lg.11 alusel füüsilisest isikust pankrotivõlgniku, Larisa Shpaki (IK 46808262214, elukoht: XXX, epost: XXX, tel. XXX), pankrot „17“detsembril 2012.a. kell 16.00, kuna: 1) Larisa Shpaki suhtes esines
lg.1 ja lg.2 nimetatud alus (raugemine), 2) Larisa Shpak on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ning 3) Larisa Shpaki suhtes ei esine
lg.2 nimetatud võlgadest vabastamise menetluse alustamist takistavaid asjaolusid. 1 2-12-14017 Kutsuda kokku võlausaldajate esimene üldkoosolek „10“jaanuaril 2013.a., kell 12.00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas, asukohaga: 1. Mai tn.2, Narva linnas. Nimetada füüsilisest isikust pankrotivõlgniku Larisa Shpaki pankrotimenetluses pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre (asukoht: XXX, vastutuskindlustuse poliis nr.40705606). Kinnitada ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre aruanne „06“juunist 2012.a. võlgniku Larisa Shpaki majandusliku olukorra kohta. Samuti kinnitada ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre poolt esitatud füüsilisest isikust võlgniku, Larisa Shpaki, pankrotimenetluse kulude aruanne 13.juunist 2012.a. pankrotiasja kohtulikuks aruteluks ettevalmistamisel. Rahuldada, Larisa Shpaki, poolt esitatud riigi menetlusabi taotlus ning
lg.1-3 ja §65 lg.11 alusel määrata ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre, ajutise halduri tasuks ning kulutuste katteks riigi vahendite arvelt 397.00 eurot (kolmsada üheksakümmend seitse eurot ja 00 senti) (summa ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 131,01 eurot), kuna võlgnikul, Larisa Shpakil, puuduvad igasugused vahendid ajutise pankrotimenetluse kulude kandmiseks. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt
lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Avaldada pankrotiteade Teadeanded“. ametlikus väljaandes „Ametlikud Pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta määruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust. Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks „17“detsembril 2012.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu, kell 16.00. 2 2-12-14017 Saata käesolev määrus täitmiseks Viru Maakohtu registriosakonnale (kinnistusraamat; äriregister) ning pankrotihaldurile vandeadvokaat Terje Eiprele. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §311 - §316 sätestatud korras. Tunnistada käesolev kohtumäärus tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord: Käesolevale määrusele võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja teised pankrotiseaduses nimetatud isikud esitada määruskaebuse 15 – päeva jooksul, alates pankrotiteate avaldamisest. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Larisa Shpak esitas kohtusse pankrotiavalduse Larisa Shpaki kui füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamise nõudes, võlasummas 22 924.44 eurot. Koos pankrotiavaldusega esitas Larisa Shpak kohtule ka avalduse tema suhtes võlgadest vabastamise menetluse alustamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on Larisa Shpak maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Larisa Shpaki pankrotiavalduse kohaselt tekkisid Larisa Shpakil võlad selle tõttu, et Larisa Shpak võttis endale põhjendamatule suured kohustused sõlmides laenulepingud AS-iga Swedbank ja AS-iga Balti Investeeringute Grupi Pank. Larisa Shpak püüdis kuni pankrotiavalduse esitamiseni kooskõlastada pankadega maksetähtaegade pikendamise graafikuid, et parandada oma rahalist olukorda. Larisa Shpaki olukord halvenes iga aastaga, mille tõttu oli Larisa Shpak sunnitud laenu võtma oma tuttavatelt, et kustutada väikeseid võlgu teiste laenuandjate ja kohtutäiturite ees. Pankrotiavalduse esitamise hetkel oli Larisa Shpak töötu ning temal puudub igasugune sissetulek. Töö leidmine pole Larisa Shpakil õnnestunud. Samuti puuduvad Larisa Shpakil varad, mille müügi arvelt täita oma rahalisi kohustusi võlausaldajate ees. Palus avalduse rahuldada ja välja kuulutada Larisa Shpaki pankroti. Ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre, poolt kohtule esitatud Larisa Shpaki majandusliku olukorra aruande „06“juunist 2012.a. kohaselt asus ajutine pankrotihaldur järgmistele seisukohtadele: 1) ajutine haldur palus kuulutada välja Larisa Shpak´i (isikukood 46808262214) pankrot, kuna võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ja nimetada 3 2-12-14017 Larisa Shpak´i (isikukood 46808262214) pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur Terje Eipre (isikukood 46806182757) tingimusel, et võlgnik või võlausaldaja kannab eeldatavate pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 3200 eurot; 2) mõista Larisa Shpakilt välja ajutise halduri tasu 960,00 eurot (10 tundi x 96,00 eurot; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 316,80 eurot) Terje Eipre arveldusarvele nr XXX (AS-is Swedbank), aga samuti mõista välja pankrotimenetluse kulude hüvitis 300,00 eurot (sisaldab km 20%) Advokaadibüroo Eipre ja Partnerid OÜ arveldusarvele nr XXX (AS-is Swedbank) Larisa Shpak´ilt (isikukood 46808262214, XXX). Seega palgafond on kokku 1´276,80 eurot, millele lisandub hüvitis 300,00 eurot. Kokku 1´576,80 eurot. 3) Juhul, kui ükski võlausaldaja ei kanna eeldatavate pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 3200 eurot, lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine haldur palus hüvitada sellisel juhul ajutise halduri tasu ja kulud osaliselt, s.o summas 397 eurot (summa ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 131,01 eurot) riigi vahendite arvel, kuna võlgnikul puuduvad igasugused vahendid ajutise pankrotimenetluse kulude kandmiseks. 4) Lõpuks asus ajutine haldur seisukohale, et kui kohus soovib siiski Larisa Shpaki pankrotti välja kuulutada, siis palun kuulutada pankrot välja
lg 11 kohaselt, kuna esines
lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus (raugemine) ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Kohus kuulutab pankroti välja, kui ei esine
lg 2-s sätestatud aluseid, et isiku suhteks ei saa alustada võlgadest vabastamise menetlust. Sellisel juhul oli vandeadvokaat Terje Eipre olema nõus pankrotihaldur. Ajutise halduri aruande kohaselt Larisa Shpakil puudub igasugune vara. Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks esitas ajutine haldur järelepärimised krediidiasutustele ja riiklikele registritele ning 17.04.2012.a. küsimustiku vara ja võlgade kohta võlgnikule, viimase pankrotiavalduses toodud elukoha aadressile XXX ja e-posti aadressile XXX. Võlgnikule saadetud järelepärimises palus ajutine haldur esitada andmed vara ja võlgade kohta hiljemalt 23.04.2012.a. Võlgnik on vastanud ajutisele haldurile 18.05.2012.a. e-posti teel. Krediidiasutustelt ja registritelt on ajutine haldur vastused saanud. I. Larisa Shpak´i varad Raha ja pangakontod 1) AS-is Swedbank omab võlgnik seisuga 11.01.2012.a. arvelduskontot nr XXX, mille saldo on 0,00 eurot (konto on broneeritud summas 25,92 eurot kaardi hooldustasudest). Kontole on seatud arestid kohtutäiturite A. Kreki , T. Tšapise, K. Järveti ja K. Maalmani aktide alusel. Konto käsutamiseks oli võlgniku ja AS-i Swedbank vahel sõlmitud teleteenuste leping. Konto on arestitud 18.04.2012 seisuga. 2) AS-is SEB Pank omab võlgnik seisuga 20.04.2012.a. arvelduskontot nr XXX, mille saldo on 0,00 eurot. Võlgnikul on pangaga sõlmitud järgmised aktiivsed lepingud: internetipanga leping ja püsikorralduse leping. Arvelduskonto on arestitud ja sundtäitmine peatatud ajutise pankrotihalduri teatise alusel 18.04.
lg.2 ning mis oleksid takistuseks kohustustest vabastamise menetluse algatamisel. Larisa Shpak nõustus kohtuistungil ajutise halduri tasu ja ajutise halduri kulutuste suurusega, kuid esitas seoses maksejõuetusega kohtule riigi menetlusabi taotluse, selleks et kanda ajutise halduri, aga samuti hiljem ka pankrotihalduri tasu ja kulutusi. Larisa Shpak oli nõus, et pankroti väljakuulutamise korral määrab kohus Larisa Shpaki pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre. KOHTU PÕHJENDUSED Pankrotiseaduse (
) § 9 lg 1 kohaselt, pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. Larisa Shpaki pankrotiavaldusega luges kohus tõendatuks asjaolu, et käesolevas pankrotimenetluses on füüsilisest isikust võlgnik Larisa Shpak soovinud enda pankroti väljakuulutamist, kuna Larisa Shpak on maksejõuetu. Vastavalt
Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. Võlgnik, Larisa Shpak, ise arvab oma püsiva maksejõuetuse tekkimise põhjuseks laenukohustuste enda kanda võtmine liiga suures ulatuses ning üldisest majanduskriisist tulenev töö kaotamist ja uue töö leidmise suutmatust.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud ka avalduse võlgadest vabastamiseks. Ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre, aruandega luges kohus tõendatuks asjaolu, et Larisa Shpak on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur asus seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on läbimõtlemata ja oma maksevõimeid mitte arvestatav suurte laenukohustuste enda kanda võtmine, ebaõnnestunud äriplaan (OÜ Lavitaservis äritegevus) ja kolmandate isikute kohustuste enda kanda võtmine liiga suures ulatuses (OÜ Lavitaservis võlgade käendamine). Lähtudes ülaltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Senises menetluses kättesaadavale infole tuginedes ei ole ajutine haldur tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteotunnuseid. Ajutise halduri hinnangul, arvestades senise menetluse käigus kogutud andmeid, on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Ajutise halduri hinnangul võivad antud asjas olla tagasivõitmise võimalused, mis seisnevad võlgniku ja tema abikaasa vahel 29.06.2011.a. sõlmitud abieluvaralepingu suhtes. Põhjalikumat analüüsi selle kohta peab teostama võlgniku pankroti väljakuulutamise korral edasise pankrotimenetluse käigus. Eeltoodu alusel luges kohus tõendatuks, et võlgniku, Larisa Shpaki, pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutise pankrotihalduri vandeadvokaat Terje Eipre taotlused on põhjendatud osaliselt ja kuulvad rahuldamisele osaliselt. Rahuldamata tuleb jätta vandeadvokaat Terje Eipre taotlus pankrotimenetluse raugemise osas, kuna Larisa Shpak on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes. Kohus luges tõendatuks, et füüsilisest isikust võlgniku, Larisa Shpaki, pankrotiavaldus Larisa Shpaki pankroti väljakuulutamise nõudes, võlasummas 81 613.71 eurot, tuleb rahuldada. Kohus pidas vajalikuks jätta kehtima Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt, määrusega „12“aprillist 2012.a., 10 2-12-14017 füüsilisest isikust pankrotivõlgniku, Larisa Shpaki, vara suhtes rakendatud hagi tagamise abinõud, aga samuti jätta kehtima tema vara suhtes rakendatud käsutuskeeld. Kohus pidas vajalikuks kuulutada välja
lg.11 alusel füüsilisest isikust pankrotivõlgniku, Larisa Shpaki „17“detsembril 2012.a. kell 16.00, kuna: 1) Larisa Shpaki suhtes esines
lg.1 ja lg.2 nimetatud alus (raugemine), 2) Larisa Shpak on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ning 3) Larisa Shpaki suhtes ei esine
lg.2 nimetatud võlgadest vabastamise menetluse alustamist takistavaid asjaolusid. Kohus kutsus kokku võlausaldajate esimese üldkoosoleku „10“jaanuaril 2013.a., kell 12.00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas, asukohaga: 1. Mai tn.2, Narva linnas ning nimetas füüsilisest isikust pankrotivõlgniku Larisa Shpaki pankrotimenetluses pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre. Samuti avaldada pankrotiteade ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadeanded“. Kohus pidas vajalikuks selgitada, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt
lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. AJUTISE PANKROTIHALDURI KULUTUSED JA TASU PANKROTIMENETLUSES
lg.1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus pidas vajalikuks kinnitada ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre aruanne „06“juunist 2012.a. võlgniku Larisa Shpaki majandusliku olukorra kohta. Samuti kinnitada ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre poolt esitatud füüsilisest isikust võlgniku, Larisa Shpaki, pankrotimenetluse kulude aruanne 13.juunist 2012.a. pankrotiasja kohtulikuks aruteluks ettevalmistamisel.
lg.2 ja lg.3 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus luges tõendatuks, et arvestades kõiki ajutise halduri aruandes toodud asjaolusid töömahu ja kulutuste kohta, aga samuti arvestades võlgniku Larisa Shpaki majandusliku olukorda ning asjaolu, et Larisa Shpak on esitanud riigi menetlusabi taotluse pankrotihalduri tasu ja kulutuste kandmise eesmärgiga, siis pidas kohus vajalikuks ja põhjendatuks. Rahuldada, Larisa Shpaki, poolt esitatud riigi menetlusabi taotlus ning
lg.1-3 ja §65 lg.11 alusel määrata ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre, ajutise halduri tasuks ning kulutuste katteks riigi vahendite arvelt 397.00 eurot (kolmsada üheksakümmend seitse eurot ja 00 senti) (summa ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 131,01 eurot), kuna võlgnikul, Larisa Shpakil, puuduvad igasugused vahendid ajutise pankrotimenetluse kulude kandmiseks. 11 2-12-14017
lg.4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
lg.11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja pankrotiseaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PANKROTIMAÄÄRUSE VIIVITAMATU TÄITMINE
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta määruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.