nõuetele vastav kirjalik vastus vastus hagile.
lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel menetluses ses (
6 juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetlu § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
I. Asjaolud ja hageja nõue. 18.03.2011 esitas OÜ Semilux Ehitus Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse OÜ Aivman Grupp vastu võlgnevuse nõudes, kokku 1 921,83 euro saamiseks. Võlgnikult tähtaegselt laekunud vastuväite tõttu on maksekäsu kiirmenetlus lõpetatud ning
lg 1 alusel nõue antud kostja asukohast tulenevalt üle edasiseks lahendamiseks hagimenetluses Viru Maakohtule. Viru Maakohus võttis 30.12.2011 kohtumäärusega hagi menetlusse. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja OÜ Aivman Grupp (edaspidi kostja) sõlmisid ostumüügilepingu, mille kohaselt ostis kostja hagejalt 100l Tikkurila pansarimaali TVT 605X (edaspidi Värv), summas 1 108,80 eurot. 08.10.2010 andis kostja hagejale garantiikirja, mille kohaselt garanteerib kostja värvi eest arve maksmise 14 päeva jooksul pärast värvi arve esitamisest. 11.10.2010 esitas hageja kostjale värvi kohta arve nr 259 summas 1108,80 eurot. Arve kohaselt oli maksetähtaeg 22.10.2010 ning viivis 0.5% tasumata summalt päevas. Hageja on kostjale värvi üle andnud, mida kinnitab ka kostja maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites. Vastuväitena esitatud nõue hageja vastu on alusetu ja põhjendamata. Kostja arvet nr 259 tähtaegselt ei tasunud. 25.11.2010 esitas hageja kostjale ka viiviste tasumise arve nr 271 tähtajaga 28.11.2010. 16.12.2011 seisuga on kostja müügilepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivituses olnud 420 päeva. 17.09.2012 esitas hageja täiendavalt menetluskulude nimekirja, millega avaldab, et on käesolevas tsiviilasjas kandnud menetluskulusid kokku summas 467,64 eurot (sellest 255,64 eurot on riigilõiv ning 212,0 eurot õigusabikulud). Hageja tugineb oma nõudes võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele § 100, 101 lg 1 p 1 ja p 6, 101 lg 2, 103 lg 1, 108 lg 1, 113 lg 1, 155 lg 1, 155 lg 2, 208 lg 1, ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) §-dele 133 lg 1, 319 lg 1,
kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid kostja asukoha aadressile (Võidu 110, Rakvere 44312), kuid materjalid on kohtule tagastatud märkega „ei ela/asu aadressil”. Seejärel edastas kohus materjalid kostja seadusliku esindaja rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile (xxxx), milliselt aadressilt on hagimaterjalid samuti tagastatud. Hagimaterjalid on õnnestunud kätte anda äriregistrist nähtuval kostja seadusliku esindaja (Valdur Rebane) aadressil (xxxx) 06.07.
Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,
lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja
lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 155 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. VÕS § 155 lg 2 kohaselt garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on soovinud kostjalt lepingu alusel kohustuse mittetäitmisega viivitamise eest viivise väljamõistmist seisuga 16.12.2011 sissenõutavaks muutunud viiviseid 2326,80 eurot põhinõudelt, mida vähendab põhinõudeni ehk 1108,80 euroni. Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
¹ tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – hageja on tasunud riigilõivu 16.12.2011 maksekorraldus nr 98 summas 207,71 eurot ja 18.03.2011 maksekorraldus summas 47,93, kokku summas 255,64 eurot. Vastavalt hageja esitatud menetluskulude taotlusele ja sellele lisatud arvetele 16.12.2011 nr 16/K ja 15.03.2011 nr 15/K moodustab õigusabikulu kokku summas 212 eurot. Kokku moodustavad hageja menetluskulud käesolevas asjas seega summas (212 + 255.64) = 467,64 eurot.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Irma Külavee (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtuotsus jõustus 28. detsembril 2012. 2012. a. Nooremreferent Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.