KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 05.12.2012; Tallinn Haldusasja number 3-12-2522 Haldusasi A.P.i esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 23.11.2012 käskkirja nr 1608-d täitmise peatamise nõudes Menetlustoiming Taotluse lahendamine RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord
- Võtta A.P.i esialgse õiguskaitse taotlus menetlusse ning vabastada taotleja seaduses ettenähtud riigilõivu tasumisest;
- Jätta A.P.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata;
- Edastada käesolev kohtumäärus kaebuse esitajale ning teadmiseks Tallinna Vanglale Määruse peale on võimalik esitada määruskaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- A.P. esitas 03.12.2012 Tallinna Halduskohtule taotluse Tallinna Vangla 23.11.2012 käskkirja nr 1608-d täitmise peatamiseks esialgse õiguskaitse korras.
- Taotluse esitaja leiab, et tegemist on ilmselgelt ebaproportsionaalse ja põhjendamatu karistusega. Taotleja väidab, et vangla on varem lubanud rätikut veetoru peal kuivatada, kuid sel korral peeti seda rikkumiseks, sest sademeid ei esinenud. Taotleja on seisukohal, et vangla ei ole selgitanud, kuhu tohib asju kuivatama riputada, kui väljas on kõrge õhuniiskuse tase. A.P. taotleb ka riigilõivust vabastamist, sest on kinnipeetav ning rahalised vahendid puuduvad (Vt taotlus, tl 1).
- Tallinna Halduskohtu 03.12.2012 kohtunõudega küsis kohus lähtuvalt HKMS § 252 lg-st 1 eeldatava vastustaja seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse suhtes (tl 5).
- Tallinna Vangla leiab oma 05.12.2012 vastuses, et A.P.i esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla 23.11.2012 käskkirja nr 1608-d täitmise peatamise nõudes tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Vangla toob välja, et A.P. riputas oma rätiku veetorule ning ei allunud vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele see järelevalve teostamiseks veetorult ära võtta. Vangla leiab, et A.P.i distsipliinirikkumised on tõendatud vanglateenistuse ametniku 23.10.2012 ettekandega nr 3321 ja osaliselt ka A.P.i enda 30.10.2012 seletuskirjaga. Tallinna Vangla on seisukohal, et distsipliinirikkumise eest määratud karistuse eesmärgi täitmiseks tuleb reageerida vahetult, see on vajalik vangla üldise julgeoleku tagamiseks ning vaidlusalune haldusakt on õiguspärane (vastus, tl 9). Tallinna Vangla lisas vastuse juurde ka distsiplinaarmenetluse materjale ning vaide. KOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel igas menetlusstaadiumis teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda raskendatuks või võimatuks. Tulenevalt HKMS § 249 lg-st 2 võib esitada esialgse õiguskaitse taotluse ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esitada taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
- Antud juhul on esitatud õiguskaitse taotlus pärast vaide esitamist ning kohus lahendab üksnes esialgse õiguskaitse taotlust. Kaebuse esitamine ei olekski olnud praeguses menetlusjärgus võimalik, sest lähtuvalt vangistusseaduse § 11 lg-st 5 on kinnipeetaval õigus esitada kaebus vangla haldusakti peale halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangla poolt kohtunõudele saadetud vastuses on selgitatud, et 29.11.2012 vaide osas ei ole veel jõutud vaideotsust teha.
- Kohus vabastab taotluse esitaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluselt, sest tegemist on kinnipeetavaga ning vastasel korral ei oleks kiireloomulise õiguskaitse taotluse esitamise võimalus tagatud. Küll aga tuleb jätta õiguskaitse taotlus rahuldamata, sest lähtuvalt HKMS § 249 lg-st 3 on vaja õiguskaitse taotluste puhul hinnata muuhulgas ka kaebuse perspektiive. Esialgse õiguskaitse kohaldamine etteulatuvalt ja seeläbi kaebuse eesmärgi saavutamine enne põhivaidluse toimumist ei oleks põhjendatud kui hiljem jääks vastav kaebus tõenäoliselt rahuldamata. Kohus ei anna esialgse õiguskaitse raames terviklikku hinnangut haldusakti kohta, kuid siinkohal tuleb nõustuda Tallinna Vangla kirjaliku vastusega vähemalt selles osas, et hilisema kaebuse rahuldamise tõenäosust väga suureks pidada ei saa. Seetõttu jääb esitatud taotlus rahuldamata. Enno Loonurm Kohtunik 2