← Eesti

3-12-760/41

Obsah (5)§ 173§ 177§ 158§ 108§ 109

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-760 Haldusasi U.R.’i kaebus Tallinn

§ 173; § 181 lg 1).

1 ASJAOLUD

  1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 13.02.1995 otsusega nr 4924 tunnistati Tallinnas (end. Harjumaal), Kurna vallas, Mõigu mõisast eraldatud maaüksuse „Saluoja nr 83“, endisel kinnistul nr 89 asunud krunt suurusega 24,61ha omandireformi objektiks. Eeltoodud vara suhtes on omandireformi õigustatud subjektideks K.R. 1/10 osas ja U.R. 9/10 osas.
  2. Tallinna Linnavalitsuse 03.06.2009 korraldusega nr 918-k kinnitati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti piirkonna arhitekti H. Viljasaare poolt 18.11.2008 koostatud Tartu mnt 113 krundi piiride ettepanek, mis oli Revala Maamõõdubüroo OÜ poolt 16.01.2009 koostatud katastriüksuse plaan töö nr T-493 ja krundi moodustamise aluseks. Tallinna Halduskohtu 26.10.2010 otsusega haldusasjas nr 3-09-1431 tühistas kohus Tallinna Linnavalitsuse 03.06.2009 korralduse nr 918-k, sealhulgas korralduse punkti 3, millega määrati Tartu mnt 113 krundi piirid ning teenindusmaa suurusega 164 394 m
  3. Otsus on jõustunud. Tallinna Linnavalitsus võttis 04.04.2012 vastu korralduse nr 461-k, millega määras kindlaks Tartu mnt 113 krundipiirid ja maa sihtotstarbe ning selgitas välja erastatava maaga seotud kitsendused. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED
  4. Kaebaja on seisukohal, et Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2012 korralduse nr 461-k vastuvõtmisel on rikutud maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamisel ettenähtud menetlusnõudeid ning menetlusnõuete rikkumine võis mõjutada asja otsustamist. mistõttu palub ta tühistada korraldus HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 punkti 1 alusel.
  5. Kaebaja leiab, et asjas on otsustava tähendusega alljärgnevate asjaolude väljaselgitamine: 1) kas nn Mõigu polder on terviklik asi, mis on kasutuses sademevee kogumiseks, puhastamiseks ja ärajuhtimiseks ning kas vastav tegevus toimub Keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee): a. VEE2006190 all registreeritud veekogus b. VEE2006200 all registreeritud veekogus; või tegemist on lodualaga, mis on muda, pilliroogu ja kõrgemat taimestikku ja puid täiskasvanud, süvendamata ja korrastamata ja esteetilist maastiku pilti rikkuva alaga ehk kas tegemist on väidetavalt kasutusest väljalangenud rajatisega; 2) kas Tallinna Linnavalitsus on nn Mõigu poldri korrastamiseks määranud väidetavale ehitise omanikule AS-le Tallinna Vesi 1-aastase tähtaja tulenevalt maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lõikest
  6. Juhul kui tegemist on esialgsest kasutusest väljalangenud rajatisega ning rajatise korrastamiseks see on esialgse funktsiooni saavutamiseks ei ole Tallinna Linnavalitsus tähtaega määranud, siis tulenevalt Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra punktist 3 ehitisele teenindusmaad ei määrata; 3) kas Keskkonnaregistris VEE2006190 all ja VEE2006200 all registreeritud veekogud on looduslikud või tehisveekogud, kuna Tallinna Halduskohtu 26.10.2010 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-09-1431 punktis 26 on kohus leidnud, et inimtegevuse tulemusena tekkinud objekti olemasolu kinnitab Maaregister (register asub aadressil xgis.maaamet.ee/ky/), millest nähtub, et tegemist on märja alaga, mille kaldanõlvad on sirged, mis ei ole omane loodusliku tekkega veekogule. Siinkohal viitab kaebaja Riigikohtu halduskolleegiumi 04.11.2002 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-94-04 (punktile 10) ja 17.02.2005 otsusele haldusasjas nr 3-3-1-94-04 (punktile 22), milles kolleegium on asunud seisukohale, et tulenevalt uurimisprintsiibist saab kohus vaidluse korral anda jõustunud kohtuotsuses tuvastatud asjaoludele teistsuguse hinnangu. Halduskohus ei ole pöördumatult seotud teises protsessis tuvastatud asjaoludega 2 ning erinevatel alustel ja erinevatel aegadel toimunud kohtumenetlused võivad anda erinevaid tulemusi. Käesolevas haldusasjas väidab kaebaja, et Maaregistrist (xgis.maaamet.ee/ky/) on toimunud Tartu mnt 113 katastriüksuse osas morfoloogilised muudatused, muutunud on VEE2006190 all registreeritud ja VEE2006200 all registreeritud veekogude pindala ja kuju ning registrist ei nähtu, et tegemist on märja alaga, mille kaldanõlvad on sirged. Kaebaja väidab, et VEE2006190 all registreeritud veekogu on sademeveekanalisatsiooni rajatis – biotiik (määratlus biotiik tuleneb AS Tallinna Vesi tellimusel OÜ PB Maa ja Vesi 22.02.2006 Kalev Raadla poolt koostatud ekspertarvamusest Mõigu poldritiigi kohta) ning VEE2006200 all registreeritud veekogu on looduslik veekogu, mida ei kasutata sademevee kogumiseks, puhastamiseks ja ärajuhtimiseks.
  7. Kaebaja hinnangul ei ole mõistetavad motiivid, millest lähtuvalt määratakse Tartu mnt 113 krundi pindalaks 164 394 m
  8. Sellega eiras vastustaja maareformiseaduse (edaspidi MaaRS) § 6 lg 33, ehitise teenindamise korra p 4 alapunktides 2 kuni 4 ja MaaRS § 2 püstitatud eesmärki, olles samuti vastuolus MaaRS § 7 lõikega 5 ja § 221 lõikega
  10. Kaebajale jäävad arusaamatuks korralduses preambulas esitatud viited haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lõigetele 1 ja 2 ja § 68 lõige 2 kuna need käsitlevad haldusakti kehtetuks tunnistamise lubatavust. Lisaks jäävad arusaamatuks viited ruumiandmete seaduse (RAS) § 48 lõigetele 1 ja 2; §-le 50 ja § 54 lõikele 1, mis käsitlevad aadressi määramist kuna korraldusega aadressi ei määrata kuna see on määratud varasemate haldusaktidega;
  11. Kaebaja leiab, et korralduse preambulas viidatud maakorraldusseadus (MaaKS) tõendab, et Tartu mnt 113 krundi moodustamisel on lähtutud eelkõige väidetava omaniku AS Tallinna Vesi huvist, mida tõendab see, et MaaKS § 5 lg 2 punktist 1 lähtuvalt lähtutakse omaniku taotlusest kinnisasja otstarbekaks kasutamiseks.
  12. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldusega kinnitatud Tartu mnt 113 krundi suurus ja piirid on määratud vastuolus MaaRS § 6 lg 31; § 6 lg 33; § 7 lg 5 ja lg 52 ning § 221 lg
  14. Kaebaja on seisukohal, et Tallinna Halduskohtu 26.10.2010 otsuse haldusasjas nr 3-09-1431 resolutsioonist ja punktist 32 ning Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra punktist 7 kui ka Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud Maa ostueesõigusega erastamise korra punktist 131 tulenes, et enne vaidlusaluse korralduse vastuvõtmist pidi vastustaja koostama võimalikult kaasaegse situatsiooniga kaardil (plaanil) piiride kulgemise ettepaneku. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhitekt H. Viljasaare poolt 18.11.2008 koostatud krundi piiride ettepaneku alune plaan ei ole kaasaegse ega ka koostamise aegse situatsiooniga. Uut piiriettepanekut ei ole koostatud ega kaebajale omapoolsete seisukohtade ja vastuväite esitamiseks esitatud.
  15. Vaidlustatud korralduse punktis 10.3 määratud Tartu mnt 113 sihtotstarve tootmismaa on määratud vastuolus maakatastriseaduse (MaaKatS) § 18 lõikega 6; planeerimisseaduse (PlanS) § 8 lg 3 punktidega 3 ja 17 ning lõikega 31 kui ka Vabariigi Valitsuse 23.10.2008.a määrusega nr 155 kehtestatud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise korra § 2 lõigetega 2 ja 3 ja § 6 lg 1 punktiga
  16. Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohaselt on Tartu mnt 113 maakasutuse juhtfunktsiooniks haljasala. Korraldusega määratud sihtotstarve on vastuolus Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaaniga (asub aadressil: tallinn.ee/est/ehitus/g6597s45141). Lisaks ei ole tootmismaa määramine loodusliku või tehisveekogu või selle osa alusele maale kooskõlas AS Tallinna Vesi kui väidetava rajatise omaniku kinnitusega (17.05.2012 kohtule esitatud menetlusdokumendi punktis 4.2), et kuna Mõigu poldritiigis on vesi, on tegemist veekoguga veeseaduse (VeeS § 2 punkti 17) mõistes, 3 siis kehtivad seda ümbritseva maa suhtes ka veeseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatud kitsendused. Tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.09.2005 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-3205 punktist 11 võib maa sihtotstarbe määramine ostueesõigusega erastamisel mõjutada tagastamise õigustatud subjekti õigusi.
  17. Ehitise teenindamiseks vajalik maa Tartu mnt pumbamajale, mis on Tallinna Linnavolikogu 21.10.2010 otsusega nr 238 kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringu teemakaardiga 12.2 „Tehnovõrgud – sademevee kanalisatsioon“ nähtud ette likvideerida kuna hoone on kaotanud oma funktsiooni on määratletud/kinnitatud vastuolus MaaRS §-s 2 püstitatud eesmärgiga. Samuti on eiratud Tallinna Linnavolikogu 21.10.2010 otsusega nr 238 kehtestatud Lasnamäe elamualade üldplaneeringu teemakaarti (edaspidi üldplaneeringu teemakaart) 12.2 „Tehnovõrgud – sademevee kanalisatsioon“, millega on nähtud ette Tartu maantee sademevee pumpla likvideerimine, kuna hoone on kaotanud oma funktsiooni. Vastustaja on eiranud seega seadusega ettenähtud haldusorgani põhjendamiskohustust ja haldusaktile kehtestatud elementaarseid nõudeid.
  18. Kaebaja lisab, motiivid et, millest lähtuvalt on vastustaja määranud, et nn Mõigu poldril kehtivad veeseaduse (edaspidi VeeS) § 28¹ lg 3 punktist 2, §-st 29 ja looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) §-dest 37 ja 38 tulenevad kitsendused, ei ole ühesed ja kontrollitavad. Polder on Vabariigi Valitsuse 16.05.2010 määruse nr 171 kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded (edaspidi kanalisatsiooniehitise veekaitsenõuded) kohane kanalisatsiooniehitis (biotiik).
  19. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu ka asjaolule, et kaebajat (kui isikut kelle maa tagastamise avaldus on lahendamata) ei ole kutsutud erastamise korra punki 141 kohase Tartu mnt 113 krundi piiri protokollidele allkirjastamise juurde. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  20. Vastustaja leiab esiteks, et kaebuses esitatud väited ei ole põhistatud ega tõendatud. Selliselt ei ole vastustajal võimalik väiteid sisuliselt analüüsida. Teenindusmaa määramise motiivid on Tallinna Linnavalitsus on esitanud vaidlustatud korralduse punktis 9 ning vastustaja ei pea vajalikuks sellele midagi lisada.
  21. Kaebaja leidis, et kuna Tallinna Halduskohus tühistas Tallinna Linnavalitsuse 03.06.2009 korralduse, on tühistatud ka maa erastamiseks tehtud eeltoimingud ning vastustaja pidi teostama eeltoimingud uuesti. Samas ei selgu kaebusest, millisest õigusaktist tulenevalt on eeltoimingud tühistatud. Tallinna Halduskohus tühistas haldusasjas nr 3-09-1431 03.06.2009 korralduse üksnes seetõttu, et haldusakt oli kaebajaid puudutavas osas motiveerimata, mitte põhjusel, et eeltoimingud olid ebaõiged. Vastustaja märgib, et õigusvastase haldusakti tühistamisel jätkub sisuliselt akti andmisele eelnenud menetlus, mis nüüd üritatakse korrektselt lõpetada.
  22. Vastustaja peab vajalikuks rõhutada, et Mõigu polder ja Tartu mnt pumbamaja on omavahel seotud rajatiste kompleks, millel on oluline funktsioon nii sademevee ärajuhtimisel ja üleujutuste vältimisel kui ka reostuse leviku tõkestamisel Ülemiste järve ning merre. Mõigu poldri tähtsamad funktsioonid on sademevee kogumine ja ärajuhtimine Tallinna Lennujaama maa-alalt, Suur-Sõjamäe piirkonnast ja Rae vallast. Sademevee hetkvooluhulkade ühtlustamisega tasemele, mis võimaldab need juhtida linna sademeveesüsteemi kaudu merre. Samuti võimaldab Mõigu polder reguleerida Ülemiste järve kõrget veetaset. Seega on Mõigu polder rajatis, mille üks osa on tiik, kuhu kogutakse vesi. Sõltuvalt sademete hulgast võib selles tiigis olla rohkem või vähem vett, või põuasel suvel võib tiik ka kuiv olla. Mõigu poldri kui rajatise teenindusmaa määramisel on oluline, kui suur on rajatis tervikuna, sh arvestades rajamise projekte, mitte see kui suur on 4 tema veealune pind mingil suvalisel ajahetkel. Kaebja seisukohad, mis lähtuvad Mõigu poldritiigist kui ainult veekogust, ei ole teenidusmaa määramisel asjakohased.
  23. Vastustaja möönab, et haldusakti preambulas on ekslikult viidatud haldusmenetluse seaduse §-dele 64 ja
  24. Kuna aga haldusakti sisulises osas midagi kehtetuks ei tunnistatud, siis ei oma ekslik viitamine mingit tähendust haldusakti kehtivusele.
  25. Kaebaja ei ole kuidagi põjendanud, veelvähem tõendanud, kuidas Mõigu poldri teenindusmaa sihtotstarbe määramine tootmismaana kuidagi tema õigusi rikub.
  26. Kaebaja väidab, et korralduse aluseks olev eelhaldusaktina antud piiride kulgemise ettepanek ei ole koostatud kaasaegse siuatsiooniga kaardil. Samas kaebaja ei selgita, milles seisneb kaardi mittekaasaegsus ning kuidas see tema õigusi rikub.
  27. Vastustajale jääb ka arusaamatuks, milliseid kaebaja õigusi rikuvad vaidlustatud korralduses märgitud Mõigu poldril kehtivad kitsendused K.R.I SEISUKOHT
  28. Kolmas isik kaebaja poolel K.R. palub kohtul kaebuse rahuldada. U.R. ja K.R. saatsid 22.01.2009 vastuse Tallinna Maa-ameti 20.01.2009 kirjale nr 5-9/245, milles nad esitasid maa tagastamise õigustatud subjektidena vastuväite, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti piirkonna arhitekti Helgi-Ann Viljasaare poolt 18.11.2008.a koostatud Tartu mnt 113 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepane on vastuolus Vabariigi Valitsuse 30.06.1998.a määrusega nr 144 kinnitatud Ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise korra punkt 4 alapunktiga 3, kuna ehitise teenindusmaa koosseisu ei määrata tootmismaad, mistõttu kuulub see maa õigustatud subjektidele tagastamisele. Tegelikkuses on alusplaanil näidatud veekogude morfoloogilised andmed ajas muutunud, veekogude kalda jooned ei ole sirgjoonelised, tegemist ei ole kogu ala osas veepeeglit katva alaga, muutunud on veekogude kuju, pindala, kaldajoone pikkus ning ala on puid täiskasvanud. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti piirkonna arhitekti Helgi-Ann Viljasaare poolt 18.11.2008.a koostatud krundipiiri ettepanek ei ole MaaRS § 23 lõike 2 kohaseks haldusaktiks.
  29. Üheski menetluses ei ole kaebajale esitatud tiigi kinnitatud projekti. Haldusasja nr 3-09-1431 raames AS Tallinna Vesi poolt esitatud joonised on esitatud kohtule peale Tallinna Linnaplaneerimise Ameti piirkonna arhitekti Helgi-Ann Viljasaare poolt 18.11.2008 koostatud krundipiiri ettepaneku koostamist ning ei ole projektiks kuna asendiplaanidel puudub kohaliku omavalitsuse aktsepteering, mis nõukogude-aegse halduspraktika kohaselt löödi valdavalt ainult asendiplaanile pitsatiga „KOOSKÕLASTATUD”, „KINNITATUD” ja „EHITUSTÖÖDEGA ALUSTAMINE LUBATUD” ning joonised on esitatud
  30. Tartu mnt 113 maa ostueesõigusega erastamise toimik sisaldab Tallinna Linnarhiivi 23.04.2002 kirja nr 4-2/02/253, milles teatatakse, et 19.12.1970 ei ole Tallinna Linna TSN Täitevkomitee välja andnud ühtegi korraldust ning korraldus nr 708-k (mis väidetavalt kinnitab Pirita-Ülemiste kanali kompleksi Mõigu polderala korrastuse tööjoonised) on välja antud 21.12.1970 ja käsitleb elamispinna eraldamist ja orderite väljaandmist, mis arhiivi andmetel ei näi seonduvat Mõigu poldri maade küsimusega. AS TALLINNA VESI SEISUKOHT
  31. Kolmas isik AS Tallinna Vesi esitas oma vastuväited kaebusele, paludes see jätta rahuldamata ja põhjendades seda järgnevalt. AS Tallinna Vesi selgitab esiteks, et otsusega haldusasjas nr 3-09-1431 tühistati Tallinna Linnavalitsuse 03.06.2009 korraldus nr 918-k, kuid ei kohustatud Tallinna Linnavalitsust koostama uut krundi piiride kulgemise ettepanekut Tallinnas 5 aadressil Tartu mnt 113 asuva krundi suhtes. Korraldus tühistati üksnes põhjusel, et sellest ei nähtunud põhjused, miks määrati Mõigu poldritiigi ja Tartu mnt 113 pumbamaja teenindamiseks vajaliku maa hulka ka Tartu mnt ja Mõigu poldritiigi vaheline maa ning Kanali tee tänava ja Mõigu poldritiigi vaheline maa. Tallinna Halduskohus heitis Tallinna Linnavalitsusele ette üksnes korralduse osalist motiveerimatust ega kohustanud koostama uut krundi piiride kulgemise ettepanekut.
  32. Teiseks ei nähtunud Tallinna Linnavalitsuse 03.06.2009 korraldusest nr 918-k, et sellega oleks kinnitatud Tallinnas aadressil Tartu mnt 113 asuva krundi piiride kulgemise ettepanekut. Ka erastamise korrast ega ehitise korrast ei tulene, et kohaliku omavalitsuse üksus peaks maa erastamise seisukohalt oluliste tingimuste kindlaks määramisel kinnitama krundi piiride kulgemise ettepaneku. Seetõttu ei ole Tallinna Linnavalitsus oma 03.06.2009 korraldusega nr 918-k kinnitanud Tallinnas aadressil Tartu mnt 113 asuva krundi piiride kulgemise ettepaneku. Toodud põhjustel on asjakohatud ja ebaõiged kaebuse esitaja väited sellest, et Tallinna Linnavalitsus oleks pidanud koostama uue krundi piiride kulgemise ettepaneku, esitama selle tutvumiseks ja allkirjastamiseks kaebuse esitajale ning et nimetatud rikkumine mõjutab oluliselt korralduse õigusvastasust.
  33. AS Tallinna Vesi kinnitab, et üldplaneeringu teemakaart viitab Tartu mnt pumbamajale kui likvideerimisele kuuluvale ehitisele. Samas nii viite kui ka teemakaardil oleva märkuse juures on viide Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2007 korraldusega nr 618-k heaks kiidetud C1 lahendusele. See tähendab, et teemakaart ei näe ise ette Tartu mnt pumbamaja likvideerimist, vaid viitab selles osas lahendusele C
  34. Lahenduse C1 õigusliku tähenduse osas on Tallinna Ringkonnakohus 30.06.2009 otsuses haldusasjas nr 3-07-1070 märkinud, et C1 on üksnes ideekavand. Kohus märkis, et kuna tegemist on üksnes ideekavandiga, ei mõjuta selles väljendatud kavatsused maa tagastamise ja ostueesõigusega erastamise menetlust. Heakskiidetud skeemile tuginedes pole alust asuda kolmandale isikule ostueesõigusega maad erastama ega jätta kaebajale maad tagastamata. Vastavate otsuste langetamine sõltub maareformi seaduses toodud faktilise ja õigusliku olukorra hinnangust ja selle alusel kohaliku omavalitsuse poolt langetavast otsusest maatüki tagastamiseks või erastamiseks. Sademevee ärajuhtimiseks vajalike süsteemide ehitamiseks tuleb koostada projekteerimistingimused ning taotleda ehitusload sõltumata vaidlusaluse korralduse olemasolust. Korraldusega heakskiidetud skeemi elluviimine ilma täiendavate seaduses ettenähtud tingimuste täitmiseta pole võimalik. Heakskiidetud skeemi ei pruugita ka üldse ellu viia. Eeltoodut kinnitab muuhulgas asjaolu, et keskkonnamõju hindamise käigus ei peetud sobivaimaks lahenduseks linnavalitsuse poolt heakskiidetud C1 varianti, vaid kombineeritud C1/B1 varianti ning hindajate poolt pakuti välja veel kolmaski variant. AS Tallinna Vesi leiab, et teemakaardil sisalduv viide C1 lahendusele ei ole seega aluseks, mis võimaldab kindlalt väita, et Tartu mnt pumbamaja likvideeritakse. Lisaks, kuigi C1 lahendus kinnitati rohkem kui viis aastat tagasi, ei ole seoses viidatud lahendusega kuni tänase päevani Mõigu poldritiigi või Tartu mnt pumbamaja suhtes viidud ellu mingeid sellest tulenevaid samme, sealhulgas Tartu mnt pumbamaja likvideerimist.
  35. AS Tallinna Vesi lisab, et üldplaneeringu seletuskirja punktis 4.1.3.1 „Ülemiste järve ülevoolukanal“ on märgitud, et AS-i Tallinna Vesi poolt tellitud uuring “Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeem” annab detailse ülevaate kogu piirkonna (Tallinn ja Rae vald) vooluhulkadest ja lahendusvariantidest. Skeemi eesmärk oli leida lahendusi piirkonna osa sademevee juhtimiseks läbi Rae valla Pirita jõkke. Edasiseks tööks valiti välja kolm võimalikku lahendust, millest lõplik lahendus sõltub ühise tegevuskava kokkulepete saavutamisest omavalitsuste vahel. Viidatud uuring „Suur-Sõjamäe piirkonna sademevee ärajuhtimise skeem“ oligi uurimus, mis sisaldas muuhulgas lahendust C1 ning mis oli Tallinna Linnavalitsuse 6 04.04.2007 korralduse nr 618-k lisaks. Seega ka üldplaneeringus tunnistatakse, et lahenduses C1 ette nähtud Tartu mnt pumbamaja likvideerimine ei ole kindel ning et üldplaneering (ning selle osaks olev teemakaart 12.2 „Tehnovõrgud – sademevee kanalisatsioon“) ei nõua ega näe otseselt ette Tartu mnt pumbamaja likvideerimist. Eelnevast tulenevalt on põhjendamatud kaebuse esitaja väited, et Tartu mnt pumbamaja on kaotanud oma funktsiooni, mistõttu Tallinna Linnavalitsus eirab nimetatud hoonele ostueesõigusega maad erastades seadusega ette nähtud põhjendamiskohustust.
  36. Seoses seadusest tulenevate nõuete põhjendamisega märgib AS Tallinna Vesi, et kaebuse esitaja poolt tõstatud väide taandub küsimusele, kas Mõigu poldritiik on veekogu veeseaduse mõttes või biotiik ehk kanalisatsiooniehitis kanalisatsiooniehitise veekaitsenõuete mõttes. Kui Mõigu poldritiik on veekogu veeseaduse mõttes, siis kehtivad VeeS § 281 lg 3 punktis 2, §-s 29 ning lLKS §-des 37 ja 38 sätestatud erinevad kaitsenõuded ja kitsendused sõltumata sellest, kas korralduses viidatakse nimetatud kitsenduste olemasolule või mitte. Sellisel juhul kehtivad seda ümbritseva maa suhtes kitsendused seaduse alusel sõltumata Tallinna Linnavalitsuse vastavasisulisest soovist ja motivatsioonist või nende puudumisest. Mõiste „veekogu“ tähendus on avatud veeseaduse § 2 punktis
  37. Selle kohaselt on veekogu püsiv või ajutine voolava (vooluveekogu - jõgi, oja jm.) või aeglaselt liikuva (seisva) veega (seisuveekogu-, meri, järv, veehoidla jm) täidetud pinnavorm. Kuna Mõigu poldritiigis on vesi, on tegemist veekoguga veeseaduse mõttes. Järelikult kehtivad seda ümbritseva maa suhtes ka veeseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatud kitsendused. AS Tallinna Vesi leiab, et küsimus Tallinna Linnavalitsuse poolt korralduses kitsenduste olemasolu ja vajalikkuse põhjendamisest on eeltoodust tulenevalt asjakohatu.
  38. AS Tallinna Vesi märgib, et kaebuse esitaja väited selles kohta, et vaidlustatud korralduses puuduvad üheselt kontrollitavad ja mõistetavad motiivid, millest lähtuvalt määratakse Mõigu poldritiigi ja Tartu mnt pumbamaja teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 164 394 m2, on asjakohatud. Korralduse punktist 9 nähtuvad põhjendused, miks on Tallinna Linnavalitsus määranud Mõigu poldritiigi ja Tartu mnt pumbamaja teenindamiseks vajaliku maa suuruseks just 164 394 m
  39. Kaebaja väited on otsitud ja vastuolus vaidlustatud korralduse sisuga. Kaebus on eeltoodust tulenevalt põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Olukord, kus U.R. esitab korralduse õiguspärasuse põhistamiseks väiteid, mille osas on olemas jõustunud kohtuotsus, või väiteid, mida ta eelmises vaidluses ei esitanud, on lubamatu.
  40. U.R. on tõstatanud küsimuse sellest, kas Mõigu poldritiik on terviklik asi, mis on kasutuses sademevee kogumiseks, puhastamiseks ja ärajuhtimiseks või on tegemist lodualaga, mis on muda, pilliroogu ja kõrgemat taimestikku ja puid täiskasvanud ehk kas tegemist on väidetavast kasutusest väljalangenud rajatisega. Sellise väite esitamine on vastuolus halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi:

) § 177 lõikega

  1. Nimetatud sätte kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks toodud asjaoludel.
  2. Haldusasja nr 3-09-1431 raames lahendas Tallinna Halduskohus muuhulgas U.R.’i 30.06.2009 kaebust Tallinna Linnavalitsuse 03.06.2009 korralduse nr 918-k tühistamiseks (vt ka Tallinna Halduskohtu 26.10.2010 kohtuotsuse punkti 3). 30.06.
  3. kaebuse punktis 17 (kaebuse lk. 10) väitis U.R., et: „antud asjas ei kuulu kohaldamisele Riigikohtu halduskolleegiumi 08.11.2004 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-43-04 väljendatud seisukohad kuna Ehitis-registris registrikood 220299273 all registreeritud nii nimetatud Mõigu polder ei ole hoone vaid tegemist on loodusliku rohu- ja karjamaaga, mida on 70-ndatel aastatel korrastatud ning ala muutus loodusliku sademevee kogumiskohaks ja on ¾ osas käesoleval ajal pilliroogu ja lopsakamat 7 kõrgemat taimestikku ning puid täis kasvanud.“ Tallinna Halduskohus leidis 26.10.2010 kohtuotsuse punktis 26, et Mõigu poldritiik on tekkinud inimtegevuse tulemusena. Samuti leidis kohus, et Mõigu poldritiigi näol on tegemist tervikliku asjaga, mis on projekteeritud ja ehitatud kindlal eesmärgil ning sellisena oma ülesannet ka täidab. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 17.06.2011 kohtuotsuse punktis 26 samas haldusasjas märkinud: „Kaebaja ei ole seadnud sisulise kahtluse alla ka seda, et AS Tallinna Vesi valdab ja kasutab Mõigu poldritiiki ja Tartu mnt pumbamaja.“ Seega on ka Tallinna Ringkonnakohus asunud seisukohale, et Mõigu poldritiik on kasutuses. Kuna U.R. oli haldusasjas nr. 3-09-1431 menetlusosaliseks ning kuna Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus andsid hinnangu tema eelneva väite suhtes, asudes seisukohale, et Mõigu poldritiik on terviklik, inimtekkeline ja kasutuses olev asi, siis ei saa U.R. sama väidet käesolevas haldusasjas veelkordselt esitada. Vastupidisel juhul muutuks

§ 177lõige 1 ja jõustunud kohtuotsuse tähendus sisutühjaks.

  1. Ühtlasi on ebaõige U.R.’i viide Riigikohtu halduskolleegiumi 17.02.2005 otsuse punktile 22 haldusasjas nr. 3-3-1-94-
  2. Riigikohtu nimetatud seisukoht põhines varasema halduskohtumenetluse seadustiku §-l 17 (sõnastuses, mis kehtis kuni 31.08.2006). Selle sätte kohaselt: asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviil- või kriminaal- või haldusvõi haldusõiguserikkumise asjas, ei vaja tõendamist halduskohtumenetluse asjas, kui sellest võtavad osa samad protsessiosalised. Väljendid „ei vaja tõendamist“ ja „on menetlusosalistele kohustuslik“ ei ole samatähenduslikud. Kui esimesel juhul ei ole menetlusosaline kohustatud mingi asjaolu kinnitamiseks tõendeid esitama (kuid võib seda teha), siis teisel juhul on menetlusosaline kohustatud järgima jõustunud kohtuotsusega tuvastatut. Eeltoodud põhjustel on asjakohatu Väidete punktides 3 ja 4 esitatud viide maareformi seaduse § 6 lõikele 31, mis puudutab lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitisi.
  3. Asjaolu, et Mõigu poldritiik on märg ala, millel on sirged ääred, on tuvastatud Tallinna Halduskohtu 26.10.2010 jõustunud otsuse punktiga 26 haldusasjas nr 3-09-
  4. Tallinna Kuna U.R. oli haldusasjas nr 3-09-1431 menetlusosaline ning kuna Tallinna Halduskohus vastas kohtuotsusega muuhulgas tema väitele, et Mõigu poldritiik on looduslik pilliroogu, taimestikku ja puid täiskasvanud sademevee kogumiskoht, siis ei saa U.R. käesolevas haldusasjas teistkordselt sama väidet esitada.
  5. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa kindlaksmääramisel lähtutakse ehitise välispiiridest. Vaidlust ei ole selles, et Mõigu poldritiigi välispiiride, s.o. kaldanõlvade, asukoht ei ole muutunud. Vaidlust ei ole samuti selles, et Mõigu poldritiik täidab jätkuvalt sademevee kogumise, puhastamise ja ärajuhtimise funktsioone. Järelikult – U.R.’i poolt paljasõnaliselt väidetud muutus Mõigu poldritiigi tiikide suuruses ei mõjuta poldritiigi teenindamiseks vajaliku maa kindlaks-määramist.
  6. Tallinna Halduskohus on 26.10.2010 otsuse punktis 27 haldusasjas nr 3-09-1431 leidnud, et maareformi käigus ei ole ette nähtud, et rajatise omanik peaks rajatise pindala vähendama või kaaluma selle asukoha muutmist ning et asjaolu, et tulevikus on Mõigu poldritiik võimalik ümber ehitada, sealhulgas selliselt, et sama funktsiooni täitmiseks vajatakse senisest oluliselt vähem maad, ei õigusta olemasoleva poldritiigi teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamata jätmist. Seega ei saa U.R. nõuda, et Mõigu poldritiigi teenindamiseks määrataks vähem maad põhjusel, et Mõigu poldritiigi praeguseid ülesandeid on võimalik täita väiksema hulga maaga.
  7. Riigikohtu halduskolleegium on 13.11.2002 otsuse punktides 15 ja 16 haldusasjas nr. 3-3-161-02, et: „Vaidlustatud korraldus on oma sisult ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 131 tähenduses. Nimetatud ettepaneku kui eelhaldusakti kohaselt ei pidanud Otepää Vallavalitsus võimalikuks erastada L.-M. 8 L. tema poolt taotletavat endise Järvesaare nr 88 kinnistu maad täies ulatuses ja seetõttu määrati MRS § 9 lg 9 alusel kindlaks I. N. mittetagastatava ning L.-M. L. ostueesõigusega erastatava maa ligikaudne suurus vastavalt korralduse juurde lisatud piiride kulgemise ettepanekule. /.../ Juhul, kui maa ostueesõigusega erastaja leiab, et maad hakatakse tagastama ebaõigele omandireformi õigustatud subjektile ja seetõttu pole temal võimalik osa maad erastada, tuleb tal halduskohtus vaidlustada kohaliku omavalitsuse poolt koostatud ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek ja ühes sellega ka taotletava maa suhtes tehtud ÕVVTK kohaliku komisjoni otsus õigustatud subjektiks määramise kohta.“ Tõika, et piiride kulgemise ettepanek on haldusakt, on Riigikohtu haldus-kolleegium möönnud ka 16.11.2008 kohtuotsuse punktis 12 haldusasjas nr 3-3-1-78-
  9. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 52 lõike 2 kohaselt kohaldatakse eelhaldusakti suhtes haldusakti kohta käivaid sätteid. HMS § 60 lõike 2 järgi on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (vt. näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2003 otsuse punkti 20 haldusasjas nr 3-3-1-42-03, 13.11.2008 otsuse punkti 16 haldusasjas nr. 3-3-1-26-08 ja 12.10.2009 kohtuotsuse punkti 13 haldusasjas nr. 3-3-1-50-09), et täitmiseks on kohustuslik ka õigusvastane, kuid kehtiv haldusakt. Seepärast, isegi, kui möönda, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhitekti 18.11.2008 krundi piiride ettepaneku alune plaan on mingil põhjusel õigusvastane (millega AS Tallinna Vesi ei nõustu), kuulub nimetatud krundi piiride ettepanek ikkagi kõigi, sealhulgas U.R.’i poolt täitmisele.
  10. U.R. on ka väitnud, et vaidlustatud korraldusega Mõigu poldritiigile määratud maa sihtostarve on õigusvastane ja rikub tema õigusi. Esiteks, kuna erastatava maa suuruse koha pealt ei ole vahet, kas Mõigu poldritiigi maa sihtostarve on tootmismaa või veekogude alune maa (mõlemal juhul erastatakse AS-ile Tallinna Vesi Mõigu poldritiigi teenindamiseks sama palju maad), siis ei saa maa sihtotstarbega seonduv rikkuda U.R.’i õigusi. Ka ei ole U.R. Väidetes väitnud, et ühe või teise maa sihtotstarbe puhul erastatakse AS-ile Tallinna Vesi Mõigu poldritiigi teenindamiseks vähem maad, mistõttu U.R.’ile tagastamisele kuuluva maa pindala kasvab. U.R. on viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 29.09.2005 otsuse punktile 11, milles Riigikohus leidis, et ostu-eesõigusega erastatav maa sihtotstarbe määramine võib rikkuda maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi. Samas ei ole U.R. oma õiguste rikkumist konkretiseerinud ega näidanud, milles seisneb tema õiguste rikkumine olukorras, kus Mõigu poldritiigi maa kasutamise sihtotstarbeks määratakse üks või teine funktsioon. Kuna U.R. ei ole näidanud, milles seisneb talle kaasnev negatiivne riive seoses Mõigu poldritiigi maa kasutamise sihtotstarbe määramisega, ei riku sihtotstarbe määramine tema õigusi. Teiseks, U.R. on väitnud, et Mõigu poldritiigi sihtotstarve on vastuolus erinevate õigusaktide (maakatastriseadus, planeerimis-seadus, katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord) erinevate sätetega, kuid ei ole oma seisukohta põhjendanud. Kolmandaks, Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr. 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise korra“ § 6 punkti 3 neljanda alapunkti järgi on tootmismaaks ka tehnorajatiste maa, mis moodustab iseseisva katastriüksuse, sealhulgas kütte-, vee-, gaasi- või elektrivarustusega seotud ehitiste maa. Mõigu poldritiik ise ei ole tehnorajatis, kuid ta on osa Tallinna veevarutuse rajatiste süsteemist, mille kaudu Tallinna ja Rae valla sademevesi juhitakse Ülemiste-Pirita kanali kaudu merre (tema funktsioone ja ülesandeid on kirjeldatud ekspertide prof. Tiit Koppeli ja prof. Anto Raukase ekspertarvamus, mis määrati haldusasjas nr. 3-07-1070 ja millele viitas Tallinna Halduskohus oma
  11. oktoobri 2010.a. jõustunud kohtuotsuse punktis 26 haldusasjas nr. 3-09-1431). Seetõttu ei ole Mõigu poldritiigi maa kasutamise sihtotstarbeks tootmismaa määramine iseenesest õigusvastane ega põhjendamatu. 9
  12. Käesoleval juhul on selge, et ebaõiged viited HMS-i sätetele korralduse preambulas ei saanud mõjutada asja otsustamist, s.o. Mõigu poldritiigi ja Tartu mnt 113 pumbamaja teenindamiseks vajaliku maa kindlaksmääramist. KOHTU PÕHJENDUSED
  13. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebajalt tuleb mõista välja kolmanda isiku AS Tallinna Vesi põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Kohtu põhjendused on järgmised.
  14. Tallinna Halduskohus tühistas haldusasjas nr 3-09-1431 Tallinna Linnavalitsuse 03.06.2009 korralduse seetõttu, et korraldusest ei nähtunud põhjused, miks määrati Mõigu poldritiigi ja Tartu mnt 113 pumbamaja teenindamiseks vajaliku maa hulka ka Tartu mnt ja Mõigu poldritiigi vaheline maa ning Kanali tee tänava ja Mõigu poldritiigi vaheline maa. Tallinna Halduskohus heitis Tallinna Linnavalitsusele ette üksnes korralduse osalist motiveerimatust ega kohustanud Tallinna Linnavalitsust koostama uut krundi piiride kulgemise ettepanekut. Kohus oli seisukohal, et Tartu mnt 113 asuvad AS-ile Tallinna Vesi kuuluvad ehitised – Mõigu polder ja pumbamaja, mille juurde teenindamiseks vajaliku maa määramine ning selle ostueesõigusega erastamine on iseenesest õigustatud. Kohtu hinnangul kinnitavad asjas kogutud tõendid, et Mõigu poldritiik on tekkinud inimtegevuse tulemusena ja seda tuleb käsitleda rajatisena. Samuti leidis kohus, et Mõigu poldritiigi näol on tegemist maapinnaga kohtkindlalt ühendatud tervikliku asjaga, mis on projekteeritud ja ehitatud kindlal eesmärgil ning sellisena oma ülesannet ka täidab. Kohus leidis ka, et Mõigu poldritiiki ei saa pidada ühelgi juhul rajatiseks, mis tagastatava maa otstarbekohast kasutamist ei takista, kuna ta ei ole tehnorajatis MaaRS § 6 lg
  15. Käesoleva haldusasja raames ei ole põhjust 26-.10.2010 kohtuotsuses tuvastatud asjaolusid ümber hinnata, kuna üksi uus faktiväide ega tõend ei anna selleks alust.
  16. Seoses poldritiigi kui rajatise püstitamise õigusliku alusega leidis kohus 26.10.2010 otsuses järgmist. Kohtu hinnangul ei esitatud asjas ühtegi dokumenti, mis oleks otseselt käsitatav maakasutusõiguse andmisena või ehitusloana. Samas ei saa selliste dokumentide puudumisest teha tõsikindlat järeldust, et nende vastavad ehitusload ja maakasutusõigus puudusid ning et tegemist oleks tingimata õigusliku aluseta püstitatud ehitistega. Mõigu poldritiik ja pumbamaja on aastakümnete eest avaliku võimu teadmisel rajatud infrastruktuuriobjektid, mida on avalike ülesannete täitmiseks sestpeale kasutatud. Ei ole võimalik, et nende püstitamine või olemasolu ei olnud teada avaliku võimu organitele, kelle pädevuses oli maakasutusõiguse ja ehituslubade väljastamine ning nende olemasolu üle järelevalve teostamine. Eeltoodut silmas pidades leidis kohus, et Mõigu poldritiiki ja Tartu mnt pumbamaja ei saa käsitada õigusliku aluseta püstitatud ehitistena.
  17. Tallinna Linnavalitsus andis peale kohtuotsuse jõustumist välja 04.04.2012 uue korralduse, mis on 03.06.2009 korraldusega võrreldes oluliselt põhjalikum ja kus on ka põhjendatud Mõigu poldri teenindamiseks vajaliku maa suurust. Peale poldri teenindamiseks vajamineva maa suuruse määramise Tallinna Halduskohtu 26.10.2010 otsuses Tartu mnt 113 ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramises ostueesõigusega erastamiseks muid vajakajäämisi ei leitud. Seega peaks 04.04.2012 korralduse õiguspärasuse hindamine täiendavas kohtumenetluses piirduma eeskätt küsimusega, kas ja mil määral on põhjendatud vaidlusaluse kahe maatüki ostueesõigusega erastamine AS-ile Tallinna Vesi, kas uues korralduses sisalduvad selleks adekvaatsed põhjendused, mille puudumist 03.06.2009 korralduses Tallinna Halduskohtu 26.10.2010 otsuses ette heideti. 10 39.

§ 177

lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. Seega ei kuulu kohtu poolt ümberhindamisele enam need kaebaja väited, mille ta esitas ka haldusasjas nr 3-091431 ja mille kohta kohus selles asjas seisukoha võttis. Tulenevalt uurimisprintsiibist saab kohus sama vaidluseseme kohta anda uues kohtumenetluses jõustunud kohtuotsuses tuvastatud asjaoludele teistsuguse hinnangu vaid juhul, kui ilmneb mingi uus faktiline asjaolu või uus tõend (mida ei olnud eelmises kohtumenetluses võimalik esitada) või on õigusnormid või kohtupraktika võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga muutunud. Vastustaja poolt enne 26.10.2010 kohtuotsust tehtud erastamise eeltoimingud on kehtivad, kohus ei ole haldusasjas nr 3-09-1431 neid tühistanud ega leidnud, et need on õigusvastased. Eeltoodust tulenevalt kohus ei näe käesolevaga põhjust tuvastada uuesti eelmises haldusasjas 3-09-1431 tehtud otsuses tuvastatud asjaolusid ja anda neile teistsuguseid hinnanguid. Kohus hindab vaid uude 04.04.2012 korraldusse lisatud põhjendusi Mõigu poldritiigi teenindamiseks vajaliku suuruse kohta ja lisaks neid argumente, mida pooled haldusasja 3-09-1431 menetlemisel esile ei toonud. AS Tallinna Vesi märkis küll, et kaebajal ei ole võimalik esitada uusi argumente nende asjaolude kohta, mis olid vaidluse all haldusasjas nr 3-09-1431, kuid nende argumentide menetlusest välistamine paraku võimalik ei ole. Uue ja sama vaidluseseme kohta käiva kaebuse menetlemisel on kaebajal õigus tuua välja ka uusi argumente, mida ta eelmises menetluses esitanud ei ole. Menetlusseadustikud ei võta kaebajalt seda õigust ega loe seda ka menetlusõiguste kuritarvitamiseks, ehkki selline käitumine ei ole kahtlemata menetlusökonoomne. 40. Asudes sisuliselt hindama vaidlustatud korralduse õiguspärasust, peab kohus esmalt vajalikuks rõhutada, et tegemist on kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusaktiga, mille kohtulik kontroll on piiratud.

§ 158

lg 3 kohaselt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Nii on kohtuliku kontrolli esemeks see, kas haldusorgan järgis võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtet. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõike 1 kohaselt on kaalutlusõigus haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuse tegemist või valida erinevate otsuste vahel. Lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ja õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlused, millest haldusorgan haldusakti andes lähtus, märkida ära haldusaktis. Vastavalt

§ 158

lg 3 ei hinda kohus kaalutlusõigusega välja antud haldusakti korral eraldivõetuna kaalutlusotsustuse otstarbekust. Seega on kohtu roll kaalutlusõiguse alusel välja antud akti õiguspärasuse hindamisel piiratum kui seda on haldusorgani roll sellist haldusakti välja andes. Kohus ei saa ise teha haldusorgani asemel uut kaalutlusotsust, ta saab vaid kontrollida, kas esitatud kaalutlused on asjakohased ja kas haldusorgan on kõikide asja lahenduse seisukohalt tähtsate asjaoludega (sh menetlusosalise huvi) arvestanud.

  1. Hinnates vaidlustatud korralduses Tallinna linna esitatud põhjendusi ei leia kohus, et maa, mis Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2012 korraldusega nr 461-k määratud Tartu mnt 113 asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku maana, oleks põhjendamatult suur. MaaRS § 6 lg 33 kohaselt määratakse ehitise (ehitiste kompleksi) teenindamiseks vajalikuks maaks ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Vabariigi Valitsuse
  2. juuni 1998 määrusega nr 144 kinnitatud ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra punkti 4 alapunktide 1 ja 2 kohaselt tuleb ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel arvestada maakorralduse nõuetega ning ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise 11 kasutamise, hooldamise (remont jms), ohutu ekspluateerimise (avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise.
  3. Tallinna linn on arusaadavalt ja adekvaatselt põhjendanud vaidlustatud haldusaktis, miks ta on leidnud, et ehitise teenindamiseks vajalik maa peab olema just sellistes piirides ja sellise suurusega nagu see määratud on. Vaidlustatud korralduses on vastustaja põhjendanud maa suuruse määramist korralduse punktis 9 järgmiselt. Polder koosneb tiigist ja selle tiigi kasutamiseks vajaminevast maast. Polder kui rajatis hõlmab ka osasid, mis on vajalikud, vältimaks naaberalade üleujutamist ja ka soostumist (viimane eeldab tiigi regulaarset puhastamist). Näidetena on toodud muldvall, kaldakindlustus, pumplad, torustik. Eesti Maaparandusprojekti 1970 koostatud projekti kohaselt on Mõigu poldri alade piiriks PiritaÜlemiste kanal, Tartu mnt, Kaabli tänav ning mõtteline joon, mis on tõmmatud piki kanali serva Pirita-Ülemiste kanalini. Samad piirid on määratletud 1984.a. Eesti maaparandusprojekti projektis poldritiigi kapitaalremondi kohta. Mõigu poldri rajamisprojektidega on ette nähtud poldriala suurus, millega on arvestatud teenindusmaa määramisel. Haldusaktis on viidatud veeseaduse § 3310 lg 1, mille kohaselt ei tohi maaomanik (maavaldaja) ja veekasutaja oma tegevuse või tegevusetusega põhjustada naaberalade üleujutamist, kaldakindlustuse, tammi, paisu ega muu rajatise purunemist, pinnase erosiooni ega maalihet ega maa soostumist. Vastustaja on põhjendanud 26.10.2010 kohtuotsusega kahtluse alla seatud maa-alade ehitise teenindamiseks vajaliku maana eelnimetatud veeseaduse sättega, märkides, et poldritiigi kui rajatise eripärast tulenevalt tuleb ehitise teenindamiseks vajaliku maana käsitleda ka naabermajade üleujutuse ja soostumise vältimiseks vajaminevat maad. Korralduse kohaselt on lisaks tiigi enda pindalale vajalik esmalt ca 15-meetri laiune maariba tiigi ümber kaldakindlustusteks ja muldvalliks ja hooldustöödeks (sh ekskavaatorile ja veoautole vajalik ruum) ning et kaldariba kasutamine ei tekitaks naaberalade üleujutamise ohtu või kaldakindlustuse purunemist. Ala poldritiigi (arvestatuna sisse 15m laiuse riba tiigi äärde) ja Tartu mnt vahel on pidanud Tallinna linn AS Tallinna Vesi arvamust ja Eesti Maaparandusprojekti 1984 aasta tiigi kapitaalremondi projekti arvestades vajalikuks kui tiigi hooldamisel väljavõetava pinnase ladustamise alana, märkides, et see ala on ladustamiseks vähim tarvilik, kuid poldritiigi suurust arvestades siiski piisav. Hinnanud eeltoodud põhjendusi leiab kohus, et Tallinna linn on vaidlustatud haldusaktis poldritiigi teenindamiseks vähima vajaliku maa määramisel põhjendanud kooskõlas HMS § 56 ja ei ole kaalutlusõigust kuritarvitanud.
  4. Ideekavand pumbamaja lammutamiseks ei ole asjaolu, millest lähtudes saaks vastustaja määrata seni eksisteeriva pumbamaja juurde vähem maad kui selle ehitise teenindamiseks vajalik on.
  5. Ühestki õigusaktist ei tulenenud vastustajale kohustust koostada ühes ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse määramisega uut krundipiiride kulgemise ettepanekut. 18.11.2008 krundi piiride kulgemise ettepanek on kehtiv haldusakt.
  6. Kohtule jäävad arusaamatuks kaebaja väited, et Mõigu poldritiigi sihtotstarve on vastuolus erinevate õigusaktide (maakatastriseadus, planeerimis-seadus, katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord) erinevate sätetega, kuna kaebaja ei ole oma sellist seisukohta põhjendanud ja on piirdunud üksnes viidetega eelnimetatud sätetele. Maa sihtotstarve aga ei määra seda, kui palju on õigustatud määrata ehitisele teenindamiseks vajalikku maad. Seega ei ole kaebaja väited poldri aluse ja selle teenindamiseks kuluva maa sihtotstarbest asjakohased, kuna sihtotstarve ei määra antud asjas erastatava maa suurust. 12
  7. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust ka selles, et ebaõiged viited HMS-i sätetele korralduse preambulas ei saanud mõjutada asja otsustamist, s.o. Mõigu poldritiigi ja Tartu mnt 113 pumbamaja teenindamiseks vajaliku maa kindlaksmääramist. Kokkuvõtlikult on vaidlustatud haldusakt õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. 47.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole. AS Tallinna Vesi taotleb mõista kaebajalt menetluskuludena välja 2007 eurot ja 74 senti, märkides, et nimetatud summa eest osutati õigusabi 14 tunni ulatuses.

§ 108

lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja vaid vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus leiab, et arvestades poolte vahel varem haldusasja nr 3-09-1431 menetlemist ja sellega käesoleva haldusasja vaidlusaluste küsimuste olulist kokkutõmbamist (mida rõhutasid ka vastustaja ja AS Tallinna Vesi), ei saa 14 tunnist õigusabi osutamist pidada asjas vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks. Kohus peab kaebuse teksti ja vastustaja vastusega tutvumisele kulud aega ülemääraseks, kuna mõlemad dokumendid olid äärmiselt napisõnalised. Samas nähtub AS Tallinna Vesi esitatud õigusabi aja arvestusest, et arvestatud ei ole peale istungit kaebaja kohtukõne teeside tutvumise ja nendele vastamisele kulunud ajaga. Kokkuvõtlikult leiab aga kohus, et vajalik ja põhjendatud õigusabikulu käesolevas asjas oli AS-le Tallinna Vesi 10 tundi. Kohus leiab, et kuna AS Tallinna Vesi on käibemaksukohustuslane ja käesolev vaidlus on kahtlemata tema ettevõtlusega seotud kulu, siis ei ole kuidagi põhjendatud arvestada õigusabikulu hulka ka arvel näidatud käibemaksu, kuna AS Tallinna Vesi saab selle sisendkäibemaksuna maha arvata. Seega tuleb kaebajalt mõista AS Tallinna Vesi kasuks 10 x 119,51 eurot = 1195 eurot ja 10 senti. Kaebaja poolel oli kaasatud kolmandaks isikuks ka K.R.. Kohus leiab, et kuna K.R. on vaidlusaluse maa osas õigustatud subjektiks vaid 1/10 ulatuses, oleks temalt AS Tallinna Vesi menetluskulude väljamõistmine ebaõiglane ja ebamõistlik, seda enam, et tema käesolevat halduskohtumenetlust ei initsieerinud, ning seetõttu kohus AS Tallinna Vesi menetluskulusid K.R.’ilt osaliselt välja ei mõista. Kadriann Ikkonen kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.