2-11-63503/14

Tsiviilasi nr 2-11-63503 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012, Tartu Kohtumaja Tsiviilasi Swedbank Liising AS hagi Medimap OÜ vastu vara väljanõudmiseks Tsiviilasja hind 8 700 eurot Hageja Swedbank Liising AS, rk 10434248, asukoht Liivalaia 8, Tallinn, esindaja Anneli Arusalu, anneli.arusalu@swedbank.ee ; Kostja Medimap OÜ, rk 11329507, asukoht Jaama 76C4, Tartu; Kostja lepinguline esindaja Mehis Adamson, actum@actum.ee Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
2. juuni 2012 Protokollija istungisekretär Tiia Lepp RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista osaühing Medimap valdusest AS Swedbank Liising valdusesse liisingulepingu nr 0170985L alusel saadud vara: hambaraviseadmed Fimet E ja röntgenseade Kodak
3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulud jätta OÜ Medimap kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtuotsuse resolutsioon tehakse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded, algab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva möödumisel kohtuotsuse resolutsiooni ilmumisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 19.07.2007 liisingulepingu nr 0170985L (edaspidi – leping), mille esemeks olid hambaraviseadmed Fimet E ja röntgenseade Kodak 2100 (edaspidi – vara). Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes tasumata lepingu alusel maksmisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed. Kostja võlg hageja ees on 1 834.46 eurot. Hageja saatis kostjale korduvalt teatised võlast. 19.10.2010 kirjaga teatas hageja, et kui kostja ei likvideeri võlgnevust hiljemalt 08.11.2010 loeb hageja lepingu ülesöelduks alates 09.11.2010 ning kostjal tuleb vara tagastada 10.11.
4. Kostja võlga ei tasunud, mistõttu hageja luges lepingu erakorraliselt ülesöelduks. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja lepingu üldtingimuste p 7.
5. kohaselt andma hagejale viivitamatult üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kostja on keeldunud vara valduse üleandmisest, mistõttu hageja esitas hagi kohtusse, nõudes vara välja kostja valdusest. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjaliku vastuse kohaselt ei vaidle hageja nõudele vastu, kuid soovib siiski vaidlust lahendada vara väljaostmisega. Hagis toodud asjaolud vastavad tõele. Kostja liisis hagejalt hagis märgitud vara. Samuti on tõele vastav see, et kostjal tekkisid makseraskused ning hageja lõpetas liisinglepingu. Kostja on seisukohal, et ta ei ole teinud hagejale takistusi liisinguvara valduse saamisel, kuid esemed peab demonteerima spetsialist. Kostja ei ole sellist spetsialisti palganud. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on 19.07.2007 liisingulepingu 09.11.2010 kehtivalt erakorraliselt üles öelnud põhjusel, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust maksta liisingu põhiosa- ja intressimaksed. VÕS § 363 punkt 3 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud liisingulepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale. Selle sättega on kooskõlas poolte vahel sõlmitud liisingulepingu nr 0170985L üldtingimuste punktis 7.5 kokkulepitu, mille kohaselt liisingulepingu ülesütlemisel kohustub liisinguvõtja viivitamatult liisingueseme valduse üle andma liisinguandja poolt volitatud esindajale liisinguandja kehtestatud tähtajal ja korras. Hageja on saatnud kostjale teatised võlast ja liisingulepingu ülesütlemise kohta (tl 27-29), mis on kostjale kätte toimetatud, nähtuvalt kostja vastusest hagile ning kostja esindaja poolt kohtuistungil väidetust. Kohtuistungil esitas M. Adamson vastuväite, et kostja ei pidanud võimalikuks vara toimetamist aadressile Mustamäe tee 6 Tallinnas, mis on sõidukite müügiplats. Hageja esindaja jäi seisukohale, et nimetatud aadress on õige ja see on hageja korraldus liisingueseme üleandmise kohas osas. Nimetatud aadressil on ka kaarhall, kus hoiustatakse muud tagastatud vara. Eeltoodust tulenevalt on kostjale teatavaks tehtud liisingulepingu erakorraline ülesütlemine ning liisinguesemete tagastamise aeg ja koht. Kostja ükski vastuväide: puudus seadmete demonteerimiseks eriteadmisi omav isik, aadressis on viidatud liisinguautode müügiplatsile, kostja soovis sõlmida uut kokkulepet jne, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud kanda kostjal, tulenevalt TsMS § 163 lg 2
6. lauses sätestatust. 2/3 TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik Kohtunik 3/3