Obsah (5)

§ 477§ 122§ 172§ 173§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtumääruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 13. juunil 2012.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13,

) § 475 lg 2, mis sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju (peale 1. lõikes märgitute), mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
2. Äriseadustiku (ÄS) § 287 lg 1 ja lg 3 kohaselt on aktsionäril õigus saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta ning juhul, kui juhatus teavet ei anna on aktsionäril õigus esitada kahe nädala jooksul üldkoosoleku toimumisest alates avaldus kohtusse. Viidatud normist tulenevalt on avalduse rahuldamise eelduseks see, et isik, kes avalduse esitab on aktsionär, et avaldus esitatakse aktsiaseltsi ja selle juhatuse vastu, et informatsioon, mida nõutakse, on aktsiaseltsi tegevust puudutav ning et aktsionär oleks informatsiooni taotlenud üldkoosolekul või sellele eelnevalt ning et juhatus oleks informatsiooni andmisest keeldunud. Avaldus tuleb muuhulgas jätta rahuldamata ka siis, kui aktsiaseltsi juhatus muudab kohtu jaoks usutavaks, et info andmine võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsile (ÄS § 287 lg 2).
3. ÄS § 287 lg 1 ei anna kohtu hinnangul aktsionärile mitte igasuguste küsimuste esitamise õigust, vaid üksnes asjakohaste ning äriseadustikuga lubatud aktsionäri õiguste teostamiseks 3 vajalike küsimuste esitamise õiguse. Kohus asub seisukohale, et ka teabenõude esitamisel peab lähtuma mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest. VÕS § 7 lg 1 kohaselt võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks ning lg 2 kohaselt mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.
4. Kohus nõustub puudutatud isikuga selles, et mitte alati ja mitte igasugust teavet ei pea juhatus aktsionärile andma. ÄS § 287 lg 2 järgi juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Kohtu hinnangul võib ja peab juhatuse tegevus olema ka ennetavalt suunatud sellele, et takistada aktsionäril oma õiguste kuritarvitamine.
5. Riigikohus on lahendis 3-2-1-29-08 leidnud, et kohus käsitleb avaldaja iga esitatud küsimust üksikult selleks, et otsustada, kas puudutatud isiku juhatusel on teabe andmise kohustus ÄS § 287 lg 1 järgi ning kas juhatus on ühele või teisele küsimusele vastanud. Järgnevalt kontrollib kohus ükshaaval, iga küsimuse osas eraldi, kas avalduse rahuldamine on õigustatud või mitte. 08.05.2012.a. kohtuistungil palus kohus iga küsimuse osas eraldi välja tuua menetlusosaliste seisukohad ja vastuväited. Kohus hindab nii eelnevalt kirjalikult esitatud seisukohtade pinnalt, kui ka kohtuistungil väljendatu alusel, kas küsimuste esitamine oli õigustatud, kas konkreetsed küsimused esitati üldkoosolekul, kas küsimustele on vastatud, kas avaldajatel on õigust konkreetsete küsimuste osas informatsiooni nõuda ning kas esineb aluseid informatsiooni andmisest keeldumiseks.
6. Vaidlust ei ole selles, et avaldajad MG ja VK on BGAS aktsionärid (t/l 49-56). Samuti ei ole vaidlust selles, et 01.07.2011.a. toimus nimetatud äriühingu aktsionäride üldkoosolek, millisel avaldajad esitasid juhatuse esimehele küsimusi puudutatud isiku tegevuse kohta (t/l 10-18). Lisaks suulistele küsimustele andis avaldaja MG esindaja küsimused juhatusele üle ka kirjalikult (t/l 44-45). Vaidlust ei ole selles, et kõikidele küsimustele ei vastatud ning vastused esitati 01.08.2011.a. (t/l 71-73).
7. Kohtule esitatud eelpool nimetatud üldkoosoleku protokolli Lisa 10 kohaselt on avaldajad soovinud puudutatud isiku juhatuselt järgmist infot: Milliseid üle 3 miljoni euro suuruseid investeeringuid on BLRT kontsern
8. aasta algusest tänaseni teinud? Milliseid investeeringuid kavatsetakse
9. aasta jooksul veel teha? (hr. FB on ajakirjandusele öelnud, et 2010 investeeriti 45 miljonit eurot ja 2011 kavatsetakse investeerida ligi 63 miljonit eurot – Logistikauudised 13.06.2011 (t/l 44-45). Kohtule esitatud vastuste kohaselt on puudutatud isik 01.08.2011.a. vastanud, et
10. aastal olid nendeks Baltija tehase omandamine Klaipedas ja endise metallkonstruktsioone valmistava tehase varade omandamine Riias.
11. aastaks plaanitud suurimateks investeeringuteks on:
12. investeerimise jätkamine Riia teenindus- ja logistikakeskusesse,
13. investeeringud MG ühisprojektidesse gaasiäri arendamiseks: Dneprosteel õhueraldustehasesse (Ukraina, Dnepropetrovsk), õhueraldustehasesse "VZO Liepayeskiy Metalurg" (Läti, Liepaja), õhueraldustehasesse Eesti Energia jaoks (Eesti, Narva).
14. ELME Trans-i investeeringud autopargi suurendamisse vedelgaaside transportimiseks Messer Gaasi ühisprojektide raames Narvas, Liepajas ja Dnepropetrovskis,
15. dokkide moderniseerimine,
16. metalli lõikamiseks lasermasina soetamine,
17. võrgu keevitusmasina automatiseerimine,
18. profiilitöötlusjaoskonna organiseerimine,
19. hüdraulilise kraana koos tarvikutega (2 kompl) soetamine stividortegevuse jaoks ja mobiilse kraana ja kahe portaalkraana kapitaalremont. Kohus on seisukohal, et antud juhul on puudutatud isik sellele küsimusele vastanud ning puudub alus kohustada viimast sellele 4 küsimusele vastama. Asjaolu, et avaldajad on küsimust 21.09.2011.a. menetlusdokumendis täpsustanud ja palunud ära näidata vastavate investeeringute suurused (t/l 69) ei anna kohtule alust vastava nõude rahuldamiseks, kuivõrd sellises sõnastuses küsimust üldkoosolekul puudutatud isikule ei esitatud. Kohus märgib, et ÄS § 287 lg 3 eelduseks on, et juhatus keeldub teabe andmisest. Käesoleval juhul juhatus vastava teabe andmisest keeldunud ei ole.
20. Avaldajad soovivad teada, et intervjuus Äripäevale (18.04.2011) ütles F. B , et BLRT-l on olemas strateegia 5-ks ja 10-ks aastaks. Milles see strateegia seisneb ja kus saavad aktsionärid sellega tutvuda. Kohtule esitatud vastuste kohaselt on puudutatud isik 01.08.2011.a. vastanud, et kontserni üldstrateegia seisneb 10 erinevas tegevusvaldkonnas tegutsevate tütarettevõtete arengustrateegiates. Nende ettevõtete strateegiatega saab tutvuda kodulehel www.blrt.ee. Kohus märgib avaldajatele vastuseks järgmist. Strateegia on tegevuskava tulevikuks. Viie ja kümne aasta strateegia on kohtu hinnangul käsitletav ärisaladusena, mida juhatus ei ole kohustatud avaldajatele avaldama.
21. Avaldajad soovivad teada, kui suur on viimase 5 aasta jooksul olnud ühelt poolt BLRT kontserni kuuluvate äriühingute ja teiselt poolt AS BLRT juhatuse liikmete ja nendega seotud isikute (pereliikmed, sugulased, kontrollitavad äriühingud) vahel tehtud tehingute maht? Millised on suuremad tehingud. Kuidas on olnud tagatud tehingute õiglane väärtus. Puudutatud isik on 01.08.2011.a. vastanud, et tehingute maht 5 aasta jooksul moodustas 10 922,60 eurot. Kõige suuremaks tehinguks on tehing summas 598,15 eurot – telefoni müük. Kõik tehingud tehti turuväärtuses tehingu tegemise hetkel. Kohus on seisukohal, et puudutatud isik on vastavalt küsimuse konkreetsusele piisavalt vastanud. Kohus asub seisukohale, et kui avaldajad leiavad, et nimetatud vastus ei vasta tõele, siis võib antud asjaolu olla aluseks nõuda erikontrolli läbiviija määramist kooskõlas ÄS § 330 lg
22. Asjaolu, et avaldajad on esitatud küsimust 21.09.2011.a. menetlusdokumendis täiendanud ja palunud täpsustada kas vastuses on võetud arvesse puudutatud isiku oma aktsiate omandamis- ja võõrandamistehinguid juhatuse liikmetega seotud isikutega (t/l 69) ei anna kohtule alust vastava nõude rahuldamiseks, kuivõrd sellises sõnastuses küsimust üldkoosolekul puudutatud isikule ei esitatud.
23. Avaldajad soovivad ka teada, kui suur on ühelt poolt BLRT kontserni äriühingute ja teiselt poolt Ö OÜ vaheliste tehingute maht viimase 5 aasta jooksul. Milles need tehingud seisnesid. (äriregistri andmetel oli kuni
24. a maikuuni Ö OÜ 50% omanik ja juhatuse liige pr. Rimma Berman; Ökoloog tegeleb samal tegevusalal AS-ga BLRT , telefoninumber on neil ühine ja kuni augustini 2010 asusid nad ka samal aadressil). Puudutatud isik on 01.08.2011.a. vastanud, et tehingute maht OÜ-ga Ö moodustas 5 aasta jooksul 10 922,60 eurot. Kõige suuremaks tehinguks on tehing summas 598,15 eurot – telefoni müük. Tehingud seisnesid sideteenuste müügis, telefoni müügis, autokummide vahetuses. Nendes tehingutes oli ostjaks OÜ Ö ja müüjaks kontserni firmad. Kohus on seisukohal, et ka nimetatud küsimusele on puudutatud isik piisavalt vastanud. Kohus märgib ja kordab käesoleva kohtumääruse p. 13 avaldatatud seisukohta, et kui avaldajad on arvamusel, et nimetatud vastus ei vasta tõele, siis võib viidatud asjaolu olla aluseks nõuda erikontrolli läbiviija määramist kooskõlas ÄS § 330 lg
25. Asjaolu, et avaldajad on esitatud küsimust 21.09.2011.a. menetlusdokumendis täiendanud ja palunud selgitada, kas OÜ Ö on puudutatud isiku territooriumi kasutamise eest puudutatud isikule turutingimustele vastavalt tasunud (üür, elektri tarbimine, kaikoha kasutamine, jne) ning kui mitte, siis mis lepingulisel alusel on toimunud puudutatud isiku ressursside tasuta kasutamine OÜ Ö poolt (t/l 69) ei anna kohtule alust vastava nõude rahuldamiseks, kuivõrd sellises sõnastuses küsimust üldkoosolekul puudutatud isikule ei esitatud. 5
26. Kokkuvõtlikult märgib kohus, et aktsionäride huvi on käesoleval juhul põhjendamatult detailne. Avaldajad on sellises mahus teabe saamist põhjendanud sellega, et nad saaksid teostada aktsionäri õigusi, s.h. otsustada aktsionäride pädevusse antud küsimusi (t/l 83). Kohus leiab, et detailsus, millega avaldajad infot on soovinud, on sisuliselt võrreldav infoga, mida äriühing peaks andma erikontrolli teostamisel. Kohtu hinnangul on avaldajad saanud oma küsimustele piisavad vastused.
27. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
28. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et avaldajad esitasid kohtusse avalduse juhatuselt teabe saamiseks, mis on hagita asi, on tsiviilasja hinnaks 319,56 eurot. 18. Menetluskulude osas tuleb juhinduda

§ 172

ja § 173.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldajate avaldus jääb rahuldamata, määrab kohus, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldajate kanda. 19. Juhindudes

§ 174

lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt

§ 174

lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6