) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib
lg 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Halduskohtumenetluses on isikul seega reeglina võimalik kaitsta üksnes endale kuuluvaid subjektiivseid õigusi ning üldjuhul ei ole isikutel kaebeõigust küsimustes, mis nende õigusi rikkuda ei saa. Kui vaidlustatav haldusakt või toiming isiku õigusi rikkuda ei saa, ei pea halduskohus kontrollima selle akti või toimingu õiguspärasust. Subjektiivse õigusena on käsitatavad üksnes vangistusseaduse ja teiste õigustloovate aktidega kinnipeetavatele antud õigused. 6. Kaebaja palub kaebuses tuvastada Tallinna Vangla (kirjavahetuse eest vastutava ametniku) tegevuse õigusvastasus. Kaebaja toob tuvastamise vajadusena välja selle, et kavatseb tulevikus esitada kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja soovib esitada hüvitamisnõude seoses asjaoluga, et kirjade jagamise eest vastutav vanglateenistuse ametnik jagas kirjad laiali koridoris toidu jagamise laua taga, mitte eraldi enda kabinetis. 7.
lg 1 ls 1 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.
lg 2 ls 3 järgi ei ole tuvastamisnõue hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgil lubatav, kui hüvitamisnõue oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohus leiab, et kaebuses esitatud asjaoludest (juhtumi kirjeldus) ei nähtu, et kaebaja subjektiivseid õigusi oleks rikutud. Alates 01.01.2012 kehtiva
-i alusel ei saa esitada tuvastamiskaebust preventiivsel eesmärgil ära hoida vangla tegevust, mis kaebaja arvates ei ole objektiivselt õiguspärane. 2 7.1 Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (väljaarvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. VangS § 29 lg 4 kohaselt on keelatud kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 50 lg 1 kohaselt edastatakse kiri kinnipeetavale allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates seitsme tööpäeva jooksul. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt vanglateenistus registreerib kinnipeetavale saabunud kirja § 48 lõikes 3 nimetatud viisil. Vahistatule kirja saabumisel registreeritakse ainult kirja saabumise kuupäev ja kinnitus kirja kättesaamise kohta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt VangS § 29 lõikes 4 ja §-s 107 sätestatud isikutelt ja ametiasutustelt kinnipeetavale saabunud kiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus. Tallinna Vangla kodukorra punktist 11.2 tuleneb, et kinni peetavale isikule saadetud kirjad annab kirjavahetuse eest vastutav vanglatöötaja üle allkirja vastu. VangS-st ega teistest vangistuse täideviimist reguleerivatest õigusaktidest ei tulene, et kinnipeetavatele kirjade laiali jagamine peab toimuma eraldi ruumis. Samuti ei tulene õigusaktidest piirangut, et kinnipeetavatele on keelatud kirju anda eluhoone koridoris (sh toidu jagamiseks ettenähtud laua taga). Õigusaktidega ei ole kindlaks määratud kohta, kus peaks kirjade jagamine toimuma, mistõttu on vanglateenistusel võimalus iseseisvalt otsustada, kus kinnipeetavatele kirjade väljajagamist on otstarbekas läbi viia. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal ka subjektiivne õigus nõuda, et vanglateenistuse ametnik jagaks kinnipeetavate kirju või üksnes tema kirju enda kabinetis või muus konkreetses ruumis. Kohus selgitab, et kaebajal oli õigus esitada vanglale märgukiri ja teha vastav ettepanek vanglasisese töökorralduse muutmiseks kirjade jagamise osas, kuid vanglal puudub seadusest tulenev kohustus temale esitatud ettepanekuid reaalselt ellu viia. Vangla on kaebaja märgukirjadele vastanud ja lubanud tema esitatud ettepanekut kaaluda. Vangla vastusest ei saa aga mitte kuidagi teha järeldust, et pärast kaebaja pöördumist on vangla kohustatud toimima kaebaja poolt soovitud viisil. Kaebusest ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada mingi konkreetse kaebajale adresseeritud kirja avamist selliselt, et teistel isikutel oleks olnud võimalik tutvuda kirjas sisalduva sõnumiga. 7.2 Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajale kirja(de) kätteandmine eluhoone koridoris laua taga iseenesest õigusvastane ega saanud kaebajale ka kahju tekitada. Kaebaja ei ole nimetanud ühtegi reaalselt kaebajale saabunud kahjulikku tagajärge, mis vanglateenistuse ametniku tegevusest on kaebajale tekkinud. Olukord, kus ametnik andis kaebajale temale saadetud kirjad kätte koridoris, mitte eraldi ruumis, ei viita mitte kuidagi sellele, et ametnik oleks kaebaja isikuandmeid mingil viisil õigusvastaselt töödelnud isikuandmete kaitse seaduse mõttes või muul viisil sellega tema põhiõigusi ja -vabadusi rikkunud. Kirjade jagamine vangla eluhoone koridoris asuva laua tagant ei saa iseenesest rikkuda ühtegi RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud isikuõigust, mis õigustaks mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. 3 Kaebus on suunatud sellest nähtuvalt mitte kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmisele vaid üldiselt vangla töö korraldamisele, mille peale halduskohtule, eraldiseisvalt oma subjektiivsete õiguste kaitsmisest, kaevata ei saa. Eeltoodu alusel on kohus veendunud, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgil ning kaebus tuleb
8. Kaebaja taotleb lisaks vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamisele ka vangla vastuste tühistamist. Kuigi kaebaja ei ole toonud konkreetselt välja, milliste vangla vastuste vaidlustamisele nõue on suunatud, võib eeldada, et kaebaja peab silmas Tallinna Vangla 27.09.2012 vastust ja 06.11.2012 vaideotsust. Asja materjalidest nähtuvalt juhtis kaebaja 06.09.2012 pöördumises vangla tähelepanu sellele, et kirjavahetuse eest vastutav ametnik võiks jagada kirju eraldi ruumis. Kohus leiab, et kaebaja sellekohast märkust tuleb käsitleda ettepanekuna ning kaebaja pöördumist selles osas märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p 1 tähenduses märgukirjana. Kohus selgitab, et vastus märgukirjale on oma olemuselt toiming, mitte aga haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 mõttes, mistõttu ei saa kaebaja esitada kohtule halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 37 lg 2 p 1 sätestatud tühistamiskaebust. Mis puudutab vaideotsuse vaidlustamist, siis märgib kohus järgmist. Tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole kohtueelse vaidemenetluse läbimine kohustuslik, mistõttu võiks antud juhul vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine olla põhjendatud vaid juhul, kui vaideotsusega on rikutud isiku õigusi vaideesemest sõltumata (HMS § 87 lg 2 p 2). Kaebusest ei nähtu, et vaideotsusega oleks rikutud isiku õigusi vaideesemest (toimingud, mille vaidlustamiseks vaie esitati) sõltumata. Kaebusest tulenevalt on kaebuse eesmärgiks pärast kohtu poolt vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist esitada vangla vastu kahjunõue, mis aga ei ole käesoleva kaebusega saavutatav. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohtu hinnangul koos põhinõudega (õigusvastasuse tuvastamise nõue) tagastamisele ka kaebaja tühistamisnõue. 9. Kohus juhib kaebaja tähelepanu
lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kristina Maimann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.