KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 20. november 2012, Tallinn 3-12-1841 Haldusasi A.V.i kaebus Maksu- ja

§ 22lg 1 p 2 seostab maksukohustuse võlgniku staatusega ÜTS mõistes.

1. Kaebaja toob välja, et väärteomenetluses tehtud
2. mai 2012 kohtuvälise menetleja otsusega konfiskeeriti avaldajalt sigaretid ning seega pole kaebaja näol enam tegemist ÜTS mõistes võlgnikuga ning ÜTS art 233 punkti d kohaselt ei tule tal ühtegi maksu tasuda. Kaebaja viitab tolliseaduse § 1 lõikele 1 ning leiab, et tolliseadust kohaldatakse sellest tulenevalt ühenduse õigusaktidega reguleerimata osas, ent eeskätt kuulub kohaldamisele EÜ Nõukogu määrus 2913/92/EMÜ. Kaebaja on seisukohal,

§ 24

lg 7 viimase lause osas on tegemist ÜTS reeglite ja isikuvabadustega vastusolus oleva sättega ja kohaldamisele tulevad antud juhul ÜTS sätted. Samuti heidab kaebaja maksuhaldurile ette, et viidates ÜTS art 222 lõike 1 punktile a on maksuhaldur jätnud tähelepanuta sama artikli

1. lõike, mille kohaselt võlgniku tollimaksu maksmise kohustus peatatakse, kui kaup on kinni peetud selleks, et see järgnevalt konfiskeerida kooskõlas artikli 233 punktiga d. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Maksu- ja Tolliamet peab A.V.i kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja leiab, et ÜTS art 233 lõike d ning ATKEAS § 24 lõike 7 vahel puudub mistahes vastuolu, kuna viimane neist reguleerib aktsiisiga seotud küsimusi, esimene aga tollivõlaga seotud küsimusi. Vastustaja selgitab, et tollivõla lõppemine ei tähenda, et lõppema peaks ka aktsiisi tasumise kohustus. Samuti selgitab vastustaja,

§ 22

lg 1 p-i 2 näol on tegemist nn viitenormiga, milles on viiteliselt teatud aktsiisi tasumise olukorrale kohaldatud sobivat tollivõlga reguleeriva instrumendi (ÜTS-i) sätet, vaatamata sellele, et iseenesest ÜTS aktsiisi tasumist ei reguleeri. Vastustaja rõhutab, et sellises olukorras ei ole ÜTS ATKEAS-e suhtes ülimuslik, kuna Euroopa Liidu õigusena ÜTS aktsiisiga seotud küsimustele iseenesest ei kohaldu. Vastustaja selgitab, et sellisena on ATKEAS-e § 22 lg 1 p-s 2 viidatud võlgniku staatust reguleerivate ÜTS-i sätete näol tegemist ATKEAS-e enda sätetega, mitte ülimusliku Euroopa Liidu õiguse instrumendi sätetega. Vastustaja on seisukohal, et AKTEAS § 22 lg 1 punkti 2 tuleb tõlgendada koosmõjus ATKEAS § 24 lõikega 7 ning sel juhul on ilmne, et aktsiisikohustus ei lõpe tollivõla lõppemisega.

1. Vastustaja märgib samuti, et ka ATKEAS § 28 lõike 3 näol on tegemist sarnase viitelise normiga ning kaebuses viidatud ÜTS artikli 222 teine lõige tasumise protseduuri ei reguleeri, vaid käsitleb hoopis olukordi, kus peatub tollivõla tasumise kohustus. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Hinnanud poolte seisukohti, leian, et A.V.i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Poolte vahel ei ole käesolevas asjas vaidlust selle üle, et kaebaja tõi
3. mail 2012 tema kasutuses olnud sõidukisse valmistatud peidikus üle Eesti tollipiiri 24 680 sigaretti, jättes need tollis deklareerimata. Vaidlust pole ka selles, et kõnealused sigaretid konfiskeeriti väärteomenetluses tehtus otsuse alusel. Viimaks pole poolte vahel vaidlust ka maksuotsuse 5 jaos Maksuarvestus esitatud tubakaaktsiisi arvestuse õigsuse üle. Vaidlus on aga selles, kas kaebajal on kohustus tasuda kõnealuste sigarettidelt tubakaaktsiisi, vaatamata sellele, et need temalt konfiskeeriti.
4. Vaidlusaluse maksuotsuse tegemise õigusliku alusena on viidatud ATKEAS § 22 lg 1 punktile 2 ja § 24 lõikele
5. Esimesena nimetatud normi kohaselt on aktsiisi maksmise kohustus võlgnik ühenduse tolliseadustiku mõistes. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (edaspidi ÜTS) artikli 202 lõike 3 esimesest taandest tulenevalt on 2 võlgnikuks isik, kes kauba ebaseaduslikult tolliterritooriumile tõi. Tuues tollis deklareerimisele kuuluvad sigaretid üle tollipiiri ilma neid deklareerimata, on kaebaja isikuks, kes kauba ebaseaduslikult tolliterritooriumile tõi. Seega kvalifitseerub kaebaja võlgnikuna ühenduse tolliseadustiku tähenduses. ATKEAS ei sea aktsiisi tasumise kohustuse tekkimist ega kehtivust iseenesest sõltuvusse tollivõla olemasolust ning aktsiisi tasumise kohustus ei lõpe tollivõla lõppemisega. ATKEAS § 22 lg 1 punktis 2 viidatakse üksnes ÜTS-i vastavatele definitiivsetele normidele, kus määratletakse võlgniku mõiste, mitte aga ei piiritleta aktsiisi tasumise kohustust isikuliselt vaid nendega, kellel on kehtiv tollivõlg. Kaebaja vastupidine käsitlus on ekslik ning tollivõla lõppemise alused, sh ÜTS art 233 punktis d sätestatu ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast asjassepuutuvad. Aktsiisiga maksustamisele kuuluva kauba ebaseaduslikult tolliterritooriumile toonud isiku kohustus aktsiisi tasuda ei lõpe kõnealuse kauba konfiskeerimisega ning sellest tuleneva tollivõla lõppemisega. Kuna ÜTS ei reguleeri aktsiisiga seonduvaid küsimusi ning ATKEAS-is ei ole aktsiisi tasumise kohustus seatud sõltuvusse ÜTS-is sätestatud tollivõlast tulenevate kohustuste kehtivuse või täitmisega, siis puutuvadki asjasse üksnes konkreetsed ÜTS-i definitiivsed normid, kus määratletakse võlgniku mõiste.
6. Nii nagu ebaseaduslikult üle tollipiiri toodud kauba konfiskeerimine ei lõpeta ega muuda aktsiisi tasumise kohustust olematuks, ei mõjuta aktsiisi tasumise kohustust ka aktsiisi esemeks oleva kaubaga seotud tollivõla lõppemine muudel ÜTS-is sätestatud alustel, näiteks tollimaksu summa tasumise tõttu (ÜTS art 233 punkt a). Kaebaja käsitlus, mille kohaselt tollivõla lõppemisel ei saa isikut enam käsitada võlgnikuna ning millisel juhul ei ole see isik ka aktsiisi maksjaks ATKEAS § 22 lg 1 p 2 tähenduses, viiks aga paratamatult tõdemuseni, et aktsiisi tasumise kohustust ei teki või see lõpeb, kui kauba seaduslikult importinud isik, kes on võlgnikuks ÜTS art 201 lg 2 kohaselt, tollimaksu summa tasub. Selline käsitlus on ilmselgelt väär ning põhjendamatu, kuna aktsiis ning tollimaksud on põhimõtteliselt erineva iseloomuga maksukohustused ning ühe kehtivuse sõltuvusse seadmisel teise kehtivusest puuduks igasugune mõistlik põhjus. Liiatigi sätestatakse ATKEAS § 24 lõike 7 viimases lauses sõnaselgelt, et maksukohustus ei lõpe tollivõla lõppemisega kauba konfiskeerimisel.
7. Lisaks ATKEAS § 22 lg 1 punktile 2 ongi vaidlusaluse otsuse tegemise alusena viidatud ATKEAS § 24 lõikele 7, millest tuleneb, et aktsiisi tasumise kohustus tekib aktsiisikauba impordil ja muudel juhtudel, millega kaasneb aktsiisikauba sisseveol tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku mõistes. Maksukohustus tekib tollivõla tekkimise päeval ning see ei lõpe tollivõla lõppemisega. ÜTS art 202 lg 2 kohaselt on kauba ebaseaduslikult tolliterritooriumile toomise korral tollivõla tekkimise hetkeks hetk, kui kaup ebaseaduslikult tolliterritooriumile tuuakse. Seega on maksuotsuses õigesti leitud, et aktsiis tasumise kohustuse tekkimise päevaks on
8. mai
10. Väär ja asjakohatu on kaebaja viide tolliseaduse § 1 lõikele
11. Tolliseadus ei reguleeri aktsiisi tasumise kohustuse tekkimist ega lõppemist ning tolliseaduse normid ei ole ei otse ega viiteliselt olnud ka vaidlusaluse otsuse tegemise aluseks. Juba eeltoodud põhjusel ei puutu asjasse ka ÜTS art 222 lõikele 2, kuna nimetatud norm puudutab tollimaksu maksmise kohustuse peatamist, ent aktsiisi tasumise kohustus ei sõltu sellest, kas sama kauba tolliterritooriumile toomisest tekkinud tollimaksukohustus on täidetud või on tollimaksu tasumiseks kohustatud isikul mingi seadusest tulenev õigustus selle kohustuse täitmisega viivitamiseks. Kuna ÜTS aktsiisi tasumise kohustust ei reguleeri, siis on põhimõtteliselt väär ka kaebuses esitatud väide, et ÜTS-ist tulenevalt kaebaja aktsiisi tasuma ei pea. ATKEAS-is tehtud viited ÜTS-is defineeritud võlgniku või tollivõla 3 tekkimise hetke mõistetele ei tähenda seda, et aktsiisi tasumise kohustus oleks isikul üksnes siis, kui tal on tollivõlg.
12. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte kulud nende endi kanda. Kristjan Siigur kohtunik 4