Obsah (6)

§ 155§ 152§ 109§ 104§ 101§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1470 Haldusasi M.L., A.K.´i, M.K., H.H.´i, K.T. kaebus Kon

§ 155lg 5, § 204 lg 1 ja 2).

MENETLUSE KÄIK

1. 12.07.2012 sai Tallinna halduskohus M.L., A.K.´i, M.K., H.H.´i, K.T. kaebuse Konkurentsiameti kohustamiseks lõpetada kaebajate isikuandmete töötlemine, õigusvastaselt töödeldavate isikuandmete kustutamiseks ning Konkurentsiameti 13.06.2012 vastuse taotlusele (nr 5-1-1/12-0154-005) tühistamiseks. Kaebajad taotlesid asjas esialgse õiguskaitse kohaldamist.
2. 19.07.2012 määrusega kohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ja kohaldas esialgse õiguskaitse abinõu järgmiselt: keelata Konkurentsiametil kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni välistel kõvaketastel Western Digital s/n WXE1A40E1714M, Western Digital WXP1A30L5617M, Western Digital s/n WXG1C3OV1168M ja Western Digital s/n WX11A50C0043M sisalduvate isikuandmete töötlemine muul viisil kui andmete säilitamise kaudu. Erandkorras lubada Konkurentsiametil töödelda isikuandmeid kohtunõude täitmisena kõvaketastel sisalduvate andmesubjektide nimekirja koostamiseks, samuti muude võimalike kohtunõuete täitmiseks.
3. 17.08.2012 kohtunõudega küsis kohus Konkurentsiametilt täiendavat informatsiooni kaebuse asjaolude selgitamiseks ja kaebuse nõuetekohasuse kontrollimiseks.
4. 30.08.2012 vastuses nr 5.1-1/12-0154-017 kohtunõudele Konkurentsiamet teavitas kohut sellest, et on oma esialgsed otsustused ümber hinnanud ja kavatseb hävitada vaidlusalused andmekandjad üheskoos andmekandjatele salvestatud teabega. Konkurentsiamet avaldas soovi esialgse õiguskaitse muutmiseks ulatuses, mis võimaldab eelviidatud välised kõvakettad hävitada.
5. 17.09.2012 määrusega jättis kohus Konkurentsiameti 30.08.2012 taotluse esialgse õiguskaitse meetme muutmiseks rahuldamata. Kuna kaebuse esitajatele ei olnud teada, millisel viisil ja ajakavaga kavatseb Konkurentsiamet andmed kustutada (kõvakettad hävitada), samuti ei olnud teada see, kas ja kui palju koopiaid on andmetest tehtud, pidasid kaebuse esitajad vajalikuks lahendada vaidlus kompromissi teel. Kohus andis kompromissläbirääkimisteks pooltele aega kuni 15.10.
7. 15.10.2012 kaebuse esitajad teatasid, et olles tutvunud Konkurentsiameti 14.09.2012 kohtule esitatud seisukohas nr 5.1-1/12-0154-022 (nimetatud seisukohaga said kaebuse 2 esitajad tutvuda alles 22.09.2012, s.o alles peale halduskohtu 17.09.2012 kohtumääruse tegemist, millega halduskohus ei rahuldanud Konkurentsiameti taotlust) esitatud kinnitustega, soovivad nad muuta oma arvamust Konkurentsiameti 30.08.2012 taotluse osas. Kaebajad nõustusid Konkurentsiameti seisukohaga, et kompromissi teel ei ole käesoleva asja lahendamine enam vajalik, kuna Konkurentsiameti kinnitused ja tema poolt välja pakutud toimingud on kaebuse esitajate õiguste kaitseks piisavad. Kaebuse esitajad nõustusid Konkurentsiameti 30.08.2012 taotlusega esialgse õiguskaitse abinõu muutmiseks viisil, mis võimaldab Konkurentsiametil välistele kõvaketastele Western Digital s/n WXE1A40E1714M, Western Digital WXP1A30L5617M, Western Digital s/n WXG1C3OV1168M ja Western Digital s/n WX11A50C0043M salvestatud andmed kustutada kõvaketaste hävitamise teel. Kaebajad palusid anda Konkurentsiametile mõistlik tähtaeg andmete kustutamiseks/kõvaketaste hävitamiseks ning kohustada esitama viivitamatult peale kõvaketaste hävitamist vastava andmekandjate hävitamist kajastava asitõendite hävitamise komisjoni akti koopia kohtule ja kaebuse esitajatele, tõendamaks kaebuse esemeks olevate toimingute sooritamist. Juhul kui ülalmärgitud asitõendite hävitamise komisjoni akt kinnitab, et Konkurentsiamet on tõepoolest hävitanud vaidlusalused välised kõvakettad Western Digital s/n WXE1A40E1714M, Western Digital WXP1A30L5617M, Western Digital s/n WXG1C3OV1168M ja Western Digital s/n WX11A50C0043M ning Konkurentsiameti 14.09.2012 menetlusdokumendis nimetatud välise kõvaketta Western Digital s/n WX31A20V4486, võib Konkurentsiameti lugeda sooritanuks kaebuse esitajate kohustamiskaebuses nimetatud toimingud. Kaebuse esitajad kinnitasid, et ei pea vajalikuks õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminekut. Pärast vaidlusaluste andmete kustutamist (andmekandjate hävitamist) ei loe kaebuse esitajad enam oma õigusi rikkuvaks ka Konkurentsiameti 13.06.2012 vastust taotlusele, seda enam, et nimetatud vastuses sisalduvad seisukohad on Konkurentsiamet oma 30.08.2012 kirjas sisalduvate otsustustega ümber hinnanud, so kui tegemist oli haldusaktiga, on hilisema haldusaktiga see tühistatud. Seega saab peale vaidlusaluste kõvaketaste hävitamist Konkurentsiameti poolt lugeda saabunuks kõik

§ 152lg 1 p-s 4 sätestatud alused käesoleva kohtumenetluse lõpetamiseks.

1. 22.10.2012 määrusega kohus otsustas: „Muuta 19.07.2012 esialgse õiguskaitse määrust ulatuses, mis võimaldab Konkurentsiametil välistel kõvaketastel Western Digital s/n WXE1A40E1714M, Western Digital WXP1A30L5617M, Western Digital s/n WXG1C3OV1168M ja Western Digital s/n WX11A50C0043M asuvaid andmeid töödelda nende kustutamise teel, sh välised kõvakettad hävitada”. Kohus andis Konkurentsiametile andmete kustutamiseks/väliste kõvaketaste hävitamiseks aega 5 tööpäeva kohtumääruse saamisest arvates ning kohustas viivitamatult pärast andmete kustutamist/väliste kõvaketaste hävitamist esitama asitõendite hävitamise komisjoni akt. Kaebuse esitajatele anti 7 tööpäeva, akti saamisest, menetluskulude nimekiri ja kuludokumentide esitamiseks ning Konkurentsiametil omakorda 7 päeva kulude kandmise tõendatuse ja suuruse põhjendatuse osas kohtule seisukoha esitamiseks.
2. 25.10.2012 edastas Konkurentsiamet kohtule 24.10.2012 koostatud akti asitõendite hävitamise kohta.
3. 31.10.2012 esitasid kaebajad lepingulise esindaja kaudu kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, milles on märgitud, et kaebajad on mahuka kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse (kokku 14 lk) koostamiseks kandnud õigusabikulusid 3600 eurot (s.o 600 eurot kaebaja kohta, millele lisandub käibemaks), mida ei saa pidada ebamõistlikult suureks, arvestades asja keerukust, materjalide hulka ja tehtud töö mahtu. Kaebuse esitajad on arvamusel, et nende lepingulise esindaja kulud ei ole ülemäära suured ning kuuluvad väljamõistmisele vastustajalt. 3 Lähtuvalt

§ 109

lg-st 1 on eelmärgitud kulude kandmine tõendatud Advokaadibüroo Glikman & Partnerid arvetega nr 1201236, 1201237, 1201238, 1201239, 1201240 ja siseriikliku laekumise teatistega (tl 123-129). Samuti on kaebajad tasunud kaebuselt (75 eurot, tl 44) ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu (75 eurot, tl 45, 54). Kaebuselt tasutud riigilõiv summas 75 eurot kuulub tagastamisele

§ 104lg 5 p 4 alusel advokaadibüroo arvelduskontole nr 10220039548015 (AS SEB Pank).

Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv summas 75 eurot kuulub

101 lg 2 ja § 108 lg 6 alusel väljamõistmisele vastustajalt. Riigilõivu tasus advokaadibüroo, mistõttu taotleti summa tagastamist büroo kontole. Kaebajad paluvad: 1) tagastada kaebajate kasuks kaebustelt tasutud riigilõiv summas 75 eurot advokaadibüroo Glikman & Partnerid blanketil märgitud SEB Panga kontole; 2) mõista vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulud summas 3675 eurot (3600 eurot õigusabi eest ja 75 eurot esialgse õiguskaitse riigilõiv); kaebajad volitavad kaebajat H.H.it nimetatud summa vastu võtma, mistõttu väljamõistmine võib toimuda menetlusökonoomia kaalutlusel ühe kaebaja kasuks või alternatiivselt, mõista iga kaebaja - M.L., A.K.i, M.K., H.H.i ja K.T. kasuks igaühele 735eurot. 10. 06.11.2012 edastas Konkurentsiamet halduskohtule oma seisukoha kaebajate menetluskulude taotluse kohta. Konkurentsiamet on seisukohal, et kaebuse esitajate poolt taotletavate menetluskulude summa on õigusabikulude osas ebamõistlikult kõrge ning menetluskulude väljamõistmisel Konkurentsiametilt tuleks nimetatud summat vähendada. Erinevalt kaebuse esitaja esindajast leiab Konkurentsiamet, et antud juhul on tegemist sisult võrdlemisi lihtsa kaebusega, mis ei sisalda keerulisi õiguslikke küsimusi ning mille koostamisele kulunud aeg peaks seega olema pigem tagasihoidlik. Kuigi kaebus on 14leheküljeline, moodustab suure osa sellest seaduste ja erinevate kohtute praktika tsiteerimine (näiteks, kaebuse lk 8 on tervikuna isikuandmete kaitse seaduse ümberkirjutus). Kaebuse lisas esitatud dokumendid on valdavalt 1 – 2 leheküljelised, mistõttu ei saanud nende läbitöötamine ja kaebuses kirjeldamine olla väga töömahukas. Konkurentsiameti hinnangul tuleks eelkirjeldatud asjaolusid arvestades väljamõistetavat õigusabikulude summat vähendada vähemalt poole võrra. Lisaks õigusabikuludele paluvad kaebuse esitajad mõista Konkurentsiametilt

§ 101

lg 2 ja § 108 lg 6 alusel välja ka esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 75 eurot. Konkurentsiamet ei pea vastavat nõuet põhjendatuks. Riigilõivu, sealhulgas esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu, tasumine ja tagastamine on reguleeritud

§-ga 104. Vastavalt

§ 104

lõikele 5 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Antud juhul on halduskohus 22.10.2012 kohtumääruses leidnud, et pärast vaidlusaluste kõvaketaste hävitamist Konkurentsiameti poolt saab lugeda saabunuks kõik

§ 152lg 1 p-s 4 sätestatud alused käesoleva kohtumenetluse lõpetamiseks.

Eelnevat arvestades puudub Konkurentsiameti hinnangul seaduslik alus esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmiseks Konkurentsiametilt. Lähtudes eeltoodust palume Konkurentsiametilt kaebuse esitajate kasuks menetluskulude väljamõistmisel vähendada väljamõistetavate õigusabikulude suurust võrrelduna kaebuse esitajate poolt taotletuga vähemalt poole võrra. Kaebuse esitajate poolt esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu palume jätta Konkurentsiametilt välja mõistmata. KOHTU SEISUKOHT 4 11.

§ 152

lõige 1 punkti 4 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lõige 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

§ 152

lõike 3 kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 või 3-5 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. 12. Et Konkurentsiamet on sooritanud kaebuse esitajate kohustamiskaebuses nimetatud toimingud ja kaebajad ei loe enam oma õigusi rikkuvaks ka Konkurentsiameti 13.06.2012 vastust taotlusele, siis on kaebajad oma eesmärgi saavutanud. Samuti ei taotle kaebajad menetluse jätkamist vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kuna antud juhul ilmnesid

§ 152

lõike 1 punktis 4 sätestatud asjaolud enne kaebuse menetlusse võtmist, tuleb menetlus lõpetada

§ 152

lõige 1 punkti 4 alusel, kaebust menetlusse võtmata (

§ 152lõige 3) .

13.

§ 108

lõike 6 kohaselt vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Vastavalt

§ 104

lõike 5 punktile 4 tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Antud juhul on kaebajad taotlenud menetluskulude vastustajalt väljamõistmist summas 3675 eurot, millest 3600 eurot (sh käibemaks 600 eurot) moodustavad õigusabikulud ning 75 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv. Samuti taotlevad kaebajad kaebuselt tasutud riigilõivu 75 euro tagastamist

§ 104lõike 5 punkti 4 alusel.

14. Kohus võtab kõigepealt seisukoha õigusabikulude osas. Kaebajad on esitanud kohtule seoses õigusabikulude nõudega järgmised Advokaadibüroo Glikman & Partnerid arved (tl 123-128): 17.10.2012 arve nr 1201236 summas 720.00 eurot (M. L.); 17.10.2012 arve nr 1201237 summas 720.00 eurot (A. K.); 17.10.2012 arve nr 1201238 summas 720.00 eurot (M. K.); 17.10.2012 arve nr 1201239 summas 720.00 eurot ( H. H.) ja 17.10.2012 arve nr 1201240 summas 720.00 eurot (K. T.). Samuti on esitatud arvete tasumist tõendavad järgmised dokumendid (tl 123-127 pöördel ja tl 128): AS SEB Pank 26.10.2012 maksekorraldus nr 570 (arve nr 1201236), 29.10.2012 maksekorraldus nr 1118 (arve nr 1201237), 29.10.2012 maksekorraldus nr 752 (arve nr 1201238), 29.10.2012 maksekorraldus nr 530 (arve nr 1201239), 24.10.2012 maksekorraldus nr 994 (arve nr 1201240), 24.10.2012 maksekorraldus nr 995 (täiendav makse, arve nr 1201240). Esitatud tõendite valguses ei ole kahtlust, et kaebuse esitajad on taotletavad õigusabikulud kandnud. 15.

§ 109lg 6 kohaselt kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Vastavalt

§ 109

lg-le 11 kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud sätetest ilmneb selgelt, et kohus peab igakordselt hindama menetlusosalise esindaja kulude (õigusabikulude) kui menetluskulude ühe liigi põhjendatust ja mõistma 5 vastaspoolelt välja üksnes asjas vajalikud ja mõistlikud kulud, et menetluskulude väljamõistmine oleks õiglane. Kohus nõustub antud juhul vastustajaga, et kaebajate taotletavad menetluskulud on õigusabikulude osas ebamõistlikult ülepaisutatud. Kohus nõustub seejuures ka vastustaja seisukohaga, et antud juhul on tegemist sisult võrdlemisi lihtsa kaebusega, mis ei sisalda keerulisi õiguslikke küsimusi ning vaatamata kaebuse teksti mahukusele (14 lehekülge), moodustab suure osa sellest seaduste tsiteerimine. Arvestades asja keerukuse astet ja asjaolu, et 5 kaebajat on esitanud kohtule ühiskaebuse, on esindaja seega kulutanud aega sisuliselt ainult ühe kaebuse teksti koostamisele, seejuures kaebust põhjendavad asjaolud on kõigi kaebajate osas ühesugused. Samuti arvestab kohus asja menetluse käiku, millest nähtuvalt on asjas ainult lahendatud ja muudetud esialgse õiguskaitse taotlus, kusjuures põhikaebust ei olnud algselt võimalik ja edasisest menetluskäigust nähtuvalt hiljem enam ka vajalik menetlusse võtta, seega antud asjas ei jõudnud menetlus veel minna sisulisse faasi. Esindaja roll pärast kaebuse kohtule esitamist on piirdunud ainult kolmele kohtunõudele vastamisega (tl 84-86, 108-109, 122). Kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt ei ole vastuste näol tegemist mahukate ja õiguslikult sisuliselt keerukate dokumentidega, seega ei ole nende koostamiseks saanud kuluda ka oluliselt palju ajaressurssi. Advokaadibüroo on esitanud kohtule küll menetluskulude nimekirja, arved ja kuludokumendid, kuid pole esitanud spetsifikatsioone. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu esindaja tunnitasu hind ega asjale kulutatud aeg. Õigusteenus on märgitud iga kaebaja osas vaid kogusega 1 tk, mille hind on 600 eurot, millele lisandub käibemaks 120 eurot. Seega võib eeldada, et tegemist on kokkuleppehinnaga kogu menetluse kohta. Lähtudes asjaolust, et esindaja ei ole 5-le kaebajale pidanud koostama iseseisvaid kaebuseid ja menetlus lõppes enne asja sisulisele läbivaatamisele asumist, arvestades ka antud hetkel praktikas väljakujunenud õigusabihindu (umbes 100-140 eurot tund), peab kohus kokkuvõtteks mõistlikuks ja õiglaseks vähendada õigusabikulu 1/3 võrra. Seega tuleb Konkurentsiametilt välja mõista iga kaebaja kasuks kantud õigusabikulu katteks 480 eurot (400 eurot + käibemaks 80 eurot), kokku loeb kohus põhjendatud õigusabikuluks antud juhul 2400 eurot (sh käibemaks 20%). 16. Lõpuks võtab kohus seisukoha tasutud riigilõivude osas. Kohtutoimikus on riigilõivude tasumise kohta järgmised dokumendid: Advokaadibüroo Glikman & Partnerid OÜ 12.07.2012 maksekorraldus nr 173 (tl 44) summas 75.00 eurot (selgitusega: riigilõiv M. L., A.K., M.K., H.H. ja K.T. kaebuselt Konkurentsiameti vastu), 12.07.2012 maksekorraldus nr 174 (tl 45) summas 15.00 eurot (selgitusega: riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluselt), 13.07.2012 maksekorraldus nr 177 (tl 54) summas 60.00 eurot (selgitusega: täiendav riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluselt haldusasjas nr 3-12-1470). Advokaadibüroo on palunud tagastada kaebajate kasuks kaebuselt tasutud riigilõiv summas 75.00 eurot advokaadibüroo Glikman & Partnerid blanketil märgitud AS SEB Pank kontole ning mõista esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 75.00 eurot välja vastustajalt. Kohus leiab, et kuna menetlus lõpetatakse

§ 152

lõige 1 punkti 4 alusel, siis kaebajatele kuulub tagastamisele kaebuselt tasutud riigilõiv summas 75.00 eurot, selle kandmisega Advokaadibüroo Glikman & Partnerid OÜ arvelduskontole nr 10220039548015 AS-s SEB Pank. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Samas kuulub esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 75.00 eurot

§ 101

lg 1 ja 2 alusel menetluskulude hulka ja tuleb vastavalt

§ 108lõikele 6 Konkurentsiametilt kaebajate kasuks (`a 15 eurot) välja mõista.

6 17. Kaebajad on volitanud H.H.it väljamõistetud menetluskulude summat vastu võtma või palunud alternatiivselt mõista see välja iga kaebaja kasuks. Kohus leiab, et kuna iga kaebaja on õigusabikulud kandnud iseseisvalt, siis on põhjendatud kohtu poolt väljamõistetud menetluskulude summa 2475 eurot kandmine kaebajate arvelduskontodele võrdsetes osades, so iga kaebaja kohta summas 495 eurot järgmiselt: 1) M.L. AS SEB Pank, kontole nr xxxxxxxxxxxx; 2) A.K. AS SEB Pank, kontole nr xxxxxxxxxxxx; 3) M.K. AS SEB Pank, kontole nr xxxxxxxxxxxx; 4) H.H. AS SEB Pank, kontole nr xxxxxxxxxx; 5) K.T. AS SEB Pank, kontole nr xxxxxxxxxxx. Hurma Kiviloo Kohtunik 7