Obsah (5)

§ 136§ 40§ 120§ 1361§ 8

3-12-2352 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 12.11.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-2352 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tol

) § 1361 lg 1 alusel 9.11.2012 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute 3-12-2352 sooritamiseks loa saamiseks, paludes juhindudes HKMS § 29 lg-st 1,

§ 136

¹ lg-st 1 ning § 130 lg 1 p-st 5¹ anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu järgmisele A.K. (isikukood: xxxxxxxxxxx) nimel registrisse kantud vara suhtes: kinnisasjale registriosa nr-ga xxxxxxx, maatulundusmaa xxxxxxxxx2,39 ha ja maatulundusmaa xxxxxxxxxxx 5,64 ha, summas 69 362,51 eurot.

1. Taotluse kohaselt on käesoleval hetkel maksuhalduri menetluses OÜ Megabitt (registrikood 10174770) maksuvõla sissenõudmine. Maksukohustuslaste registri andmetel on Osaühingu Megabitt maksuvõlg 05.11.2012 seisuga 225 597,83 eurot, millest põhivõlg on 207 864,80 eurot ja arvestuslik intress on 17 733.03 eurot. Põhivõlg koosneb maksukohustuslase enda poolt märtsist
2. a kuni septembrini
3. a deklareeritud maksukohustest (kaebuse lisa 1). Maksuvõla tekkimise ajal oli OÜ Megabitt juhatuse liikmeks A.K. (perioodil 22.01.1997 -21.04.2011).
4. Maksuhaldur on OÜ-le Megabitt maksuvõla ja intressi tasumiseks teinud perioodil 02.07.2009 kuni 18.10.2012.a 39 korraldust, üldsummas 244 614,70 eurot (kaebuse lisa 2). Maksuhaldur on teinud OÜ Megabitt maksuvõla sissenõudmiseks korraldused äriühingu arvelduskontode arestimiseks ja alustanud maksuvõla sundtäitmist 13.08.2009 ning on perioodil teinud 47 korraldust OÜ Megabitt arvelduskontode arestimiseks ja sealt rahaliste vahendite maksuhaldurile üle kandmiseks (kaebuse lisa 3).
5. Krediidiasutuste vastustest nähtub, et OÜ Megabitt arvelduskontol rahalised vahendid puuduvad. 25.08.2009.a on maksuhaldur edastanud avaldused kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks OÜ Megabitt suhtes, summas 86 195,15 eurot. Maksuhaldur on 16.03.2011.a esitanud täiendavad avaldused maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse korras, summas 118 587,87 eurot, samuti 06.09.2012.a. (kaebuse lisa 4). Täitetoimingute tulemusena ei ole õnnestunud OÜ Megabitt maksuvõlga sisse nõuda.
6. Maksuhalduri poolt e-kinnistusraamatus, Ehitisregistris ja X-tee kaudu ligipääsetavas Eesti Riikliku Autoregistri andmebaasis sooritatud päringute kohaselt ei oma OÜ Megabitt registervara (kaebuse lisad 5-8). OÜ Megabitt maksuvõlga ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul sisse nõuda, kuna äriühing ei oma piisavalt rahalisi vahendeid ega registervara ning vastutusmenetluse algatamine juhatuse liikme vastu on põhjendatud.
7. OÜ Megabitt esitatud majandusaasta aruannete selgitustest on näha, et alates 2008.a on äriühingu majandustegevus olnud kahjumlik, finantsnäitajad on pidevalt halvenenud ning lühiajaliste kohustuste kattekordaja oli ebarahuldav, vähenedes iga aastaga. OÜ Megabitt omakapital on alates 2008.a olnud negatiivne: 6.1.OÜ Megabitt 2008.a majandusaasta aruande kohaselt on OÜ põhitegevusalaks üleriiete-, tekstiili-, suka- ja sokitoodete ning aluspesu hulgi- ja jaemüük. 2008 OÜ Megabitt äritegevuse maht kahanes ja toimus eelmistel aastatel saavutatud turuosa kindlustamine ja turuosa parandamine jaekaubanduse valdkonnas. 2008 moodustas OÜ Megabitt müügitulu 25 725 963 krooni, kahanedes aastaga 12%. OÜ Megabitt ärikahjumiks kujunes – 1 258 705 krooni, mis oli tingitud oma jaekaubandusketi arendamisest ja majanduslangusest. Majandusaasta aruande kohaselt oli puhasrentaablus -7% ja lühiajaliste kohustuste kattekordaja 0,69 (alla 0,9 loetakse nõrgaks). 2008.a lõpul alustati ja jätkati 2009 ettevõtte saneerimist ja kahjumlike üksuste välja selgitamist. Viis kauplust, mis teenisid kahjumit viimase 6-9 kuu jooksul, suleti; koondatud on 20 töötajat, vähendati hulgikaubanduse mahtu, müüdud on üks liisingauto. 6.
8. 2009.a majandusaasta aruande tegevusaruande kohaselt moodustas OÜ Megabitt konsolideeritud müügitulu 11 904 534 krooni, kahanedes aastaga kaks korda. OÜ Megabitt 2009.a kahjum oli 2 258 727 krooni. Keskmine töötajate arv oli 9 töötajat, palgakulud 4 154 639 2 3-12-2352 krooni. Finantssuhtarve analüüsides on näha, et puhasrentaablus on -19% ja lühiajaliste kohustuste kattekordaja 0,38 (alla 0,9 loetakse nõrgaks). Kui 31.12.2008.a oli omakapital – 41 180 krooni, siis seisuga 31.12.2009.a oli omakapital – 2 299 907 krooni, ehk näitaja on oluliselt halvenenud. 6.3.2010.a majandusaasta aruande tegevusaruande kohaselt moodustas OÜ Megabitt konsolideeritud müügitulu 2 904 975 krooni, kahanedes aastaga neli korda. Ettevõtte 2010.a tulemiks oli kahjum 1 446 560 krooni. OÜ Megabitt keskmine töötajate arv oli 8 töötajat. 2010.a moodustasid ettevõtte palgakulud 516 312 krooni, juhatuse liikmetele arvestati töötasu 52 200 krooni. Finantssuhtarvude analüüsi tulemusena on selgunud, et müügitulu kasv oli -75%, puhasrentaablus -50%, lühiajaliste kohustuste kattekordaja 0,
9. Eeltoodu viitab ilmselgele püsivale maksejõuetusele, kus äriühing ei suuda täita rahalisi kohustusi ning see ei ole ajutine.
10. Taotleja algatab koos kohtule esitatud taotlusega OÜ Megabitt endise juhatuse liikme A.K. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on A.K.i, kui OÜ Megabitt juhatuse liikme vastutuse tuvastamine OÜ Megabitt maksukohustuste täitmise ning vastutusotsuse koostamine

§ 40alusel.

Maksuhaldur loeb menetluse esimeseks toiminguks käesoleva taotluse esitamist. Vastutusotsusega esitab maksuhaldur nõude A.K.il tasuda nimetatud isiku juhatuse liikmeks oleku perioodil, s.o. juuni 2009 kuni aprill 2011, OÜ Megabitt poolt deklareeritud, kuid tasumata maksusummadest tulenev OÜ Megabitt maksuvõlg summas 53 355,78 eurot. Maksuhaldur leiab, et käesoleval juhul on vastutusotsuse menetluslikud eeldused täidetud: OÜ-l Megabitt on maksuvõlg, võlg ei ole aegunud ja sissenõudmise tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda.

1. Maksuhaldur on seisukohal, et A.K. on OÜ Megabitt juhatuse liikmena jätnud tahtlikult täitmata juhatuse liikme maksukorralduse seaduse § 8 lg-st 1 ning maksuseadusest tulenevad kohustused, mis väljendub maksudeklaratsioonide alusel deklareeritud maksude tasumata jätmises, millega on põhjustatud OÜ Megabitt maksuvõlg. OÜ Megabitt 2008.a, 2009.a ja 2010.a kohta esitatud majandusaasta aruande allkirjastas A.K. Tuginedes eeltoodule on maksuhaldur seisukohal, et teades OÜ Megabitt negatiivsest omakapitalist ja kahjumlikust tegevusest, oli A.K. hiljemalt 28.05.2009.a 2008.a majandusaasta aruannet allkirjastades, teadlik OÜ Megabitt püsivast maksejõuetusest. Vaatamata teadmisele OÜ Megabitt püsiva maksejõuetuse saabumisest detsembris 2008.a ei esitanud A.K. OÜ Megabitt pankrotiavaldust ning jätkas maksejõuetu äriühinguga majandustegevust. Sellega on A.K. põhjustanud OÜ-l Megabitt täiendava maksuvõla tekkimise perioodil juuni 2009.a kuni aprill 2011.a (ei ole juhatuse liige alates 21.04.2011.a), summas 104 454,30 eurot, millest maksuhaldur saab esitada nõude vastutusotsusega summas 53 355,78 euro ulatuses.
2. Maksuhalduri hinnangul ei ole A.K. juhatuse liikme kohustuste täitmisel käitunud viisil, mis on mõistetav raske hooletusena, kuna äriühingu juhatuse liige on kohustatud täitma juhatuse liikme kohustusi ning käituma majanduslikult otstarbekalt. A.K. on OÜ Megabitt juhatuse liikme kohustuse süülise rikkumisega (ei ole täidetud pankrotiavalduse esitamise kohustust) põhjustanud OÜ Megabitt maksuvõlad. A.K. oli hiljemalt alates maist 2009.a teadlik OÜ Megabitt maksejõuetusest, kuid jätkas kahjumlikku tegevust. A.K. oli teadlik OÜ Megabitt maksejõuetusest ning sellest, et tegevuse jätkamisel puuduvad äriühingul rahalised vahendid tekkivate maksukohustuste täitmiseks, kuid sellest hoolimata jätkas OÜ Megabitt majandustegevust, põhjustades sellega maksuvõlgade tekkimise ning nende tasumata jätmise. 3 3-12-2352 Arvestades isiku varasemat käitumist, on taotlejal põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asub isik sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara.
3. Maksuhaldur on analüüsinud A.K.i varalist seisu ja tuvastanud, et kinnistusraamatu andmebaasi kohaselt on tema omandis järgmine kinnisvara: registriosa nr xxxxxxx, maatulundusmaa xxxxxxxxx 2,39 ha ja maatulundusmaa xxxxxxxxxx 5,64 ha. Registriosal võõrandamise keelumärked ja hüpoteegid puuduvad. Käesoleval juhul on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kuna tegemist on olukorraga, kus äriühingult ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda ja maksuhaldur on asunud läbi viima vastutusotsuse koostamise menetlust ning leidnud, et tulenevalt ettevõtte juhatuse liikmete varasemast käitumisest võib vastutusotsuse täitmine osutuda võimatuks on õigustatud täitetoimingute sooritamine; täitetoimingute sooritamisega kaasnevad täitekulud, seega on põhjendatud maksukohustuse nõude tagamise käigus tagada ka nõue võimalike täitekulude osas.
4. Maksuhaldur selgitab, et tulenevalt

§ 136¹ lg 2 p 3 lõpetab ta A.K.

suhtes täitetoimingud, kui ta esitab

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt tagatise suuruses 69 392,51 eurot (53 355,78 eurot + eeldatavad sundtäitmise kulu 16 036,73 eurot (30% maksuvõlast) ) ja valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. 12. Samuti selgitab taotleja, et ta lõpetab

§ 136

¹ lg 3 kohaselt täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks.

1. Õigus taotlust allkirjastada tuleneb Maksu- ja Tolliameti peadirektori
2. detsembri 2008.a. käskkirjast nr 8-P "Volituste andmine Põhja maksu- ja tollikeskuse ametnikele" (koos hilisemate täienduste ja muudatustega) ning 01.11.2011.a käskkirjast nr 979-K, millega on võimalik tutvuda Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuses või veebilehel www.emta.ee KOHTU PÕHJENDUSED
3. HKMS § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 15.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle 4 3-12-2352 sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lg 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale. 16.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 17. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on esitanud kohtule taotluse loa saamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmiseks A.K. kinnisvarale. Kohus leiab, et taotlus kajastab

§ 1361

lg 2 loetletud andmeid ning maksuhaldur on taotlust ka piisavalt põhistanud, taotlus on esitatud pädeva isiku poolt. 18. Nähtuvalt taotlusest on maksuhaldur algatanud esitatud taotlusega A.K. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on

§ 40ja § 96 kohase vastutusotsuse koostamine.

Maksuhaldur leiab, et eelpool viidatud isik on jätnud tahtlikult täitmata

§-s 8 sätestatud juhatuse liikme kohustused ning vastutab seetõttu solidaarselt (69 392,51 eurot + eeldatavad sundtäitmise kulud summas 16 036,73 eurot (30% maksuvõlast)) tekkinud maksuvõla eest. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Kuna

§ 1361

lõikest 1 tulenevalt peaks põhjendatud kahtlus hõlmama nii seda, et maksukohustus võib täitmata jääda kui ka seda, et see jääb täitmata maksukohustuslase tegevuse tõttu, siis leiab kohus, et A.K. tegevus annab kogutud andmetel alust kahelda selles, et isik saades teada maksu määramisest, asub tegema toiminguid, et maksu tasumist vältida. Arvestades ka maksukohustuse suurust ning et maksuhaldurile ei ole esitatud andmeid, et võlgnevust kavatsetakse likvideerima asuda, on ilmne, et kohustuste täitmist välditakse. A.K. oli OÜ Megabitt juhatuse liikmena tegutsenud 22.01.1997- 21.04.2011.a. Juhatuse liikme kohustused jättis ta täitmata, tegemist on süülise rikkumisega; ta ei ole esitanud pankrotiavaldust ja jätkati majandustegevust, mis on põhjustanud OÜ Megabitt maksuvõlad. A.K. oli hiljemalt alates maist 2009 teadlik OÜ Megabitt maksujõuetusest, A.K. pidi aru saama, et tegevuse senisel viisil jätkamine tekitab äriühingule veelgi suurema kahju; temale oli aruannete kaudu OÜ halb majanduslik seis teada, osaühingu netovara vähenes alla 40 000 kr, seega oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek, et tagada võlausaldajate kaitse. Tulenevalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse; samuti tuleneb ÄS § 180 lg 5.1, et kui osaühing on maksejõuetu ning tulenevalt majanduslikust olukorrast maksujõetus ei ole ajutine, peab juhatus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 p möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule pankrotiavalduse. Juhatuse liikme hoolsuskohustusest tulenevalt ei saa võtta ülemääraseid riske maksejõuetuse olukorras. Pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata jätmine on üheks võimalikuks juhtimisvea tunnuseks; lisaks on

§ 8

lg 1 juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava

-st maksudest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise.

§ 40

5 3-12-2352 lg 1 kohaselt vastutab äriühingu seaduslik esindaja maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega, kui ta rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§ 8nimetatud kohustust.

A.K. ei ole selliselt juhatuse liikmena näidanud üles nõutavat hoolsust juhtida äriühingut parimal võimalikul viisil, jättes täitmata juhatuse liikmele seadusega pandud kohustused. Taotleja viitab õigustatult juhatuse liikme tahtliku või raskest hooletusest toimepandud rikkumisele, vastavalt käsitleb tegevuse süülisuse küsimust ka Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-31-41-05 p 12. Äriühing ei võtnud tarvitusele meetmeid omakapitali vastavusse viimiseks ÄS nõuetega, majandusnäitajate progresseeruvat langust ja maksuvõla langust arvestades pidi olema selge, et OÜ Megabitt on püsivalt maksejõuetu, täiendavalt tekitati maksuvõlg summas 104 454,30 eurot. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et on võimalik, et A.K. võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma vara võõrandama, kuna A.K. taotluses kirjeldatud käitumine OÜ Megabitt juhatuse liikmena kinnitab pigem soovimatust kanda vastutust ja likvideerida maksuvõlg. Seetõttu peab kohus võimalikuks, et tekkida võib olukord, et juhul kui maksuhaldur vastutusotsuse teeb, ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. Samas nähtub, et tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise võimalikkuse tagamist taotletakse proportsionaalsete vahenditega ja valitud meede on sobiv, vajalik ja mõõdukas. Antud juhul taotleja soovib hüpoteegi seadmist kinnisasjale. Hüpoteegi seadmine kinnisasjale ei piira kinnisasja omaniku õigust koormatud kinnisasja vallata, kasutada ega käsutada, kui sellega ei vähendata koormatud kinnisasja väärtust ega kahjustata hüpoteegipidaja õigusi (AÕS § 333). Kohtuliku hüpoteegi seadmisega vara ei hävine, jätkub selle senine kasutamine, kui seal nt majandatakse, selliselt ei saa ebaproportsionaalselt A.K. õigused piiratud; võimalik on taotleda maksuhaldurilt hüpoteegi kustutamist, kui A.K. esitab maksuhaldurile muu tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks (

§ 1361lg 3).

Ajutised piirangud tagavad maksuhalduri eeltäitetoimingute eesmärgi, so tagada maksuotsuse mõistliku täitmise võimalikkus. Käsutamisõiguse ajutist piiramist õigustab kaalukas avalik huvi tagada maksude tasumine ja ühetaolise maksustamise põhimõtte rakendamine. Tegemist on ennetava meetmega.

1. Kohus märgib, et A.K.il on võimalus täitetoimingu lõpetamiseks taotluses märgitud tagatise esitamisel.
2. Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades maksuhalduri taotluses toodud põhjendusi ning taotlusele lisatud tõendeid rahuldab kohus maksuhalduri taotluse. 21.

§ 1361

lg 4 kohaselt võib käesoleva taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise määruse peale nii maksuhaldur kui ka maksukohustuslane esitada määruskaebuse. HKMS § 204 lg 1 sätestab, et määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse, ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale. 6 3-12-2352 Karin Kalmiste kohtunik 7