Obsah (5)

§ 47§ 67§ 63§ 37§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 27.november 2012.a Tallinn Haldusasja number 3-11-2299 Haldusasi J.T.i kaebus Tallinna Vang

) § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra punkti 14.3.1.11 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt pani J.T. 02.08.2011 toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et ta omandas kehtestatud korda rikkudes toidu jagamisel teiselt kinnipeetavalt paki (2 sigaretti). 1

1. Tallinna Vangla 21.09.2011 vaideotsusega nr 1-13/37540-1 jäeti J.T.i vaie 02.09.2011 käskkirja nr 1181-d kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata (tl 9-10).
2. 26.09.2011 esitas J.T. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 02.09.2011 käskkirja nr 1181-d tühistamiseks. 15.02.2012 kohtumäärusega võttis kohus kaebuse menetlusse. KAEBAJA SEISUKOHAD
3. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja juhtunud intsidendis süüdi, kuna kambrist 243 asetati talle kausside ja käe vahele mingisugune asi, mille ta oli sunnitud vastu võtma, sest kui ta oleks selle maha visanud, siis oleks maha kukkunud ka kambrist välja antud kausid. Kui kaebaja tundis, et midagi asetati käe ja kausside vahele, üritas ta asetada kausid niimoodi paremasse kätte, et vasaku käe ja kausside vahel olev ese asetada algul enda töökitli vasakusse taskusse ja toidujagamise lõpus anda see üle valvurile. Tegemist oli hädaseisundiga, sest kaebajal ei olnud teist võimalust, kui see pakk vastu võtta ja endale töökitli taskusse panna. Vaidemenetlus ei ole korrapäraselt läbi viidud. Vangla väidab, et videosalvestusest nähtub, et kaebaja hoiab ühe käega toidunõusid ja teise käega asetab paki endale pükste taskusse. See on aga vale, sest kaebaja asetas paki enda töökitli taskusse. Toidu jagamisel ei ole aega, et kutsuda valvur ja öelda, et mingi pakk asetati kätte. Kaebaja oleks paki üle andnud peale toidu jagamist. 01.11.2011 kaebuse täienduses märkis J.T., et kui ta oleks pakikese maha visanud, oleksid kukkunud ka kambris 243 viibivate kinnipeetavate kausid ning seeläbi ei oleks kaebaja saanud kinni pidada Tallinna Vangla kodukorra punktist 3.1.
4. Kinnipeetav on kohustatud täitma töötervishoiu-, tööohutuse- ja tuleohutuse nõudeid. Samuti oleks kaebaja rikkunud

37 lõiget 4, mille kohaselt peavad töö korralduse viisid ja sisu võimalikult vastama töökorraldusele vabaduses. Kausse koos pakikesega maha visates oleks kaebaja rikkunud veel

§ 47lõiget 1.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD 5. Vastustaja palub jätta J.T.i kaebuse rahuldamata. 5.1

§ 67

p 1 kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

§ 63

lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumine vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Tallinna Vangla kodukorra punkti 14.3.1.11 kohaselt on kinnipeetaval keelatud kehtestatud korda rikkudes võõrandada või teiste kasutusse anda isiklikuks tarbimiseks olevaid esemeid, tooteid, asju või aineid, samuti neid teistelt omandada või laenata. 5.2 Vaidlustatud käskkirja kohaselt seisnes kaebaja distsipliinirikkumine selles, et kinnipeetav omandas kehtestatud korda rikkudes teiselt kinni peetavalt isikult paki, millesse oli peidetud kaks sigaretti. Kaebuse esitaja distsipliinirikkumine on tõendatud I üksuse valvur Ü.Raagi 02.08.2011 ettekandega nr 1717 ja distsiplinaarmenetluse käigus antud selgitustega. Nimetatud ettekandest nähtub, et 02.08.2011 kella 18.30 paiku õhtusöögi jagamise ajal anti kambrist 243 toidujagajana töötavale kinnipeetavale J.T.ile kaussidega koos välja paberisse mähitult kaks sigaretti. Kinnipeetav J.T. üritas pakki kitli taskusse peita. Veel nähtub nimetatud ettekandest, et korraldusele taskud ette näidata ja pakk ära anda J.T. allus. Kehtestatud korda rikkudes teiselt kinni peetavalt isikult isiklikuks tarbimiseks mõeldud eseme omandamine on vastuolus

§ 67p-st 1 ning Tallinna Vangla kodukorra p-st 14.3.1.11 tulenevate nõuetega.

Seega on tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebuse esitajat karistada distsiplinaarkorras. 5.3 Kaebuse esitaja märgib, et ta oli sunnitud toidukaussidega kambrist välja antud paki vastu võtma, sest kui ta seda teinud ei oleks, siis oleksid toidukausid koos pakiga maha kukkunud. Kaebuse esitaja lisab, et ta üritas võtta kambrist antud kausid ühte kätte, et teise käega panna kambrist antud pakk oma vasakusse taskusse. Kaebuse esitaja märgib veel, et toidujagamise ajal ei ole sellist vaba hetke, 2 et kutsuda valvur enda juurde ning anda talle üle toidujagamise käigus saadud pakk. Kinnipeetav lisab, et ta tahtis paki üleandmisega oodata toidujagamise lõpuni ning siis, kui tal oleks olnud rohkem vaba aega, oleks ta selle kindlasti valvurile andnud. Selgitame, et kogu toidujagamise protsessi ajal viibib vanglateenistuse ametnik kinnipeetavast toidujagaja juures, mistõttu on väär kaebuse esitaja väide, et paki ametnikule üleandmiseks ei olnud tal aega. Selle asemel, et kohe anda kambrist saadud pakk kõrvalseisvale ametnikule, omandas kaebaja edastatud paki, asetades selle endale taskusse. Kaebuse esitaja andis paki ametnikule üle alles siis, kui ametnik märkas süüteo toimepanemist ning andis korralduse näidata ette kitli taskud ning anda ära sinna pandud ese. Seega ei saa kaebuse esitaja sellise käitumise puhul rääkida tegevusest, millega püüti vältida süüteo toimepanemist. Ühtlasi on väär kaebuse esitaja väide, et ta oli sunnitud paki vastu võtma, sest muidu oleksid kausid maha kukkunud. Kui kaebuse esitaja suutis vältida kausside mahapillamist paki taskusse panemisel, siis oli tal ka võimalus edastada see ametnikule ilma, et kausid maha kukuksid. Paraku eelistas kaebuse esitaja panna paki kiiresti oma taskusse, pannes seega toime distsipliinrikkumise. 5.4 Vaideotsuses on tõepoolest ekslikult märgitud, et kaebuse esitaja pani saadud paki oma pükste taskusse, samas ei muuda see olematuks kaebuse esitaja poolt toime pandud distsipliinirikkumist. Distsiplinaarmenetluse materjalidest ja ka videosalvestiselt nähtub, et kaebuse esitaja pani saadud paki oma kitli taskusse. Seega leiab vastustaja, et ekslik sõnakasutus ei tingi vaideotsuse kehtetust. 5.6 Kaebuse esitaja väitel tegutses ta hädakaitseseisundis ja hädakaitseseisund seisnes selles, et tal ei olnud teist võimalust, kui see pakk vastu võtta ja oma taskusse panna, sest vastasel juhul oleks ta rikkunud Tallinna Vangla kodukorra punktist 3.1.9 ja

§ 37p-st 1 tulenevat kohustust.

Vastustaja selgitab, et teo õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude osas tuleb distsiplinaarkaristuse määramisel juhinduda karistusseadustikus sätestatud karistamise üldpõhimõtetest. Süüteokoosseisule vastav tegu ei ole õigusvastane, kui see on toime pandud hädakaitseks või hädaseisundis, kui tegemist on kohustuste kollisiooniga või kui teo toimepanija on olnud eksimuses õigusvastasust välistavas asjaolus (KarS § 27-31). Ühtegi sellist asjaolu kinnipeetava J.T.i poolt toime pandud teo puhul ei esinenud. Samuti on ilmne, et tegu oli süüline – vaieldamatult oli kaebuse esitaja süüvõimeline, süüdiv ning puudusid muud süüd välistavad asjaolud – kinnipeetav sai paki omandamisel aru oma teost ja selle keelatusest. Seega eeltoodust lähtuvalt on vastustaja seisukohal, et kaebuse esitaja ei tegutsenud hädakaitseseisundis Samuti on vastustaja seisukohal, et kaebuse esitaja väide, mille kohaselt oleks ta paki mahaviskamisel rikkunud Tallinna Vangla kodukorra punkti 3.1.9 ja

§-i 37 on otsitud põhjus pääsemaks karistusest. Distsiplinaarmenetluse materjalidest ja ka antud intsidendi kohta säilinud videosalvestiselt nähtub, et olukorras, kus kaebuse esitaja sai panna kambrist vastuvõetud paki oma taskusse, oli tal olemas ka reaalne võimalus anda see koheselt üle ametnikule, rikkumata seejuures eelnimetatud sätteid. 5.7 Vastustaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 02.09.2011 käskkiri nr 1181-d on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid, mistõttu puudub alus õiguspärase haldusakti tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 6. Kohus, hinnanud poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised. 7. Kaebuse esitaja taotleb Tallinna Vangla 02.09.2011 käskkirja nr 1181-d tühistamist. Nimetatud käskkirjaga karistati kinnipeetav J.T.it

§ 67

p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra punkti 14.3.1.11 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. Vaidlustatud käskkirja kohaselt omandas kaebaja kehtestatud korda rikkudes teiselt kinnipeetavalt paki, milles olid sigaretid. 8. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks on vaja esmalt tuvastada, kas kinnipeetav on toime pannud distsiplinaarsüüteo, kas on täidetud vastav teokoosseis.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla 3 sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla kodukorra punkti 14.3.1.11 kohaselt on kinnipeetaval keelatud kehtestatud korda rikkudes võõrandada või teiste kasutusse anda isiklikuks tarbimiseks olevaid esemeid, tooteid, asju või aineid, samuti neid teistelt omandada või laenata. 8.1 Käesoleval juhul on distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 13-14) ja distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditest - valvur Ü.Raagi 02.08.2011 ettekanne nr 1717, sama kuupäeva akt esemete äravõtmise kohta, J.T.i 05.08.2011 seletuskiri, valvur Ü.Raagi lisaütlused, videosalvestise vaatamise õiend (tl 14 pöördel– 16 pöördel) - nähtuvalt distsiplinaarmenetluses kindlaks tehtud, et J.T. omandas 02.08.2011 kella 18.30 paiku toidu jagamisel kambrist 243 teiselt kinnipeetavalt paberisse mähitult kaks sigaretti. 8.

1. Kaebaja ei eita paki vastuvõtmist. Kaebaja väidab, et ta võttis paki vastu kavatsusega see hiljem vangivalvurile üle anda. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et 02.08.2011 kella 18.30 paiku anti kaebajale kambrist nr 343 toidukaussidega koos paberisse mähitud kaks sigaretti ja kaebaja pani selle paki (paberisse mähitud sigaretid) töökitli vasakusse taskusse ilma, et ta oleks paki saamisest valvurit informeerinud. Eeltoodut on kaebaja kinnitanud oma 05.08.2011 seletuskirjas, 06.09.2011 vaides ja kohtule esitatud kaebuses (tl 15 pöördel, tl 10 pöördel), samuti kinnitas kaebaja seda kohtuistungil tõendina kohtule esitatud videosalvestise vaatamisel (tl 65-66). Kohtuistungil vaadatud videosalvestiselt nähtuvalt võtab kaebaja kambriukse avatud luugilt ja paneb kiiresti paki vasaku käega töökitli vasakusse taskusse, sel hetkel ei hoia kaebaja kummaski käes ühtegi kaussi. Valvur seisab kaebaja juures ja jälgib kaebaja tegevust. Toidu jagamise sellesse kambrisse lõpetanud, paneb kaebaja kambriukse luugi kinni ja hakkab toidukäruga edasi liikuma. Valvur peatab kaebaja ja annab kaebajale korralduse taskud ette näidata. Kaebaja näitab kõigepealt paremat taskut. Seejärel näitab vasakut taskut ja võtab sealt paki välja ja annab valvurile. Kohtu küsimusele, miks kaebaja kohe pärast kambriukse luugi sulgemist pakki valvurile ei andnud, vastas kaebaja, et ta kavatses selle paki valvurile anda pärast seda, kui kõigile on toit jagatud, et toidu jagamise aeg ei pikeneks (tl 65-66). 8.3 Kohus leiab, et eeltoodud tõenditest nähtuvalt on vale kaebaja väide, et paki mahaviskamisel oleks maha kukkunud kinnipeetavate kausid, sest kaebajal ei olnud paki taskusse panemise hetkel kummaski käes ühtegi kaussi. Kaebajal oli võimalus seda pakki mitte võtta ja sellest koheselt valvurit informeerida, samuti oli võimalik see pakk koheselt valvurile üle anda, ühtegi reaalset takistust selleks ei esinenud. Ebausutav on ka kaebaja väide kavatsusest anda pakk valvurile pärast kõigile kinnipeetavatele toidu jagamist. Kohtule esitatud kaebuses on kaebaja seda põhjendanud asjaoluga, et toidu jagamisel ei ole aega valvurit kutsuda. Kohtuistungil, olles näinud videosalvestiselt, et valvur seisis kogu aeg tema juures, seletas kaebaja ta kavatses selle paki valvurile anda pärast kõigile kinnipeetavatele toidu jagamist seetõttu, et toidu jagamise aeg ei pikeneks. Seega, kuna videosalvestisest nähtuvalt seisis valvur kogu aeg kaebaja juures, puudus vajadus teda kutsuda, vaid paki sai kohe valvurile üle anda. Selle asemel, et kohe anda kambrist saadud pakk tema kõrval seisvale valvurile, omandas kaebaja edastatud paki, asetades selle töökitli taskusse. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditega on tõendatud kaebaja rikkumine ning vastustaja on käskkirjas õigesti leidnud, et kaebaja pani 02.08.2011 toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et ta omandas kehtestatud korda rikkudes toidu jagamisel teiselt kinnipeetavalt paki (2 sigaretti). Kohus märgib täiendavalt, et vastavalt vangla sisekorraeeskirja § 82 lg-le 3 ei ole kinnipeetaval õigus enda juures hoida tubakatooteid. Käesolevas asjas puuduvad vastupidised usaldusväärsed tõendid, mis tõendaksid veenvalt seda, et kaebaja distsipliinirikkumist toime ei pannud.
2. Väidetavat hädaseisundit esitatud asjaoludest ilmselgelt ei nähtu. Hädaseisundi mõistet reguleeriva karistusseadustiku § 29 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Asjaoludest ei 4 ilmne, et oleks olnud vahetut või vahetult eesseisvat ohtu kaebaja või mõne teise isiku mingilegi õigushüvele, mis oli ärahoitav paki omandamisega.
3. Kaebajale on 15.01.2010 allkirja vastu tutvustatud vangistusalaseid õigusakte (tl 17), millest nähtuvalt on kaebajale selgitatud, mida reguleerib vangistusseadus ja teised õigusaktid, eraldi on selgitatud

§-s 67 sätestatut, samuti on selgitatud, et lisaks loetletule on üheks tähtsamaks õigusaktiks Tallinna Vangla kodukord, mida saab samuti inspektor-kontaktisiku käest tutvumiseks küsida. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebaja õigustada oma õigusvastast käitumist õigusaktide mittetundmisega. 11. Asjas ei oma tähtsust vaideotsuses ekslikult märgitu, et kaebaja pani saadud paki oma pükste taskusse. Käesoleval juhul on kaebaja distsiplinaarsüütegu tuvastatud ja kaebajat on karistatud õiguspäraselt Tallinna Vangla 02.09.2011 käskkirjaga nr 1181-d. Käesolevas haldusasjas ei ole Tallinna Vangla 21.09.2011 vaideotsust ka vaidlustatud. 12.

§ 63

lg 1 näeb vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide, seega ka vangla kodukorra nõuete süülise rikkumise eest ette kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise, milleks on noomitus; ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks, õiguse. Distsiplinaarkaristuse kohaldaja ei ole seotud eelnimetatud sättes sisalduvate karistuste loetlemise järjekorraga.

§ 63

lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki, milleks

§ 6

lg 1 kohaselt on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. 12.1 Vaidlustatud käskkirjas on leitud, et kaebaja pani süüliselt toime vangla üldist julgeolekut ohustava rikkumise, millega näitas lugupidamatut ja negatiivset suhtumist vangla sisekorra suhtes ja suhtumist vangla tegevust reguleerivatesse õigusaktidesse. Käskkirjas on samuti leitud, et keelatud viisil esemete omandamise näol on tegemist raske rikkumisega, kuna sellise tegevuse käigus puudub vanglal järelevalve omandatavate esemete üle, ühtlasi põhjustab selline tegevus kinnipeetavate seas võlasuhteid, mis võivad ohustada üldist julgeolekut. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on karistuse määramisel arvestatud distsipliinirikkumise raskust ja laadi suhtumist rikkumisse, ning võimalust mõjutada kaebajat õiguskuulekalt käituma. 12.2 HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema põhjendatud, lõike 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning lõike 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kohus leiab, et vaidlustatud käskkiri vastab eeltoodud nõuetele. Käskkiri on piisavalt selge ja üheselt mõistetav. Käskkirjas on märgitud käskkirja andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Käskkirjas on põhjendatud karistuse valikut ja toodud välja karistuse määramise kaalutlused. Kohus leiab, et määratud karistus ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalne võrreldes toime pandud rikkumisega. Asja materjalidest ei nähtu, et määratud karistus ei oleks kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga ega ka muid asjaolusid, mis lubaksid pidada määratud karistust ülemääraseks.

1. Kuna kohus on tuvastanud, et rikkumine leidis aset ja J.T.it karistati õiguspäraselt ning vaidlustatud käskkiri on nii faktiliselt kui õiguslikult õiguspärane, siis puudub alus Tallinna Vangla 02.09.2011 käskkirja nr 1181-d. tühistamiseks.
2. 01.01.2012 kehtima hakanud HKMS § 285 lg 1 näeb ette, et enne selle seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral kohaldatakse menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kaebaja vabastati Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2011 kohtumäärusega (tl 44-45) maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 95 lg 1 sätestas, et kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Sarnane regulatsioon sisaldub ka kehtiva HKMS § 118 lg-s
3. Käesoleval juhul teeb kohus otsuse kaebaja kahjuks, seega pole riigilõivu kelleltki välja mõista ning see jääb riigi kanda (kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 95 lg 1 ja kehtiva HKMS § 109 lg 3). HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle 5 kahjuks otsus tehti (kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 92 lg 1). Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning neid välja ei mõisteta (kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 93 lg 1 ja kehtiva HKMS § 109 lg 1). Aili Maasik Kohtunik 6