← Eesti

2-11-62089/25

Obsah (7)§ 150§ 432§ 430§ 431§ 173§ 168§ 179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-62089 Tsiviilasi Creditrefom Eesti OÜ hagi Janar Võsam

§ 150lg 2 p 1 alusel.

  1. Kostja hüvitab Creditreform Eesti OÜ-le muud käesolevas tsiviilasjas tasutud õigusabikulud, summas kokku üheksakümmend eurot (90 EUR),
  2. Kostja tasub kompromissilepingu p-des 1,2,4 märgitud summa seitsesada viis eurot ja kolmkümmend kaks senti (705,32 EUR = 368,67 EUR + 184,34 EUR + 47,93 EUR + 14,38 EUR + 90 EUR) Creditreform Eesti OÜ arveldusarvele nr 221019967890 Swedbank AS-s igakuisete osamaksetena vastavalt alljärgnevale maksegraafikule: 3 Tähtaeg 20.12.2012 20.01.2013 20.02.2013 20.03.2013 20.04.2013 20.05.2013 20.06.2013 20.07.2013 20.08.2013 20.09.2013 20.10.2013 20.11.2013 20.12.2013 20.01.2014 20.02.2014 20.03.2014 20.04.2014 20.05.2014 20.06.2014 20.07.2014 20.08.2014 20.09.2014 20.10.2014 Summa 45,32 EUR 30 EUR 30 EUR 30 EUR 30 EUR 30 EUR 30 EUR 30 EUR 30 EUR 30 EUR 30 EUR 30 EUR 30 EUR 30 EUR 30 EUR 30 EUR 30 EUR 30 EUR 30 EUR 30 EUR 30 EUR 30 EUR 30 EUR
  3. Kostja poolt kompromissilepingu p-s 1 märgitud põhivõla ning p-des 2 ja 4 märgitud menetluskulude tasumisega viivitamisel kohustub kostja tasuma Creditreform Eesti OÜ-le viivist 0,15% päevas tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.
  4. Kostja poolt kompromissilepingu p-s 5 märgitud maksete tasumisega viivitamise korral on Creditreform Eesti OÜ-l õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. Pooled paluvad kohtul kinnitada käesolev kompromiss ja lõpetada tsiviilasja nr 2-11-62089 menetlus. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest

§ 432järgi.

Nimetatud sätte kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 4

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 431

lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse hagejale tasuda hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 47,93 eurot, ½ hageja poolt tasutud täiendavast riigilõivust, s.o 14,38 eurot ja hageja õigusabikulud summas 90 eurot. Pooled on seega

§ 168lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises.

Riigil menetluskulusid, mida võiks

§ 179alusel välja mõista, ei ole.

Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda

§ 168lg 3 alusel.

5

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud poole täiendava riigilõivu tagastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Hageja tasus tsiviilasja hagimenetlusse üleminemisel täiendavalt riigilõivu 28,76 eurot /tlk 33/.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja palub tagastada tema poolt tasutud riigilõivu. Poolte vahel sõlmitud kompromisslepinguga palub hageja kohtul talle tagastada pool menetluses tasutud täiendavast riigilõivust. Eeltoodust tulenevalt tuleb Creditreform Eesti OÜ-le tagastada ½ hagiavalduse esitamisel tasutud täiendavast riigilõivust summas 14,38 eurot. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.