lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu, kuna kaevatud projekteerimistingimused ei rikkunud ega saanudki rikkuda kaebaja õigusi. Projekteerimistingimuste näol on tegemist 3 eelhaldusaktiga, millega määrati kindlaks hilisema lõppotsustuse (ehitusloa kui haldusakti) jaoks siduvalt üksikute eelduste olemasolu, mis aga lõppotsustusest sõltumatult mingeid õiguslikke tagajärgi ei tekita. Seega saab projekteerimistingimusi käesoleval juhul vaidlustada vaid lõppotsustuse – ehitusloa – vaidlustamise kaudu, mida kaebaja on ka teinud. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Vastustaja on seisukohal, et kuivõrd projekteerimistingimused ei anna õigust ehitamiseks ega lammutamiseks, ei saa nad ka kaebaja õigusi rikkuda. Lisaks on vastustaja seisukohal, et esialgse õiguskaitse rakendamiseks vajalikud eeldused ei ole täidetud. Seda põhjusel, et projekteerimistingimused iseenesest ei anna nagunii õigust ehitist lammutada. Kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Vastustajal ei olnud kohustust projekteerimistingimusi kaebajale teatavaks teha, kuna need ei puuduta kaebaja õigusi. Kaebus on aga esitatud ligi kaks ja pool aastat pärast projekteerimistingimuste väljastamist, kusjuures kaebaja ei ole ka taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Eeltoodud põhjustel on vastustaja seisukohal, et kuivõrd kaebajal puudub kaebeõigus, ei ole esialgse õiguskaitse rakendamine õiguspärane ega põhjendatud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 7. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Sama paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus leiab, et kaebus tuleb
Kohus eeldab niisiis, et kõik kaebuses esitatud faktilised väited on tõendatud ning põhjendab kaebaja kaebeõiguse puudumist ja kaebuse tagastamist alljärgnevalt. 8.
lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Projekteerimistingimuste vaidlustamine on isiku subjektiivsete õiguste kaitse motiivil põhimõtteliselt halduskohtus võimalik. Kaebaja on esitanud kaebuse subjektiivsete õiguste kaitseks ja leiab, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 17.06.2010 projekteerimistingimused nr 2-2/1143 (Järvevana tee – tehnika tn pikenduse ühendustee koos raudtee viaduktide projekteerimistingimused) rikuvad tema subjektiivseid õigusi. Seega peab kaebajal esinema projekteerimistingimuste suhtes tema õiguste oluline riive. Kaebaja leiabki, et projekteerimistingimused ei vasta HMS § 54 ja 56 sätestatud nõuetele. Sealjuures on projekteerimistingimused vastuolus kehtiva Tallinna üldplaneeringuga. Kaebaja selgitab, et kuna tema asukoht asub Veerenni raudteeülesõidukoha kõrval ning kaebaja huvides toimub ka detailplaneeringu menetlus, mis arvestab, ligipääsuna Veerenni raudteeülesõidukohaga, siis projekteerimistingimused rikuvad kaebaja õigusi. Kaebaja leiab veel, et tal on õiguspärane ootus, et Veerenni raudteeülesõidukohta ei lammutata, sest see oleks vastuolus üldplaneeringuga. 4 Järelikult leiab kaebaja, et projekteerimistingimused annavad õiguse lammutada raudteeviadukt, mida kaebaja soovib kasutada oma majandushuvide realiseerimiseks ning mille edasine kasutamine on vajalik kaebaja huvides ohutuse/julgeoleku eesmärgil. 9. Kohus leiab, et käesolevas asjas vaidlustatud projekteerimistingimused ei saa rikkuda kaebaja õigusi ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Ehitusseaduse (EhS) 19 lg 1 sätestab, et ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on: 1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering ning olemasolu korral kohaliku omavalitsuse väljastatud lisatingimused, mis täpsustavad ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda; 2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. EhS § 19 lg 3 kohaselt on projekteerimistingimused kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimuste väljastamisel võtab kohalik omavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikke tingimusi. EhS § 22 lg 1 p 4 sätestab, et ehitusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. Eelviidatud sätetest tulenevalt on kaebaja asunud ekslikult seisukohale, et projekteerimistingimuste alusel saab toimuda lammutustegevus ning need tuleb tühistada ja esialgse õiguskaitse korras peatada selleks, et kaitsta kaebaja majanduslikke huve ja julgeolekut. Kohus on lähtudes EhS § 22 lg 1 p 4 seisukohal, et lammutustegevuseks annab loa üksnes ehitusluba, mistõttu projekteerimistingimused selliseid tagajärgi kaebajale kaasa ei saa tuua. Kohus selgitab kaebajale, et projekteerimistingimuste kehtestamine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest. Käesoleval juhul on vaidlustatud projekteerimistingimustega sätestatud nõuded, millele peab ehitusprojekt vastama. Sellest tulenevalt ei anna projekteerimistingimused veel õigust midagi ehitada või lammutada, mistõttu kaebuses toodud motiividel ei saa projekteerimistingimused rikkuda iseenesest veel kaebaja õigusi. Vaidlustada tuleb lõplikku haldusakti ehk käesoleval juhul ehitusluba, mida kaebuse esitaja on ka teinud (haldusasi nr 3-12-2363). Teiseks peab ehitusloa ja projekteerimistingimuste vaidlustamise korral esinema konkreetne seadusega kaitstava isiku subjektiivse õiguse riive, mida käesolevast kaebusest kohtule ei nähtu. Kuna projekteerimistingimused on eelhaldusaktiks ehitusloale, siis kohalduvad selle vaidlustamisele sisuliselt samad põhimõtted, mis ehitusloa vaidlustamisele. Kohus leiab, et kehtivast seadusest ja ka kohtupraktikas esitatud seisukohtadest tulenevalt projekteerimistingimuste ja ehituslubade vaidlustamisel ei ole õiguslikult kaitstav isiku soov kasutada liiklemiseks konkreetset objekti, antud juhul Veerenni tn raudteeülesõidukohta, kui liiklemiseks on seatud muu korraldus ning olemas on ka muud raudtee ületamise võimalused. Kaebajal on pääs avalikult kasutavale teele. Käesolevas asjas ei ole kaebaja põhjendanud oma õiguste rikkumist ühegi konkreetse kavandatud projekti mõjuga tema omandiõigusele. Kaebaja kinnistu suhtes läbiviidavast detailplaneeringu menetlusest ei tulene temale teede rajamisel ja planeerimisel mingit eristaatust, 5 st et kaebaja saaks toetuda õigustatud ootusele raudteeülesõidukoha senises asukohas säilimiseks. Kohtus ei saa õiguslikult kaitsta kaebaja soovi kasutada just nimelt konkreetset avalikku teed või juurdepääsu sissesõiduks kaebaja kinnistule. Sellist õigust ei ole seadusega isikutele antud ning asjaolu, et kaebajale oli eelmine olukord väidetult soodsam, ei tähenda, et kaebaja on jäänud ilma juurdepääsuta kinnistule, samuti ei tähenda see, et tema krundile ei pääse vahetult kesklinna kaudu. Kuna seadusest tulenevalt projekteerimistingimused ei ole haldusaktiks, mis määrab ehitise asukoha või ehitatava objekti, vaid see lahendus on antud juba varasemalt planeerimismenetluses ja planeerimisdokumentide kaudu, siis kaebaja paljasõnaline väide kaebuse selgitamisel ja õiguste olemasolule viitega linna ÜP-le ei ole asjakohane. Tallinna linna üldplaneeringuga ei ole kaebajale antud õigustatud ootusi, et teede ja tänavate võrk ei muutuks. Sealt tulenevad planeeringute üldised põhimõtted ja pole ka õige väita, et Järvevana tee ja Tehnika tn pikenduse vahele planeeritud läbimurre peab asuma jätkuvalt ja igal juhul kaebaja kinnistu juures. Kaebaja EÕK taotluses toodud väited seoses avaliku huviga kasutada konkreetset raudteeviadukti, ei ole kaebuse seisukohalt asjakohased, kuna kaebuse esitajal puudub tulenevalt
Kaebaja on valinud vaidlusaluseks eelhaldusakti, mille andmisel silmas peetud lõpphaldusakt on väljastatud, mistõttu eelhaldusakti tühistamine tema kaebusega soovitud eesmärki saavutada ei aita ja tema õigusi ei kaitse. Kaebaja ei saavutaks projekteerimistingimuste vaidlustamisega kaebuse eesmärki ehk seda, et Veerenni viadukti ei lammutataks. Vastavat kaebuse eesmärki on võimalik saavutada üksnes väljastatud ehitusloa eduka vaidlustamisega juhul, kui selleks esinevad seaduslikud alused. Kui kaebajal pole võimalik lõpphaldusakti (ehitusluba) vaidlustada, siis ei aita ka eelhaldusakti vaidlustamine. II 10.
lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
lg 3 teine lause sätestab, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.
lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada.
lg 1 p 1 kohaselt võib halduskohus esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatud haldusakti kehtivuse või täitmise. Viidatud säte seob esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtuotsuse hilisema täitmise võimalikkusega. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus hindama, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel muutuks kohtuotsuse täitmine võimatuks või oluliselt raskemaks, kas kaebusel on eduväljavaateid. Kuna kaebus tuleb tagastada, siis ei saa esineda kaebajal õiguskaitsevajadust (
lg 1) ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse tuleb jätta läbi vaatamata (
11. Kohus selgitab täiendavalt kaebuse esitajale, et HMS § 44 lg 1 sätestab, et haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui: 1) taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued 6 olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada; 3) jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo; 4) jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhines. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt haldusmenetluse uuendamise taotlus tuleb esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates. Riigikohus on oma 21.02.2011 kohtuotsuses nr 3-3-1-80-10 leidnud, et haldusorgan on kohustatud menetlema isiku nõuetekohast taotlust menetluse uuendamiseks või nõuet koormava haldusakti tühistamiseks. Haldusorgan peab tuvastama, kas esinevad asjaolud, mille tõttu on menetluse uuendamine kohustuslik HMS § 44 lg 1 või asjassepuutuva eriseaduse normide kohaselt. Menetluse uuendamine ei ole välistatud ka siis, kui see ei ole õigusnormist tulenevalt kohustuslik, kuid menetlust ei tohi uuendada kergekäeliselt. Säärases olukorras peab haldusorgan hindama menetluse uuendamise vajadust kaalutlusreeglite kohaselt. Kui haldusorgan on kindlaks teinud HMS § 44 lg-s 1 sätestatud aluse olemasolu, siis ta peab menetluse uuendama, kuid see ei tähenda, et vastav haldusakt tuleb tingimata tühistada või muuta. Isiku taotluse menetluse uuendamiseks võib jätta rahuldamata üksnes juhul, kui HMS § 44 lg-s 1 nimetatud asjaolu ei ole tõendatud ega usutavalt põhjendatud või kui see asjaolu on haldusorgani poolt ümber lükatud. Menetluse uuendamisest keeldumine vormistatakse haldusaktiga. Seoses HMS § 44 lg 1 p-ga 1 on oluline, et menetluse uuendamise nõudmiseks annab aluse vaid sellise asjaolu muutumine, mis oli asjassepuutuv esialgse haldusakti andmisel. Muudatus peab võimaldama teha isiku jaoks soodsamat otsust. Menetluse uuendamise nõue ei eelda, et esialgne haldusakt tuleks uute asjaolude valguses lugeda õigusvastaseks. Menetluse uuendamist on Riigikohus selgitanud ka 10.11.2004 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-3604 sedastades, et HMS § 68 lg-t 1 ja § 44 lg-t 1 nende koostoimes tuleb mõista selliselt, et kui isik esitab haldusakti kehtetuks tunnistamise taotluse, milles väidab mõne HMS § 44 lg-s 1 sätestatud aluse olemasolu, ja haldusorgan on selle aluse olemasolu kindlaks teinud, siis peab haldusorgan menetluse uuendama. Eeltoodust tulenevalt oleks kaebajal, kui ta leiab, et käesolevas asjas peaks esinema mõni menetluse uuendamise alustest ning arvestades ka asjaolu, et kaebajal on ilmselt kaebetähtaeg ehitusloa vaidlustamiseks möödunud, kõige otstarbekam kaaluda menetluse uuendamise taotluse esitamist haldusorganile. 12.
lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lg 2 alusel. Kuna kaebus kuulub tagastamisele
/Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.