2-11-17865 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-11-17865 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2012, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Intrum Justiti
§ 101
lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2400 krooni ehk 153,39 eurot. Viivis Hageja palub välja mõista kostjalt viivis rahalise kohustuse täitmata jätmise eest määras 0,25% päevas alates 17. veebruarist 2007 põhinõudelt 153,39 eurot. Kokku moodustab viivis 153,39 eurot.
§ 113
lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus ei tuvastanud, et laenulepingu sõlmimisel oleks pooled kokku leppinud hageja poolt märgitud viivisemääras 0,25% päevas. Laenulepingu üldtingimuste (t.l.-6-9) p 7.3. ja p 8.1 kohaselt on laenutaotleja kohustatud tasuma maksetega hilinemise eest viivist alates laenu tagastamise tähtpäevast kuni maksmisele kuuluva summa täieliku laekumiseni; p 8.3 kohaselt on viivise määraks võlaõigusseadusega lubatud maksimaalne määr. Kohus järeldab, et laenulepingu sõlmimisel lepingupooled viivise määras 0,25% päevas kokku ei leppinud ja seega kohaldub laenulepingule VÕS § 94 märgitud viivisemäär.
§ 94
, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
- jaanuari ja
- juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohtule esitatud viivise arvestusest ei selgu, millise perioodi eest on hageja viivist arvutanud ning seega ei ole kohtul endal võimalik ebapiisavate andmete tõttu viivist välja arvutada. 5
(6)2-11-17865 Kohus leiab, et hageja viivise nõue ei ole tõendatud ja põhjendatud ning seega tuleb viivise nõue jätta rahuldamata. Hagi lahendamine Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 153,39 eurot. Viivise nõude osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagi hind Hageja nõueteks on välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 153,39 eurot ja viivis 153,39 eurot. Lähtuvalt TsMS § 123, tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi esitamise ajal 15. aprillil 2011 kehtinud TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. /---/ ning vastavalt TsMS § 133 lg 1 ja lg 2, hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Hageja põhinõue on 153,39 eurot ja seega hagihind moodustab 153,39 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 6
(6)