) § 146 lg 1 p 3. Puuduvad
Vastavalt
Vastavalt
Laekumised seetõttu puuduvad. Pankrotivara saldo 0 eurot. Vastavalt
lg 2 p 2: Puuduvad
Puuduvad
lg 1 p 2 kulud.
lg 1 p 3: Masskohustused (
): summa 296 eurot, mis kõik maksmata.
lg 1 p 4: Pankrotimenetluse kulud (
Pankrotimenetluse kulusid kokku 315,11 eurot, mis kõik tasumata. Jaotusettepaneku kinnitamise määrusega on kohus kinnitanud kulud seisuga 25. mai 2011 summas 258,72 eurot, millest
kulud 246 eurot ja
Jaotise väljamakse tegemiseks rahalised vahendid puuduvad. Vastavalt
Vastavalt
lg 2 p 5: Müümata pankrotivara puudub, teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Vastavalt
lg 2 p 6: Pankrotimenetluse käigus on haldur kontrollinud võlgniku tegevusega seonduvat, selgitanud välja pankrotivaraga seonduva, selgitanud välja võlausaldajad, kontrollinud esitatud nõudeavaldusi. Haldur valmistanud ette ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, analüüsinud võlgniku tegevust ja nõuete esitamise võimalusi, teostanud pankrotivara arvestust. Vastavalt
lg 2 p 7: Pankrotimenetluses jäänud teostamata väljamakseid alljärgnevates tunnustatud nõuetes: Jaotise saaja Eesti Vabariik Kohtute Raamatupidamiskeskus kaudu Eldur Tõnismäe KOKKU Järk II II Tunnustatud nõue 2409,13 28760,24 31169,37 Vastavalt
Vastavalt
lg 2 p 9: Rahaliste vahendite jääk pankrotiseisuga oli 0 eurot, pankrotivara jääk jätkuvalt 0 eurot. Puuduvad kohtukulud ja ajutise halduriga seonduvad kulud. Pankrotimenetluses kokku kulud vastavalt
lg 1 (kõik toodud käesoleva ettekande esitamise seisuga):
lg 1 p 1: vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded – hetkel puuduvad, kuna puuduvad vara välistamise taotlused ja tagasivõitmise hagisid ei ole esitatud.
lg 1 p 2: Makstavad elatised võlgnikule ja tema ülalpeetavatele puuduvad.
lg 1 p 3:
lg 1 p 3: Masskohustused (
Masskohustused jagunevad: Pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused 296 eurot.
lg 1 p 4: Pankrotimenetluse kulud (
Kõik kulud on tasumata. Vastavalt
Haldur on pöördunud võlausaldajate poole päringuga selgitamaks välja nende valmisolekut finantseerida pankrotimenetlust (tehes ettepaneku finantseerida menetluse läbiviimist summas 2500 eurot). Eesti vabariik Kohtute Raamatupidamiskeskus kaudu on teatanud, et ei ole nõus finantseerima pankrotimenetluse läbiviimist. 4
Menetluse lõpetamata jätmise alused puuduvad, kuna võlausaldajad ei ole nõus menetluse läbiviimist finantseerima. Seoses võlgnikul rahaliste vahendite puudumisega ning asjaoluga, et tegemist on füüsilisest isikust võlgnikuga, haldur esitab taotluse riigi vahenditest menetlusabi korras hüvitise saamiseks. Pankrotiavalduse esitamisel on võlgnik ka esitanud avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt
Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjused tulenevad piisava sissetuleku puudumisest ja võlgniku poolt erinevate kuritegude sooritamise tulemusena tekkinud kahjudest (võlgnik on erinevates kriminaalasjades ka süüdi mõistetud). Pankrotihaldur palub: 1. lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu
mõista välja halduri tasu ja hüvitatavad kulutused, millega seonduvad täpsemad asjaolud ja summad on toodud lisatud menetlusabi taotluses. Taotlus halduri tasu ja kulutuste hüvitise määramiseks ning menetlusabi taotlus Taotluse kohaselt võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Haldur on esitanud kohtule
lg 3 aruande, mille kohaselt kohus peaks otsustama pankrotimenetluse lõpetamise raugemise tõttu, samuti haldur esitanud taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks.
lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Lähtuvalt
lg 1-3 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrotihalduri esitatud taotlusest pankrotimenetluse lõpetamiseks
MS § 181 toodud menetlusabi andmise tingimused. Pankroti väljakuulutamisel on kulude kandjaks võlgnik ning kulud kaetakse pankrotivarast. Seoses asjaoluga, et võlgnikul puudub vara (saldo 0 eurot), aga pankrotihalduril on õigus saada tasu ja hüvitist tehtud kulutuste osas, pankrotihaldur esitab taotluse menetlusabi saamiseks pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitise osas. Haldur on tasu nõude esitamisel lähtunud tunnitasust 70 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks vastavalt SMS § 2 lg 1 p 4). Halduril on kulunud käesolevale menetlusele kokku 20 tundi. Haldur on kandnud menetluse läbiviimisega kulusid summas 315,11 eurot (kulude jagunemine on toodud taotluses menetluse lõpetamiseks). 5
lg 2 nimetatud asjaolu olemasolu, mis välistaks võlgade vabastamise menetluse algatamise.
lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pankrotihaldur avaldas
lg 6 tuleks usaldusisik jätta nimetamata, kohustades võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihalduri hinnangul võlgnik on suuteline täitma ja saab aru usaldusisiku kohustustest. Pankrotihaldur palub: otsustada võlgniku võlgades vabastamise menetluse algatamine; jätta usaldusisik nimetamata, kohustades võlgniku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. 6
) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus tegi 24. oktoobril 2011 väljaandes Ametlikud Teadaanded Kalev Võhma võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Kohus leiab, et Kalev Võhma pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjused tulenevad sissetuleku puudumisest ja võlgniku poolt erinevate kuritegude sooritamise tulemusena tekkinud kahjudest (võlgnik on erinevates kriminaalasjades ka süüdi mõistetud). Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu
Vastavalt
on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Kalev Võhma pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning väljamaksmata jäänud Eesti Vabariigi Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu (praegune Riigi Tugiteenuste Keskus) nõue summas 2409,13 eurot ja Eldur Tõnismäe nõue summas 28760,24 eurot.
lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Tarmo Villman halduri ülesannete täitmisest.
kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Lähtuvalt
lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrotihalduri taotluse kohaselt on pankrotihalduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 20 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 70 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 1400 eurot, lisandub sotsiaalmaks. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 315,11 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 1400 eurot ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused suuruses 315,11 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Kohus määrab pankrotihalduri tasu suuruseks kokku 1400 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 315,11 eurot. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused tuleb mõista välja võlgnikult. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitisega.
MS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. 8
võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Lähtuvalt
lg 1 võlgniku kohustusest vabastamise avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik on esitanud kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku avaldusele haldur ega võlausaldaja vastuväiteid esitanud ei ole. Pankrotihalduri kinnituse kohaselt ei ole haldurile teada
lg-s 2 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohus leiab, et Kalev Võhma avaldus kohustusest vabastamisest menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis
lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise.
lg 1 kohaselt nimetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kalev Võhma võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud ühtegi võlausaldajat, mistõttu puudub võlausaldajate otsus usaldusisiku suhtes.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, üksnes jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 9
lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.
lg 1 pärast viie aasta möödumist kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse.
lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.