3-12-2177/15

3-12-2177 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 10.12.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-2177 Haldusasi R.L.i kaebus Tallinna Vangla tegevusele Menetlusosalised Kaebaja — R.L.. Menetlustoiming Kaebuse ja taotluste tagastamine Resolutsioon

1. Tagastada R.L.i kaebus ja selles sisalduv RÕA (advokaadi abi) ja menetlusabi taotlus riigilõivu vabastamise kohta.
2. Määruse ärakiri saata kaebajale teadmiseks Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord R.L.ile ja Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1) R.L. esitas 16.10.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt on R.L. pöördunud Tallinna Vangla poole palvega abistada teda (arvates augustikuust) humanitaarabiga soojemate riiete saamiseks. Kaebaja märgib, et vaatamata, et ta tegi augustikuus taotlused, liigub ta senimaani humanitaarabist saadud botastes ja lühikestes pükstes; jopet ja dresse väljastatud ei ole. Direktor kaebustele vastanud ei ole, seega tuleb teda sundida, et humanitaarabi jaotatakse abivajajatele õiglaselt. Kaebaja palub vanglalt välja mõista kahju 250 eurot. 2) Seega esitas kaebaja kahjunõude Tallinna Vangla vastu summas 250 eurot. 1 3-12-2177 3) Ühes kaebusega taotles R.L. kohtult menetlusabi korras advokaadi õigusabi ja maksejõuetuse põhjendusel kaebuse esitamiselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. 4) 17.10.2012 palus kohus Tallinna Vanglal teatada, kas R.L. on teinud humanitaarabi saamiseks vastavaid pöördumisi vanglale ja esitanud kahjunõude ning kas vangla on sellist kahjunõuet lahendanud. 5) 29.10.2012 vastuses kohtunõudele teatas Tallinna Vangla, et R.L. on esitanud Tallinna Vanglale 06.08.2012 taotluse riideesemete ja jalatsite eraldamiseks riigieelarvest. Kaebusena pealkirjastatud pöördumise esitas R.L. Tallinna Vanglale 10.09.
3. Kahjunõuet esitatud ei ole. Tegelikult oli vangla poolt juba 05.09.2012 väljastatud T-särk, jalanõud ja aluspüksid. Tallinna Vangla teenistuja A.Saaren on taotluse teisele leheküljele märkinud, et „väljastame kampsuni, dressipluusi ja dressipüksid“ ja R.L. on samasse 26.09.2012 kirjutanud, et „Kirjalikku vastust ei soovi, püksid ja kampsun on suured“ ning eelnimetatut on kaebaja allkirjaga kinnitanud. Inspektor-kontaktisik E.Nikonov pakkus 22.10.2012 R.L.ile väiksemas suuruses jopet ja pükse, kuid kaebaja keeldus neid taas vastu võtmast. Seega nähtub kohtule vangla vastusest, et kaebaja ise valis riietust ja nii, et ta pakutud variante vastu ei võtnud. Tegemist ei ole olukorraga, mil vangla oleks jätnud kaebaja taotlused riietuse saamiseks lahendamata. Vangla vastuse kohaselt ei ole aga R.L. kahjunõudega vangla poole pöördunud, st selle nõudega, mis ta esitas kohtule. Vangla märkis, et kahju hüvitamise taotlusega pöördus R.L. Tallinna Vangla poole viimati 09.04.2012, kuid see oli muus küsimuses. 6) 12.11.2012 kohtumäärusega jäeti kaebus ja RÕA taotlus advokaadi abi saamiseks ning menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks käiguta. Kohus on märkinud, et juhul, kui kaebaja ei ole kohtueelselt vangla poole pöördumist teinud sellises kahjunõudes ja vangla kinnitas, et seda tehtud ei ole, siis ei saa ka kohus sellist kaebust menetleda, kuna läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus selgitas, et sellisel juhul tuleb kaebus tagastada ja ei teki ka vajadust vabastada kaebajat riigilõivu tasumisest või lahendada seda taotlust. Ka ei oleks veel asjakohane selles asjas advokaadi abi määramine, kui kaebaja sooviks advokaati kohtumenetluse huvides. Advokaat saab kohtumenetluses anda abi vaid siis, kui kohus saaks seda kaebust lahendada. Ka advokaadi abiga ei saaks kaebaja enamat nõuda, st kaebust esitada kohtusse, kui kohtueelne menetluskord on läbimata. Eeltoodu tõttu küsis kohus kaebajalt üle, kas kohus on asjaoludest õigesti aru saanud ja kohus märkis, et käiguta määrusele vastates peab kaebaja märkima, millises kaebuse osas on tal kohtueelne menetlus läbitud. Vastates kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamisele, märkis kohus, et perspektiivitu kaebuse puhul tuleb riigilõiv tasuda. Kohus selgitas kaebajale, et juhul kui kaebaja näeb, et tema kaebus on ennatlikult esitatud ja ta on selliselt ka perspektiivitu, siis ei pea kohtule enam vastama ja kohus tagastab kaebuse ilma seda läbi vaatamata, mis aga ei takista kaebajal edasiselt samas küsimuses kohtusse pöördumast peale kohtueelse menetluse läbimist. Seega eeldab kohus, et kaebajale on kohtu nõudmised selged. 7) Sama määrusega (punkt 17) palus kohus Tallinna Vanglalt teavet, kas kaebaja on esitanud või kas vangla on lahendanud vahepealsel perioodil kahjunõuet summas 250 2 3-12-2177 eurot riietuse jagamise/andmise küsimuses või muud analoogilist kaebust kaebaja taotluses humanitaarabi või riietuse saamiseks. Tallinna Vangla vastates kohtumääruse punktile17 teatas vangla, et seisuga 23.11.2012 ei ole kinnipeetav R.L. esitanud Tallinna Vangla direktorile kahjunõuet, mis seonduks riietuse jagamise/andmise küsimusega ega ka analoogilise kahjunõudega humanitaarabi või riietuse saamiseks. Kinnipeetav R.L. on jooksval poolaastal esitanud 25.10.2012 Tallinna Vaglalae ühe kahjunõude, mis talveriietuse temaatikat mitte kuidagi ei puuduta. Täiendavalt pidas Tallinna Vangla vajalikuks kohtule teatada, et kolmandal korral, s.o. 14.11.2012, soostus kinnipeetav R.L. võtma vastu Tallinna vangla poolt pakutava talvejope ja püksid. 8) Puuduste kõrvaldamiseks andis kohus kaebajale ja vastustajale täiendava selgituse esitamiseks aega 15 päeva. 9) Kohtumääruse sai kaebaja kätte 14.11.2012 (tl 24). Käesoleva määruse koostamise ajaks ei ole R.L. kohtumäärusele midagi vastanud. 10) HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Hüvitamiskaebuse lahendamise eelduseks ongi kinni peetavale isikule vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lõikega 8 ette nähtud vangla tekitatud kahju hüvitamist taotleda esmalt vanglalt. Alles pärast seda, kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud, võib kinni peetav isik riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel kahju hüvitamiseks kaebusega halduskohtu poole pöörduda. Vangla kinnituse kohaselt ei ole kaebaja kaebuses kirjeldatud asjaoludel kahju hüvitamist vanglalt taotlenud. Kuivõrd vangla poole kahjunõude taotlusega pöördumise on seadusandja kinni peetavale isikule kohtusse pöördumise kohustuslikuks eelduseks seadnud ning kaebaja näol on tegemist kinni peetavaga isikuga, loeb kohus, et kaebaja ei pidanud seadusega sätestatud kohustuslikust korrast kinni. Muid nõudeid kaebajal ei ole kohtule esitatud. 11) Tulenevalt HKMS § 121 lg 1 punktist 4 tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebaja kohustuslikust kohtueelsest korrast kinni ei ole pidanud, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 punkti 4 alusel selle esitajale. 12) Kaebuse tagastamise tõttu ei lahenda kohus kaebaja menetlusabi puudutavaid taotlusi ja tagastab need koos kaebusega. 13) Kohus märgib, et HKMS § 43 lõikest 2 tulenevalt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Karin Kalmiste kohtunik 3