Ärakiri KOHTUOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 16.11.2012.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere Tsiviilasja Tsiviilasja number 2-11-39396 Tsiviilasi BIG

§ 86lg 3 jõustus 01.05.2009.

Sellele järgnevalt 04.12.2009 on sõlmitud kokkulepe nr 1.

§ 86

lg 3 sätestab, et kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Hageja on seisukohal, et on kokkuleppe nr 1 sõlmimisega on kostjale tuldud vastu ning seatud kostja 1 soodsamasse olukorda, kui kostja 1 oleks olnud lepingu ülesütlemisel. Ülalöeldust lähtuvalt on

§ 86

lg 3 kohaldatav vaid kokkuleppele nr 1 ning nimetatud kokkulepe on hea usu põhimõttega kooskõlas. KAS-is sätestatu ei ole käesolevas eraõiguslikus vaidluses kohaldatav seetõttu, et KAS on haldusõiguse valdkonda kuuluv õigusakt.

1. 05.10.2012.a. saabus kohtule kostja K K lõplikud seisukohad. Kostja jäi varasemalt, s.o
2. aprill 2012.a kohtule edastatud seisukohtade juurde. Lisaks leidis kostja, et hageja poolt esitatud lepingutega ei saa hageja tõendada laenusummade reaalset ülekandmist laenusaajale. 5 Kuna kostjal 2 puuduvad seaduslikud võimalused kontrollimaks, kas hageja on reaalselt kostja 1 kontole ülekandnud krediiti kogusummas 2837,67 eurot, jääb kostja 2 laenu põhiosa suuruse osas varasemale seisukohale, mis tugineb krediidisaajalt pärinevale informatsioonile. Isegi juhul, kui reaalselt väljamakstud krediidisumma oleks 2837,67 eurot, on krediidisaaja tasunud hagejale saadud summa tagasi üle 2-kordses väärtuses.
3. september 2012.a on hageja esitanud lisana 2.2 S Mu ja hageja vahelise krediidilepingu nr 04702/45kt sõlmimiseks esitatud lisalaenu taotluse, millest nähtub, et kostja 1 on lisalaenu taotlenud üksnes hageja initsiatiivil, s.t AS Balti Investeeringute Grupp nn agressiivse laenumüügi taktika tagajärjel. Siinkohal juhib kostja 2 tähelepanu ka asjaolule, et tegelikkuses uue lepingu sõlmimisega laenusaaja aastane intressimäär ei langenud, vaid hoopis tõusis 24,92 %-lt 27,81 %-ni aastas. Hageja ja kostja 1 sõlmisid 09.05.2005.a hageja initsiatiivil tarbijakrediidilepingu nr 04702/45kt-1 kokkuleppe, millega sisuliselt refinantseeriti varasemad 2 krediidilepingut ning suurendati intressimäära 27,94 %-ni ühes aastas. Kokkuleppe sõlmimise tagajärjel pakkus hageja laenusaajale 09.05.2005.a lisalaenu nn soodustingimustel, mille tagajärjel esitaski laenusaaja lisalaenu taotluse summale 15 000 krooni ehk 958,67 eurot. 24.05.2005 sõlmiti hageja initsiatiivil ning tingimustel tarbijakrediidileping nr 0500321/45kt, millega refinantseeriti varasemad laenulepingud ning anti tarbijale lisalaenu summas 15 000 krooni (väljamakstav summa 14 800 krooni), samuti tõsteti intressimäära 27, 96 %-ni aastas. Panga väljastatud 04.04.2012.a. tõendist nähtub, et järjepidev võlgnevus krediiditagastamisel konkreetselt kostja 2 käendatud laenudel, on laenusaajal tekkinud alates juuni 2007.a. Laenusaaja on pöördunud laenuandja poole seoses tõsiste makseraskustega, mis on tingitud vastutustundetust laenuväljastamisest kostjale
4. 31.07.2008.a sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu nr 0500321/45kt kokkuleppe nr 1, millega refinantseeriti lisaks tarbijakrediidilepingust nr 0500321/45kt ka S M ning hageja vaheline tarbijakrediidileping nr 0812186/96rk, summas 7161,26 krooni mida kostja 2 ei ole käendanud. Antud kokkuleppega suurendas hageja aastast intressimäära 32,04 %-ni. Perioodil 2005- 2009a on hageja sõlminud S Muga veel mitmeid teisigi probleemseid krediidilepinguid, kus kostja 2 käendajaks ei ole. 24.02.2009.a e-kirjaga on laenusaaja teavitanud laenuandjat oma töötuna olekust ning uuesti tööle naasmisest jaanuaris 2009 miinimumpalga eest. 30.03.2009 sõlmiti poolte vahel tarbijakrediidileping nr 0901170/15kt, millega refinantseeriti varasemad lepingud nr 0500321/45kt kokkulepe nr 1 (mis sisaldas enamuses kostja 2 mittekäendatud laenu). Samuti tõsteti intressimäär 39, 2544 %-ni aastas. Oktoobris 2009 pöördus kostja 1 laenuandja poole seoses endiselt püsivate ja järjest süvenevate makseraskustega. Isikul paluti kirjutada kirjalik avaldus, mida ka S M tegi. Laenusaaja teavitas panka oma pankrotiseisundist ning peale seda 04.12.2009 sõlmiti tarbijakrediidilepingu nr 0901170/15kt kokkulepe nr 1, millega näiliselt suurendati krediidisummat 669,2419 euro võrra. Vastavalt Krediidiinfo AS maksehäire registrist nähtuvale, on S Mul olnud alates märtsist 2008.a piisavalt suured ning pidevad makseraskused. Heas usus ning mõistlikult käituv krediidiandja ei oleks sõlminud antud isikuga täiendavaid krediidilepinguid, mille tulemusel raskendati krediidisaaja olukorda. Antud probleemi lahendamisel kuulub kohaldamisele lisaks

i sätetele ka KAS sätestatu. 6 Hageja esitatud 04.04.2012.a tõendist S M laekumiste kohta, mis puudutavad tabelis nimetatud lepinguid, nähtub, et S. M on tasunud hagejale 5801,66 eurot, s.t et kostja 1 on sisuliselt täitnud enda kohustused hageja ees.

1. 17.10.2012.a. esitas kostja S Mu esindaja S Mule kuuluvate pangakontode väljavõtted, lisaks maksekorraldused Jaanus Nahkuri poolt teostatud maksete kohta. Väljavõtetest nähtuvad järgmised S Mu poolt AS Balti Investeeringute Grupilt vaidlusaluste lepingute alusel saadud ja tasutud summad: 09.07.2004 sai lepingu 04230/45kt alusel 19800 krooni; 11.07.2004 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 143 krooni; 08.08.2004 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1260 krooni; 12.09.2004 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1260 krooni; 09.10.2004 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1260 krooni; 08.11.2004 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1260 krooni; 01.12.2004 sai lepingu nr 04702/45kt alusel 9800 krooni; 11.12.2004 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1432 krooni; 03.01.2005 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1757 krooni; 11.02.2005 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1757 krooni; 11.03.2005 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1757 krooni; 10.04.2005 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1757 krooni; 10.05.2005 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1464,11 krooni; 24.05.2005 sai lepingu nr 0500321/45kt alusel 14800 krooni; 11.06.2005 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1287,22 krooni; 07.07.2005 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1670,44 krooni; 07.08.2005 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1670,44 krooni; 05.09.2005 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1670,44 krooni; 10.10.2005 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1671 krooni; 10.11.2005 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1671 krooni; 07.12.2005 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1670,44 krooni; 10.01.2006 maksis lepingu nr 04230/45kt alusel 1670,44 krooni; 11.02.2006 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 13.03.2006 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 10.04.2006 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 12.05.2006 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 12.06.2006 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1671 krooni; 13.07.2006 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 11.08.2006 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1671,44 krooni; 04.09.2006 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 07.10.2006 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 10.11.2006 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 10.12.2006 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 09.01.2007 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 09.02.2007 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 10.03.2007 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 11.04.2007 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1671 krooni; 14.05.2007 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 11.06.2007 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 29.06.2007 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 10.08.2007 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 08.09.2007 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 10.10.2007 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 08.11.2007 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 10.12.2007 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 09.01.2008 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 12.02.2008 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 02.03.2008 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 15.04.2008 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 10.06.2008 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 17.07.2008 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 1670,44 krooni; 18.08.2008 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 2335 krooni; 12.09.2008 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 2349 krooni; 16.10.2008 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 2200 krooni; 11.11.2008 maksis lepingu nr 0500321/45kt alusel 2275,16 krooni; 09.04.2009 maksis lepingu nr 0901170/15kt alusel 250 krooni; 11.05.2009 maksis lepingu nr 0901170/15kt alusel 250 krooni; 11.06.2009 maksis lepingu nr 0901170/15kt alusel 300 7 krooni; 08.12.2010 maksis lepingu nr 0901170/15kt alusel 267 krooni; 07.11.2010 maksis lepingu nr 0901170/15kt alusel 267 krooni; 09.01.2011 maksis lepingu nr 0901170/15kt alusel 17,06 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
2. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
3. Vaidlus käib järgmiste hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingute alusel saadud ja tasutud summade osas: • 09.07.2004 sõlmitud leping nr 04230/45 (t 1 lk 159) • 01.12.2004 sõlmitud leping nr 04702/45kt (t 1 lk 164) ja 09.05.2005 sõlmitud kokkuleppe leping nr 04702/45kt (t 1 lk 171) refinantseerimiseks; • 24.05.2005 sõlmitud leping nr 0500321/45kt ja 31.07.2008 sõlmitud kokkulepe nr 0500321/45kt-1 (t 1 lk 175) lepingu nr 0500321/45kt raames • 30.03.2009 sõlmitud leping nr 0901170/15kt (t lk 63) ja 4.12.2009 lepingu nr 0901170/15kt raames sõlmitud kokkulepe nr 0901170/15KT-1 (t 1 lk 57). Hageja ja kostja 2 sõlmisid 07.07.2004.a. käenduslepingu, mille raames sõlmiti 30.03.2009.a. kokkulepe käenduslepingu muutmise kohta. Hageja ütles 02.05.2011.a. lepingu üles ning nõudis kostjatelt 4104,30 euro tasumist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostjate vahel on sõlmitud kehtivad lepingud ning et hagejal on kostja vastu nõue.
4. Pooled vaidlevad selle üle, kui palju on kostja 1 reaalselt hagejalt raha saanud. Kostja 1 on selleks summaks nimetanud 30 000 krooni. Hageja oma viimases seisukohas leiab, et kostja 1 on saanud reaalselt 2837,67 eurot, s.o 44399,89 krooni. Kostja 1 poolt kohtule esitatud pangakontode väljavõtete kohaselt on kostja 1 hagejalt saanud 09.07.2004 lepingu 04230/45kt alusel 19800 krooni, 01.12.2004 lepingu nr 04702/45kt alusel 9800 krooni ning 24.05.2005 lepingu nr 0500321/45kt alusel 14800 krooni. Seega kokku on kostja 1 hagejalt saanud 44400 krooni ehk 2837,68 eurot.
5. Pooled on kinnitanud, et selles osas, millises ulatuses kostja 1 hagejale tagasimakseid on teinud, vaidlust ei ole. Selguse huvides on kohus tutvunud kostja 1 poolt esitatud pangakonto väljavõtetega ning hageja poolt väljastatud tõendiga, millest nähtuvad järgmised kostja 1 võlgnevuse katteks hagejale tasutud summad: • Lepingu nr 04230/45kt alusel 11.07.2004 - 143 krooni; 08.08.2004 - 1260 krooni; 12.09.2004 1260 krooni; 09.10.2004 - 1260 krooni; 08.11.2004 - 1260 krooni; 11.12.2004 – 1432 krooni; 03.01.2005 - 1757 krooni; 11.02.2005 - 1757 krooni; 11.03.2005 - 1757 krooni; 10.04.2005 - 1757 krooni; 10.05.2005 - 1464,11 krooni; 11.06.2005 - 1287,22 krooni; 07.07.2005 - 1670,44 krooni; 07.08.2005 - 1670,44 krooni; 05.09.2005 - 1670,44 krooni; 10.10.2005 - 1671 krooni; 07.12.2005 - 1670,44 krooni; 10.01.2006 - 1670,44 krooni. • Lepingu nr 0500321/45kt alusel 10.11.2005 - 1671 krooni; 11.02.2006 - 1670,44 krooni; 13.03.2006 - 1670,44 krooni; 10.04.2006 - 1670,44 krooni; 12.05.2006 1670,44 krooni; 12.06.2006 - 1671 krooni; 13.07.2006 - 1670,44 krooni; 11.08.2006 1671,44 krooni; 04.09.2006 - 1670,44 krooni; 07.10.2006 - 1670,44 krooni; 8 10.11.2006 - 1670,44 krooni; 10.12.2006 - 1670,44 krooni; 09.01.2007 - 1670,44 krooni; 09.02.2007 - 1670,44 krooni; 10.03.2007 - 1670,44 krooni; 11.04.2007 - 1671 krooni; 14.05.2007 - 1670,44 krooni; 11.06.2007 - 1670,44 krooni; 29.06.2007 1670,44 krooni; 10.08.2007 - 1670,44 krooni; 08.09.2007 - 1670,44 krooni; 10.10.2007 - 1670,44 krooni; 08.11.2007 - 1670,44 krooni; 10.12.2007 - 1670,44 krooni; 09.01.2008 - 1670,44 krooni; 12.02.2008 - 1670,44 krooni; 02.03.2008 1670,44 krooni; 15.04.2008 - 1670,44 krooni; 10.06.2008 - 1670,44 krooni; 17.07.2008 - 1670,44 krooni; 18.08.2008 - 2335 krooni; 12.09.2008 - 2349 krooni; 16.10.2008 - 2200 krooni; 11.11.2008 - 2275,16 krooni. • Lepingu nr 0901170/15kt alusel 09.04.2009 250 krooni; 11.05.2009 - 250 krooni; 11.06.2009 - 300 krooni; 08.12.2010 - 267 krooni; 07.11.2010 - 267 krooni; 09.01.2011 - 17,06 eurot. Seega on kostja 1 tasunud hagejale lepingu nr 04230/45kt alusel kokku 26 417,53 krooni ehk 1688,39 eurot; lepingu nr 0500321/45kt alusel kokku 59275,04 krooni ehk 3788,37 eurot; lepingu nr 0901170/15kt alusel kokku 102,32 eurot. Kostja 1 on hagejale tasunud kokku 5579,08 eurot ehk 87 293,63 krooni.
6. Tuvastamist on leidnud, et kokku on kostja 1 hagejalt saanud 44 400 krooni ehk 2837,68 eurot. Kostja 1 on hagejale tasunud kokku 5579,08 eurot ehk 87 293,63 krooni. Hageja on esitanud kostjate vastu nõude summas 4567,86 eurot, s.o 71 471,48 krooni. Seega on hageja kostjale 1 reaalselt laenanud 44 400 krooni ning leiab, et kostjad peavad tagastama 10146,94 eurot ehk 158765,11 krooni. Kostjad leiavad, et hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega on vastuolus olukord, kus kostja 1 on saanud hagejalt reaalselt 30 000 krooni, tasunud saadud laenusumma tagasi mitmekordses ulatuses, hageja aga nõuab täiendava summa, s.o 4567,86 euro tasumist. Hageja on viimases seisukohas täpsustanud, et kostja 1 on saanud 2837,67 eurot ning et hageja on käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega ja vastupidised väited tuleb jätta tähelepanuta. Hageja märgib, et initsiatiiv lepingute sõlmimiseks on tulnud eranditult kostjalt.
7. Hageja on tõstatanud küsimuse, kas Krediidiasutuste seadus (KAS) on kohaldatav tsiviilõigusliku vaidluse lahendamisel. KAS-i reguleerimisala on krediidiasutuse asutamine, tegevus, lõpetamine, vastutus ning järelevalve teostamine krediidiasutuse üle. KAS § 83 lg 1 kehtestab nõuded laenudele. Nimetatud paragrahvi esimese lõike kohaselt loetakse käesoleva seaduse tähenduses laenuks krediidiasutuse vara või bilansivälist kohustust, mis tuleneb lepingust, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel. Kolmanda lõike kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Kohus leiab, et nimetatud säte kohaldub tsiviilõiguslike vaidluste puhul ning ei ole mõeldud vaid haldusmenetlusele. Seega ei ole asjakohane hageja väide, mille kohaselt KAS-i sätted käesolevas vaidluses tähtsust ei oma.
8. Vastutustundliku laenamise põhimõtte sisuks on laenuandja kohustus arvestada laenaja vajadusi ja laenu teenindamise võimekust, kusjuures laenuandjal on kohustus välja selgitada konkreetse laenusaaja optimaalne laenukoormus ning teatada sellest laenusaajale. Lisaks on 9 laenuandjal kohustus enne laenulepingu sõlmimist laenusaajat teavitada, millised ohud võivad tekkida seoses pikaajalise laenu tagasimaksmisega. Kohus leiab, et hageja väited, et kogu initsiatiiv laenulepingute sõlmimiseks tuli kostjalt, ei ole asjakohased. Kohus leiab, et laenuandja on kohustatud kontrollima laenusaaja tagasimaksmise võimekust ja optimaalset laenukoormust sõltumata sellest, kellelt tuleb initsiatiiv laenulepingu sõlmimiseks. Laenuandjat ei vabasta vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest ka asjaolu, et avaldused uute lepingute sõlmimiseks esitas kostja
9. Kohus leiab, et hageja ei ole kostjaga 1 korduvaid laenulepinguid sõlmides järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja käitus vastutustundetult, kui sõlmis kostjaga uusi lepinguid, et varasemaid võlgnevusi tasaarvestada. Sellega süvendas hageja kostja makseraskusi. Hageja on tunnistanud, et on makseraskustes oleva kostjaga 1 sõlminud täiendavaid kokkuleppeid ja maksegraafikuid ning väljastanud kostja 1 käsutusse võlgnevuste katteks täiendavat krediiti. Kohus leiab, et sellega on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 23.

§ 86

lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine.

§ 86

lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

§ 86

lg 3 järgi, kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Kohus leiab, et antud juhul on poolte vastastikused kohustused heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tuleb eeldada, et hageja teadis või pidi teadma kostja erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Ka hageja ise on kohtule 24.09.2012.a. esitatud seisukohas märkinud, et ’’kostja 1 esitas 25.06.2008 avalduse, milles ta teavitas hagejat tekkinud makseraskustest ning soovis leida lahendust’’. Seega teadis hageja kostja makseraskustest, kuid sellest hoolimata rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja otsustas kostjaga uue laenulepingu sõlmida. Kuna kõik eelnevalt sõlmitud lepingud on viimase lepinguga seotud, kohaldub neile

-is sätestatud põhimõte, mille kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. Eeltoodust tuleneb, et hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingud ja nende lisad on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühised.

§ 84lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

1. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud ka VÕS § 113 lg 6 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt ei ole lubatud viivist nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Antud juhul on hageja uute lepingute sõlmimisel arvestanud kostja võlasumma hulka viivise ja intressi ning nõudnud seega kostjalt nendelt summadelt veelkord intressi ja viivist. 10
2. Kohus leiab, et hageja raskendas oma käitumisega, s.o uute lepingute sõlmimise ning uute lepingutega intressimäärade tõstmisega, olles samas teadlik kostja 1 makseraskustest, kostja olukorda ning suurendas kostja laenukoormuse üle jõu käivaks.
3. Kohus leiab, et kostja 1 on vaidlusalustest laenulepingutest tulenevad kohustused täitnud, kuna kokku on kostja 1 hagejalt saanud 44 400 krooni ehk 2837,68 eurot. Kostja 1 on hagejale tasunud kokku 5579,08 eurot ehk 87 293,63 krooni.
4. Hageja ja kostja 2 sõlmisid 09.05.2005.a. käenduslepingu ning 30.03.2009.a. kokkuleppe käenduslepingu muutmise kohta. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Poolte vahel 30.03.2009.a. sõlmitud kokkuleppe kohaselt täidab käendaja käendatavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevad krediidisaaja kohustused krediidiandjale juhul, kui krediidisaaja ei täida võetud kohustusi nõuetekohaselt. Kohus on tuvastanud, et kostja 1 on hageja ees vaidlusalustest lepingutest tulenevad kohustused täitnud. Eeltoodust tulenevalt ei vastuta ka kostja K K käendajana käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5. Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Vastavalt § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohtunik (digitaalselt allkirjastatud) Maido Roots Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtuotsus jõustus
6. detsembril
7. a. Nooremreferent Lea Herne 11