lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud (tl. 29), kuid kohtule tähtaegselt ei vastanud. Seega on hagi tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud korteriomandiseaduse (KOS) § 14. Juhul, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad KOS § 14 lg 1 järgi nõuda, et kohustusi rikkunud korteriomanik oma korteriomandi võõrandaks. Võõrandamisnõude esitamise üheks aluseks on KOS § 12 lg 2 p 2 järgi asjaolu, et korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Vastavalt KOS § 14 lg 5 esimesele lausele, kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Korteriomandi võõrandamise nõude õigus on ka elamut haldaval korteriühistul, kes võib eelnevalt otsustada ka korteri võõrandamise. Tulenevalt KOS § 14 lg 5, kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Korteriomandi võõrandamisnõude eeldused on täidetud. Arve (tl 16) järgi on kostja võlgnevus korteriühistule 31.03.2012 seisuga 1252, 98 eurot, millele lisandub 2012 märtsikuu makse summas 61, 95 eurot, kokku 1314, 93 eurot. Üldkoosoleku protokollist (tl. 17) nähtub, et üldkoosoleku toimumise ajaks 24.03.2012 on kostja vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu.
lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 3 MENETLUSKULUD
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 319, 55 eurot ja lepingulise esindaja tasu 100 eurot.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Tagaseljaotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Marge Tamme Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.