) § 292 alusel, keskkonnakaitsega seonduvas vaidluses. Kaebuse esitanud MTÜ koondab isikuid, kelle elukoha vahetusse naabrusesse kavandatakse olulise ruumilise mõjuga objekti ning võib eeldada selle mõju nii MTÜ liikmetele, ümbritsevale elukeskkonnale ja inimeste tervisele. MTÜ põhikirjaliseks eesmärgiks on muuhulgas ka keskkonnakaitse, sh inimeste tervise ja heaolu, mida oma tegevusega edendatakse. 1 Kaebaja käsitleb 30.08.2012 otsust nr 319 menetlustoiminguna. Kaebaja leiab, et menetlustoimingu vaidlustamine enne lõpliku haldusakti andmist on erandina võimalik seetõttu, et tehtud on olulisi menetlusvigu, mis võimaldavad järeldada sellest tingituna lõpliku haldusakti õigusvastasust. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
lg 2 p 1 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebeõiguse piirangud on seatud menetlustoimingute vaidlustamisele.
lg 3 kohaselt menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kuigi antud asjas ei ole tegemist MTÜ subjektiivsete õiguste (ei ole sama mis ühingu liikmete subjektiivsed õigused) väidetava rikkumise tõttu esitatud kaebusega, ei tähenda see, et viidatud norm ei oleks kohaldatav.
reguleerib halduskohtusse pöördumise õigust keskkonnaasjades ning selle lg 1 kohaselt keskkonnakaitse valdkonnas kehtestatud haldusakti või sooritatud toimingu vaidlustamisel valitsusvälise keskkonnaorganisatsiooni poolt eeldatakse, et nimetatud keskkonnaorganisatsioonil on põhjendatud huvi või et tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud keskkonnaorganisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Seega tuleb kaebeõiguse selgitamiseks hinnata, kas tegemist on
alusel kaebeõigust omava isikuga ning kas menetlustoimingu vaidlustamine enne lõplikku haldusakti on lubatav. 3.1. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on valitsusväline keskkonnaorganisatsioon
lg 2 p 1 mõttes, so mittetulundusühing, kelle üks põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ning kes oma tegevusega edendab keskkonnakaitset.
lg 3 kohaselt keskkonnakaitse edendamiseks loetakse lõike 2 tähenduses ka keskkonnaelementide kaitset inimese tervise ja heaolu eesmärgil, samuti looduse ja loodusliku kultuuripärandi uurimist ja tutvustamist. Sama paragrahvi lõige 4 alusel, keskkonnakaitse edendamise hindamisel tuleb arvesse võtta ühenduse võimekust oma põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks, arvestades ühenduse senist tegevust, selle puudumisel aga organisatsioonilist ülesehitust, liikmete arvu ja liikmeks saamise põhikirjalisi eeldusi. Kaebaja põhikirja (tlk 71) punktist 2.1 nähtub, et seltsi tegevuse põhieesmärgiks on Kallavere küla ja Saviranna piirkonna arengu tagamine elamisväärse ja turvalise elukeskkonnana ning selle saavutamiseks võimalikult paljude asjast huvitatud külaelanike kaasamine külaelu arendamisse. Seltsi tegevuse põhieesmärki täpsustavateks ülesanneteks on küla keskkonnaseisundi jälgimine ja loodushoid (põhikirja p 2.2.5), vajadusel piirkonna elanike huvide kaitsmine ja esindamine suhetes riigiorganitega (põhikirja p 2.2.6) ning koostöö arendamine Jõelähtme vallavalitsusega, omataoliste organisatsioonidega nii kodu- kui välismaal, kohalike ettevõtetega ning külaga piirnevate teiste omavalitsustega (põhikirja p 2.2.7).
-i käsitletav norm ei sätesta, et keskkonnakaitse edendamine peaks olema organisatsiooni põhieesmärk või et ühingul ei võiks olla mitmeid eesmärke. MTÜ põhikirjast nähtuvalt on selle põhikirjaline eesmärk ka keskkonnakaitse edendamine. Elamisväärse ja turvalise elukeskkonna tagamine hõlmab endas keskkonnaelementide kaitset inimese tervise ja heaolu eesmärgil. 2 Kohtul ei ole esitatud materjali põhjal alust arvata, et tegemist ei oleks tegutseva ühinguga. MTÜ on ka antud asjas pöördunud kohaliku omavalitsuse poole vaidega, esitades muuhulgas argumente keskkonna kaitseks. Organisatsiooni põhikiri on vastu võetud juba 2008.aastal, ühingul on 8 asutajaliiget, mistõttu ei ole alust arvata, et tegemist oleks vaid formaalselt kaebeõiguse tekitamiseks loodud külaelanike ühendusega. 3.2. Kohus nõustub kaebajaga, et teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine on menetlustoimingud ning see seisukoht tugineb ka kohtupraktikale. Menetlustoimingute vaidlustamise piirangud tulenevad eelviidatud
Esitatud kaebus ei ole kaebaja mittemenetluslike õiguste rikkumise kaebus (MTÜ subjektiivsete õiguste rikkumise kaebus). Kaebaja saab tugineda
lg 3 viimasele lauseosale, so „...menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise“.
alusel esitatud kaebuse puhul peaks menetlustoimingu õigusvastasus tingima vältimatult lõpliku haldusakti õigusvastasuse. Sealjuures tuleks kohtu arvates lähtuda ka Riigikohtu praktikas enne 01.01.2012 kujundatud seisukohtadest, et menetlusviga peab olema oluline ja ilmne ning lõpptulemuse vaidlustamine ei tohi seejuures muutuda väheefektiivseks (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-96-08, 3-3-1-51-07). Kaebuses viidatakse planeerimisseaduse rikkumistele. PlanS § 292 lg 3 sätestab, et olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht valitakse üldplaneeringu alusel. PlanS § 292 lg 4 sätestab, et olulise ruumilise mõjuga objekti (ORMO) asukoha valikul tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldusega määrati kindlaks ORMO võimalik asukoht, mille üle enam vaielda ei saa. Kuivõrd kaebuse eesmärgiks on vaidlustada ORMO asukoht ning tagada laiaulatuslik diskussioon ORMO võimaliku asukoha üle (s.h. väljaspool Jõelähtme valda), on põhjendatud ning erandkorras vajalik korralduse vaidlustamine. Pärast ORMO asukoha määramist vägagi väikse territooriumi sees, ei saaks enam tõusetuda tegelikkuses sisulist ning avalikust kaasavad diskussiooni ORMO võimalikust asukohast. Kaebaja väitel on planeeringuga hõlmatud maa-ala väiksust arvestades sisuliselt algatatud detailplaneering. Samuti pidanuks vastustaja menetlema LNG terminali rajamise küsimust menetluses oleva uue üldplaneeringu raames, mitte eraldi teemaplaneeringuna. Jõelähtme vald on rikkunud PlanS § 292 lg-id 9-11 ehk LNG terminali kui ORMO asukoha määramisega seoses eelvaliku menetluse ja sellega seoses avatud menetluse läbiviimisega seotud tingimusi. Kaebaja samas möönab, et vastustaja ei saa otsustada asukoha üle väljaspool omavalitsuse territooriumi, kuid alternatiivsete asukohtade puudumisel ei olnud vajadust planeeringut algatada. Vastustaja ei ole arvestanud asukoha valikul kattuvaid ohutsoone ning piirkonna riskitaluvust ning on jätnud sellega seotud asjaolud enne otsuse tegemist välja selgitamata ja analüüsimata. Kohtu hinnangul on kaebuses esitatud väited kohati vastuolulised. Kaebus tugineb peamiselt sellele, et inimestele ja nende elukeskkonnale terminalist tekkiv mõju on tõenäoliselt liialt suur ning vastustaja on selle enne planeeringu algatamist jätnud välja selgitamata ja analüüsimata. Koos teemaplaneeringu algatamisega on vastustaja algatanud keskkonnamõju strateegilise hindamise. Seega, kohtu arvates, saavad mõjud keskkonnale ja terminali mõjupiirkonda jäävatele inimestele välja selgitatud kohases keskkonnamõju hindamise menetluses ning kaebuse esitamine sellistel argumentidel on ilmselgelt ennatlik. Kui kaebaja väidab, et planeering tulnuks jätta algatamata, siis tuleb tal selle väite tõendamiseks esitada kaalukad tõendid (sisuliselt KSH mahus eksperthinnang). Kohalik omavalitsus ei saa keelduda planeeringu algatamisest põhjendamatult, küll saab kohalik omavalitsus planeeringu järgnevates etappides ja kogutud tõendite põhjal keelduda järgnevate haldusaktide andmisest. Vastustaja on algatanud teemaplaneeringu menetluse (üldplaneeringu võib koostada teemaplaneeringuna – PlanS § 8 lg 2 p 2), mis on avatud menetlus. Kohus ei saa nõustuda 3 kaebaja väitega nagu oleks huvitatud isikutelt, sh kaebajalt võetud võimalus rääkida kaasa planeeritava terminali asukoha küsimuses. Planeeringu algatamine ei tähenda selle kehtestamist (antud objekti planeerimine eeldab lisaks veel detailplaneeringu koostamist) ning LNG terminali põhimõttelise asukoha valik ei ole lõplik, st planeerimismenetluse käigus selguvate asjaolude (KSH, huvitatud isikute vastuväited) põhjal, võib kohalik omavalitsus leida, et Muuga sadama piirkond ei ole terminali asukohaks sobiv või on sobiv vaid tingimusel, et mõne muu kehtiva planeeringu realiseerimisest loobutakse. Asukoha sobimatust on võimalik vaidlustada ka juhul, kui kohalik omavalitsus siiski otsustab teemaplaneeringu kehtestada. Kaebusest võib järeldada, et kaebaja möönab, et Jõelähtme valla territooriumil, objekti spetsiifikat arvestades, muu võimalik asukoht puudub. Kuigi samas nõuab kaebaja vastustajalt ka muude sama omavalitsuse piirkondade sobivuse kaalumist. Samuti on kaebusest nähtuvalt kaebaja mõistnud, et Jõelähtme vallavolikogu ei saa otsustada planeeringu algatamist teise omavalitsuse territooriumil. Asjaolu, miks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei esitanud taotlust vastava maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu algatamiseks ning leidis, et riigile olulise huvi realiseerimine on otstarbekas vaid Muuga sadamas, ei muuda vastustaja menetlustoimingut õigusvastaseks. Kohtu arvates ei nähtu esitatud kaebuse põhjal hinnates olulisi ja ilmseid menetlusvigu, mis vältimatult tingiksid lõpliku haldusakti sisulise õigusvastasuse. Kaebus keskkonnamõjusid puudutavas osas on ilmselgelt ennatlik. 3.3. Kohus leiab, et kaebus tuleb
Kristina Maimann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.