurot. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja K.Tammik palub
§-de 8 lg 2; 76 lg-te 1, 2; 101 lg 1 p-de 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 3243,15 eurot ja viivis protsendina alates kohtuotsuse tegemisest protsendina põhinõudest lepingujärgse viivisemääraga 0,018% päevas, s.o 0,51 eurot päevas kuni põhinõude ( 2858,33 eurot) täitmiseni hageja kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt riigilõiv 479,33 eurot ja tasu õigusabi eest 230,08 eurot hageja kasuks. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 12.04.2012. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamiseks korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud dokumentaalsete tõenditega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.