5. Seotult vastustaja avaldusega selgitab kohus järgmist.
lõike 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Vastavalt lg-le 1 ei saa kohus loobumist vastu võtta, kui kaebajal puudub halduskohtumenetluses teovõime, mil kohus ei võta vastu kaebaja seadusliku esindaja loobumist kaebusest ja määrab talle uue esindaja, kui kaebusest loobumine on ilmselges vastuolus kaebaja huvidega. Käesoleval sellist taksitust loobumise vastuvõtmiseks ei esine. Vastavalt § 153 lg 2 on kohus teatanud vastustajale, et kaebaja esitas loobumise avalduse. Kohus on ka määranud vastustajale vastamise tähtaja. Kui vastustaja või kolmas isik soovib menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, peab ta seda vastuses taotlema ja esitama kuludokumendid. Käesolevalt ongi niimoodi tehtud ja nähtub, et kaebajal ei ole taotlust kohtkulude väljamõistmiseks kaebajalt. Seega saab kohus lahendada kaebaja esindaja esitatud kaebusest loobumise taotlust. Veel lisab kohus, et
lg 1 kohaselt pooled võivad kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Käesoleval juhul ei sõlmita kompromissi, mistõttu menetlusosaliste ühine nõusolek asja lõpetamiseks ei ole vajalik.
Vastavalt § 155 lg-le 4 võtab kohus kaebusest loobumise vastu ja kinnitab selle määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kui kohus ei võta loobumist vastu või ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitab kohus kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi. Enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale ja kolmandale isikule kompromissi tagajärgi. Käesoleval juhul kaebaja on juba kinnitanud, et ta teab kaebusest loobumise tagajärgi. Kuna tegemist ei ole kompromissiga, siis saab kohus loobumise vastu võtta ja kinnitada määrusega ka siis, kui vastustaja soovib asja arutamist. Kui kohus ei võtaks kaebaja tahteavaldust arvesse ja keelduks loobumist vastu võtmast, siis tuleks keeldumist põhistada. Antud juhul sellist olukorda ei ole tekkinud. Vastustaja ei ole märkinud õiguslikku alust, millest ta järeldab, et temal on õigus taotleda asja arutamist, kui kaebaja seda ise ei soovi. Kohus selgitab, et pelgalt vastustaja huvi „vaidluse õiglaseks lahendamiseks“ või asja sisuliseks lahendamiseks õiguse ühetaolise kohaldamise praktika kujundamiseks ei võta kaebajalt õigust realiseerida just nimelt temal olemasolevat õigust loobuda kaebusest. Kohtul ei teki võimalust kaebaja õigusi mitte tunnustada nimetatud vastustaja huvist, seda enam, et kui vastustaja otsus jääb jõusse, siis ei saa vastustaja ise kahelda selles, et vaidlus poleks lahenenud õiglaselt. I astmes tehtud lahendi alusel ei teki ka olukorda, mil oleks saavutatav õiguse ühetaolise kohaldamise aspektist lähtudes selline praktika, mis välistaks samasuguste probleemidega kohtusse pöördumist. Iga kaebus on unikaalne ning lihtsalt soov saavutada asjas kohtulahend ei tähenda veel, et sellel on õiguse ühetaolise kohaldamise seisukohalt tähendus. Vastustaja jätab tähelepanuta, et ta isegi ei oska nimetada, missuguses osas õiguse ühetaolise kohaldamisel oleks antud juhul tähtsus. Ühtse kohtupraktika kujundamise ülesanne on pandud seaduse kohaselt Riigikohtule ja ka Riigikohtul vastaval kohustuse täitmisel on seadusega sätestatud kindlad tingimused. 2 3-11-2381 Veel lisab kohus, et kui vastustaja on teinud otsuse, mille õigsuses ta on veendunud ja see jääb vaidluse tulemusel jõusse, ei saaks tekkida ka olukorda, mil selliselt oleks veel kellegi kolmanda isiku või nt üldsuse huvisid kuidagi riivatud. Olukord taastub ja ennistub nii nagu see oli enne kohtuasja alustamist. Kohus leiab, et kuna puuduvad seaduslikud alused asja menetluse jätkamiseks vastustaja tahteavalduse alusel, siis lahendab kohus kaebaja taotluse. 6. Käesolevalt on kaebaja soovinud esitatatud kaebusest loobuda, see on kaebajale tagatud õigus ja menetluse jätkamist ei saa nõuda vastustaja. Vastustajal on õigus esitada menetluskulude nõue, kui temal on need tekkinud. Vastustaja menetluskulude hüvitamise nõuet kaebaja vastu ei esitanud. 7.
lõike 4 kohaselt, kaebusest loobumise võtab vastu ja kompromissi kinnitab kohus määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. 8. Osundatud asjaoludel tuleb kaebusest loobumine vastu võtta ja lõpetada haldusasja menetlus. 9.
kõike 1 punkt 2 sätestab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Kaebaja esindaja on kinnitanud, et ta on kaebusest loobumisel tagajärgedest teadlik. 10. Kuna vastustaja ei taotle menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, siis ei teki vajadust kaebajalt vastustaja menetluskulusid välja mõista. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Karin Kalmiste kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.