KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-760 Ha

§ 71lg 6, § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus määras 04.04.2012 korraldusega nr 461-k „Tartu mnt 113 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine ostueesõigusega erastamiseks“ AS Tallinna Vesi esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse alusel Tartu mnt 113 asuva nn Mõigu poldri ja pumbajaama teenindamiseks vajaliku maa pindalaks 164 394 m2 ja sihtotstarbeks tootmismaa. 3-12-760
2. U R esitas 12.04.2012 Tallinna Halduskohtule digitaalselt allkirjastatud kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2012 korralduse nr 461-k tühistamiseks. Kaebus saadeti e-posti aadressilt U.R@gmail.com.
3. Tallinna Halduskohus jättis 25.09.2012 otsusega haldusasjas nr 3-12-760 U. Ri kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt AS Tallinna Vesi kasuks välja menetluskulud 1195,10 eurot. Edasikaebamise korra osas märgiti kohtuotsuses järgmist: „Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 173; § 181 lg 1).“ 4.

U. R esitas 27.10.2012 posti teel (postitatud 27.10.2012, saabunud 29.10.2012) Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 25.09.2012 otsuse tühistamiseks. Apellant palus kõik menetlusdokumendid edastada temale e-posti aadressil U.R@gmail.com.

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.10.2012 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ning andis apellandile 10 päeva aega apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja tähtaja möödalaskmise põhjuste äranäitamiseks, samuti riigilõivu 15 eurot tasumiseks ja riigilõivu tasumise kohta andmete ringkonnakohtule esitamiseks. Ringkonnakohus märkis, et halduskohus tegi vaidlustatud otsuse avalikult teatavaks kohtukantselei ja avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu 25.09.2012 (tl 134), mistõttu oli viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks 25.10.
2. Seejuures teavitas halduskohus menetlusosalisi otsuse avalikult teatavakstegemise ajast 28.08.2012 toimunud kohtuistungil (tl 97), millel apellant ka isiklikult osales. U. R esitas apellatsioonkaebuse posti teel 27.10.2012, rikkudes järelikult seaduses ettenähtud tähtaega.
3. U R esitas 09.11.2012 e-posti aadressilt U.R@gmail.com digitaalselt allkirjastamata vastuväite Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2012 määrusele. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et Tallinna Halduskohtu 25.09.2012 otsust ei ole U. Rile tehtud teatavaks etoimiku infosüsteemi kaudu, sest tema ID-kaart oli aegunud ja ta ei saanud kohtuotsusega vahetult tutvuda. Apellant taotles halduskohtult otsuse edastamist elektrooniliselt ja kohtuotsus tehti temale kohtukantselei kaudu teatavaks alles 26.09.2012.

§ 67lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 135 lg 1 kohaselt algas kohtu määratud tähtaja kulgemine menetlusdokumendi kättetoimetamisele järgnevast päevast, seega hakkas apellatsioonitähtaeg kulgema 27.09.2012 ning tähtaeg möödus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 6 järgi 29.10.2012. Järelikult on 27.10.2012 esitatud apellatsioonkaebus tähtaegne. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 181lg-t 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 453 lg-d 1 ja 2. Halduskohtu otsuse resolutsioonist nähtub, et apellandile on antud õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest arvates, mitte selle avalikult teatavakstegemisest arvates, nagu on ekslikult leidnud ringkonnakohus. Kui ringkonnakohus siiski leiab, et apellatsioonkaebus on esitatud apellatsioonitähtaega rikkudes, taotleb U. R apellatsioonitähtaja ennistamist

§ 71lg 1 alusel.

Isegi kui halduskohtu otsuses märgitud edasikaebamise kord on vastuolus

§ 181

lg-ga 1, siis tuleb tähtaeg ennistada halduskohtu poolt toimunud kaebaja eksitamise tõttu (vt Riigikohtu 12.05.2004 määrus nr 3-2-1-68-04; 03.10.2006 määrus nr 3-2-1-79-06; 08.11.2006 määrus nr 3-2-1-97-06; 08.05.2007 määrus nr 3-2-2-5-07; 04.01.2012 määrus nr 3-2-1-153-11). Apellatsioonkaebuse esitamine 27.10.2012 oli tingitud nii apellandi haigestumisest kui ka asjaolust, et tema ID-kaart oli aegunud ja tal puudusid rahalised vahendid ID-kaardi väljastamise eest riigilõivu tasumiseks. Apellatsioonitähtaja ennistamata jätmise korral 2

regulatsiooni eesmärgiks. Õigusriigis ei ole mõeldav, et isikult võetakse kaebeõigus olukorras, kus apellatsioonitähtaja ennistamata jätmine toob temale kaasa negatiivse tagajärje (maa ostueesõigusega erastamist korraldaval Harju maavanemal puudub alus ja pädevus anda hinnang Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2012 korralduse nr 461-k õiguspärasusele, mille tulemusena kaotaks U. R võimaluse saada õigusvastaselt võõrandatud maa tagasi võimalikult endistes piirides). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et

§ 54

p 7 kohaselt tuleb menetlusosalise poolt kohtule esitatavas avalduses muu hulgas märkida menetlusosalise või tema esindaja allkiri, elektroonilise avalduse puhul digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldav tunnus vastavalt TsMS §-s 336 sätestatule. TsMS § 336 lg 4 kohaselt võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta TsMS § 336 lg-tes 1-3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil. U. R on 09.11.2012 vastuväite kohtu tegevusele ja apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse esitanud ringkonnakohtule elektronpostiga, kuid dokumendil puudub digitaalallkiri. Kuna apellant on kohtuga käesoleva haldusasja menetluse käigus samalt elektronposti aadressilt (U.R@gmail.com) korduvalt suhelnud, sealhulgas esitanud digitaalselt allkirjastatud kaebuse, samuti on ta apellatsioonkaebuses enda sidevahendite all märkinud sama e-posti aadressi ja soovinud kohtuga suhelda just selle kaudu, siis ei ole ringkonnakohtul antud juhul põhjust kahelda saatja isikus ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks nõuda U. Rilt menetlusdokumendi täiendavat allkirjastamist. 8. U. R on 09.11.2012 seisukohas märkinud, et käsitab seda

§ 90

lg 1 kohase vastuväitena ja soovib selle lahendamist määrusega.

§ 90

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Ringkonnakohus leiab, et apellandi vastuväide, mis on sisuliselt esitatud põhjusel, et ringkonnakohus ei ole apellatsioonkaebust menetlusse võtnud, ei ole lahendatav eraldiseisvalt apellandi seisukohtade hindamisest, mis puudutavad küsimusi, kas apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt või mitte, ning kas esinevad mõjuvad põhjused apellatsioonitähtaja ennistamiseks, kui see on mööda lastud. Seetõttu annab ringkonnakohus U. Ri 09.11.2012 vastuväitele ja taotlusele hinnangu tervikuna. 9.

§ 181

lg 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus üldjuhul esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil või kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg teatati kohtuistungil, millelt puudumiseks oli menetlusosalisel mõjuv põhjus, ning menetlusosalisele ei ole teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta eelnevalt kätte toimetatud, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Antud asjas teavitas Tallinna Halduskohus menetlusosalisi otsuse avalikult teatavakstegemise ajast 28.08.2012 toimunud kohtuistungil, millel osales ka apellant isiklikult. Kohtuistungi 3

§ 181

lg 3 näeb ette, et kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise

§-s 71 sätestatut arvestades.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

§ 71

lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest sisaldub

§-s

1. Mõjuvaks põhjuseks peaks üldjuhul olema mõni objektiivne asjaolu või sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saanud ning mis takistas kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Erandlikel juhtudel võib kohus arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (vt Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-7508, p 16; 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Iseenesest õige on apellandi seisukoht, et piisavaks põhjuseks menetlustähtaja ennistamiseks võib lisaks olla kohtu poolne menetlusosalise eksitamine (nt Riigikohtu 02.05.2012 määrus nr 3-2-1-44-12, p 8). Mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks ei saa aga olla asjaolu, et tähtaja ennistamata jätmisega kaasneksid apellandile olulised negatiivsed tagajärjed. Puudub alus väita, et apellandi õiguste kaitse pole kehtivate kohtumenetluse normidega mõistlikult tagatud. Üldine 30-päevane apellatsioonitähtaeg on kehtinud väga pikka aega ja seda pole peetud ebaproportsionaalselt piiravaks. Õigusriigi põhimõte ei ulatu sedavõrd kaugele, et isikute õiguste kohtulikku kaitsmist (s.o kohtusse pöördumise õigust ja edasikaebeõigust) ei oleks üldse võimalik siduda mingite menetlusreeglite järgimise kohustusega, kui tegemist on piisavalt olulise õiguse kaitsmisega (vt nt Riigikohtu 09.05.2006 määrus nr 3-4-1-4-06, p 12). Menetlusreeglitest kõrvalekaldumine saab toimuda üksnes erandlikel asjaoludel (s.o mõjuval põhjusel), sest lisaks kaebaja õigustele tuleb kaitsta ka õigusrahu ja kolmandate isikute õigusi. Sellel põhjusel ei saa kohus apellatsioonitähtaega ennistada kergekäeliselt.
2. Asjaolust, et Tallinna Halduskohtu 25.09.2012 otsuse resolutsiooni juures toodud selgitustes edasikaebamise korra kohta puudub viide otsuse kohtukantselei kaudu „avalikult“ teatavakstegemisele, ei saa iseenesest järeldada menetlusosalise eksitamist. Seda enam, et samas selgituses on halduskohus konkreetselt viidanud

§-le 173 („Avalikult teatavakstegemine“) ja § 181 lg-le 1, mis samuti seob apellatsioonitähtaja kulgemahakkamise 4

§-le 150, mille lõigetest 2 ja 3 tuleneb üheselt nõue, et menetlustoimingu õigeaegset tegemist takistanud haiguse põhistamiseks tuleb kohtule esitada üldjuhul vormikohane arstitõend või muud samaväärsed tõendid. U. Ri väide tema haigestumise kohta on paljasõnaline ja selline kontrollimatu viide ei saa olla apellatsioonitähtaja ennistamise aluseks. 13. Apellant on lisaks toonud apellatsioonitähtaja möödalaskmise põhjusena välja asjaolu, et tema ID-kaart oli aegunud ja seetõttu puudus tal võimalus kohtuotsusega avaliku e-toimiku vahendusel tutvuda juba enne selle temale halduskohtu poolt saatmist. Kuigi kohtutoimikust nähtub tõepoolest, et U. R on 26.09.2012 palunud halduskohtul seoses ID-kaardi aegumisega edastada temale kohtuotsus elektronpostiga (tl 136) ja Tallinna Halduskohus on otsuse talle 26.09.2012 ka saatnud (tl 137-138), ei mõjuta see kuidagi apellatsioonitähtaja kulgemist. Kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaeg on seotud selle avalikult teatavakstegemisega, mitte kättetoimetamisega. Kohtuotsuse kättesaadavaks tegemine muu hulgas avaliku etoimiku infosüsteemis on vajalik

§-s 174 sätestatud kohustuse täitmiseks (s.o kohus toimetab otsuse viivitamata menetlusosalistele kätte), kuid sellest ei olene apellatsioonitähtaja kulgemahakkamine. Muu hulgas ei oma apellatsioonitähtaja kulgemise seisukohalt tähtsust, millal üks või teine menetlusosaline on kohtuotsusega avaliku e-toimiku vahendusel tutvunud (s.o dokumendi infosüsteemis avanud). U. Rile on Tallinna Halduskohtu 25.09.2012 otsus toimetatud kätte põhjendamatu viivituseta ja apellandi ID-kaardi aegumine ei anna apellatsioonitähtaja ennistamiseks alust, sest see ei saanud kuidagi takistada tal apellatsioonkaebuse esitamist seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

§ 52lg 6 alusel laieneb haldusasjadele ka Ts

MS §-s 335 sätestatud regulatsioon, mille kohaselt piisab muu hulgas kohtulahendi peale kaebuse esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks kaebuse edastamisest kohtule faksi teel või elektronpostiga (s.o digitaalallkirjata) või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, tingimusel et kaebuse originaal esitatakse kohtule kümne päeva jooksul. 14. Eelneva põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebus on esitatud hilinemisega ja apellant ei ole toonud esile apellatsioonitähtaja ennistamist tingivaid mõjuvaid põhjuseid. Sellel põhjusel jääb U. Ri apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. 5

§ 187

lg 3 p 2 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega.

§ 187

lg 2 näeb ette, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Kuna ringkonnakohus keeldub U. Ri 27.10.2012 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult, siis tuleb lugeda, et apellatsioonkaebust Tallinna Halduskohtu 25.09.2012 otsuse peale ei ole esitatud. Viive Ligi Ruth Plaks Virgo Saarmets 6