Obsah (4)

§ 1005§ 1006§ 1009§ 26

Tsiviilasi nr 2-10-49724 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Kohtuotsuse tegemise aeg 19. september 2011.a Tsiviilasi Henn

§-d 1005 -1013).

§ 1005

kohaselt teatud teo tegemise, eelkõige tulemuse saavutamise eest avalikult tasu lubanud isik peab maksma teo teinud isikule lubatud tasu, isegi kui teo tegija ei tegutsenud tasu lubamisest lähtudes.

§ 1006

sätestab tasulubaduse tagasivõtmise või selle tingimuste muutmise nõuded.

§ 1009

lg 1 kohaselt tasu avalikul lubamisel teatud teo parima tegemise eest (konkurss) tuleb mõistlikul viisil teatavaks teha konkursi ese, teo või selle tegemise viis ja tähtaeg ning parima teo või pakkumise väljaselgitamise tähtaeg või kord, samuti tasu lubaja(konkursi korraldaja) ja muud konkursi läbiviimiseks vajalikud asjaolud. Sama paragrahvi lõige kaks kohaselt võib konkursi korraldaja konkursist loobuda või konkursi teatavaks tehtud tingimusi muuta üksnes juhul, kui see on konkursi tingimustes ette nähtud ja konkursist loobumine või tingimuste muutmine tehakse teatavaks samal viisil kui konkurss või selle tingimused. Kohus nõustub kostjaga selles, et mõiste „tasu“ võlaõigusseaduse tähenduses tuleb sisustada laialt. Tasuks konkursi võitmise eest võib olla ka lubadus sõlmida tööleping. See aga ei tähenda, et tasu avaliku lubamise üldsätted

§ 1005– 1008 konkursile ei kohalduks.

Konkursi puhul kohaldatakse tasu avaliku lubamise üldsätteid niivõrd, kuivõrd see ei ole välistatud konkursi erisätetega. Arvestades asjaolu, et konkursil valituks osutunud isikuga tuli sõlmida veel eraldi kokkuleppe töötasu osas vastavalt TÜ palgaeeskirjale, tuleb konkursi korraldaja poolt konkursi võitja väljaselgitamist hinnata vaidlusalusel juhul korraldaja pakkumuseks hakata pidama läbirääkimisi töölepingu sõlmimiseks ja poolte vahel tekkis lepingueelsete läbirääkimiste võlasuhe. Samas on töölepingute sõlmimise osas erisätteks töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2, mille kohaselt loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kuna pooltel ei ole vaidlust, et hageja täidab alates

1. Veebruarist 2010 dotsendi tööülesandeid seetõttu, et talle tehti pakkumine konkursi alusel ja selliste tööülesannete täitmist saab eeldada üksnes tasu eest, siis tuleb tööleping poolte vahel lugeda sõlmituks määratud tähtajaga 5 aastat alates
2. Veebruarist
3. Samas on pooltel jätkuvalt vaidlus millist tasu peab kostja hagejale töölepingu järgselt maksma. Käesoleval ajal on kostja hagejale tasunud 15700 krooni kuus, st PE lisa nr
4. järgset miinimumi. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tööle asumisega hageja nõustus nimetatud kostja poolse tasu pakkumisega. Kostja esitas hagejale kirjalikus vormis töölepingu allkirjastamiseks alles
5. Veebruaril 2010, mille hageja jättis allkirjastamata just tasus poolte vahelise kokkuleppe puudumise tõttu, millest informeeris kostjat koheselt e-kirjaga. Hageja on põhjendanud oma tööleasumist sellega, et uskus lepingu läbirääkimiste jätkumist uue struktuuriüksuse juhi poolt, kes asus ametisse samuti alates
6. Veebruarist
7. Kuna ka kostja selleks ajaks, mis oli ka hageja tegelikult tööle asumise aeg ei olnud veel hagejale kirjalikku lepingudokumenti allkirjastamiseks esitanud, siis tuleb lugeda pooltevahelised läbirääkimised tasu osas mittelõppenuks. Tööle asumisega kostja ei aktsepteerinud kostja poolt töölepingu kavandis pakutavat tasu. Käesoleval ajal pooltel puudub kokkulepe töötasu osas, tegemist on lahtise tingimusega

§ 26tähenduses.

Lahtise tingimuse on määranud kostja, tasudes kostjale vastavalt PE lisale nr 2 dotsendi miinimumpalka.

§ 26

lg 11 kohaselt võib lepingupool nõuda, et kohus määraks lahtise tingimuse ka siis, kui teise lepingupoole poolt määratud tingimus ei vasta hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Kohus leiab, et hagi vähemsaadud palga nõudes tuleb käsitleda ka hageja kui lepingupoole nõudena lahtise 5 lepingutingimuse määramiseks, kuna tegemist on eeldusena hageja nõude põhjendatuse üle otsustamisel. Kostja on teinud hagejale pakkumuse sõlmida tööleping tulenevalt konkursi tulemusest, mistõttu tuleb peab kostja hagejaga tasu kokkuleppe sõlmimisel lähtuma konkursitingimustes tehtud tasu pakkumisest. Vastavalt konkursiteatele pidi tasustamine toimuma vastavalt kostja palgaeeskirjale. Konkursiteate avaldamise ajal kehtinud palgaeeskiri on kinnitatud TÜ rektori

1. Septembri 2009 käskkirjaga nr
2. PE p 5 kohaselt töötaja põhipalk lepitakse kokku töölepingus, võttes aluseks ametikoha liigi ja palgaastme vastavalt PE lisale nr 1 ja PE lisas nr 2 toodud palgaastmele vastava põhipalga miinimummäära. PE p 14 kohaselt võib igaaastane põhipalga miinimummäärade muutmine toimuda
3. Märtsist. Käesoleval juhul on TÜ rektor pärast konkursi väljakuulutamist
4. Detsembri 2009.a käskkirjaga nr 30 asendanud palgaeeskirja lisa 2 uue lisaga 2, mis on kaasa toonud palga alammäärade vähendamise. Käskkirja aluseks on TÜ põhikirja § 34 punktid 1 ja
5. Põhikirja § 34 punktid 1 ja 2 sätestavad rektori pädevuse kostja kui tööandja esindamisel ja käskkirjade ja muude korralduste, mis on ülikooli liikmeskonnale kohustuslikud, andmisel. Nimetatud käskkirjaga ei ole ka muudetud palgaeeskirja punktis 14 toodud põhimõtet muuta palga alammäärasid üksnes üks kord aastas
6. Märtsist. Kohus leiab, et sellega on kostja muutnud konkursi ajal kehtinud ja konkursi üheks tingimuseks olevat palgatingimusi ja kostja ei ole sellisest konkursi tingimuse muutmisest

§ 1006ja § 1009 lg 2 sätestatud korras teatanud.

Konkursiavaldust tuleb tõlgendada TSÜS § 75 lg 2 teise aluse järgi, st nii nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Mõistlik isik ei pidanud aru saama, et konkursi korraldajal on rektori isikus õigus muuta palgaeeskirjaga kehtestatud minimaalpalku ka muul ajal, kui on sätestatud PE punktis 14, st enne järgmise aasta

1. Märtsi. Seega peab kostja hagejale kui konkursile parima pakkumise teinud isikuga töölepingu sõlmimisel ja tasu kokkuleppe kui lahtise tingimuse määramisel lähtuma vähemalt konkursi väljakuulutamise ajal kehtinud minimaalsest palgamäärast, mis oli dotsendi ametikohal 17250 krooni kuus. Kuna kostja tegi töölepingu sõlmimise pakkumuse hagejale konkursi tulemusena, siis ei saanud kostja selle pakkumuse tegemisel arvestada rektori
2. Detsembri
3. A käskkirja nr 30 alusel muudetud palgaeeskirja lisas sätestatud minimaalsete palgamääradega, vaid nende palgamääradega, mis kehtisid konkursi väljakuulutamise ajal. Vastupidine käitumine oleks vastuolus

§-ga 1005 ja hea usu põhimõttega. Seega määrab kohus lahtise tingimuse (töölepingu p 13, lk 48) sisuks 17250 krooni kuus ja lähtub sellest hagi rahuldamisel. Hageja on esitanud palganõude, mis vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lg-le 3 aegub kolme aasta möödudes. Hageja esitas avalduse palgavahe kompenseerimiseks töövaidluskomisjonile

1. Juunil 2010, seega tähtaegselt. ITVLS § 24 lg 1 kohaselt Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Töövaidluskomisjon tegi otsuse
2. Septembril 2010, otsuse ärakirja sai hageja kätte
3. septembril 2010, hagi on esitatud
4. Oktoobril 2010, seega tähtaegselt. Hagi ei ole aegunud. Hageja on igas töötatud kuus saanud vähem töötasu 1550 krooni ehk 99 eurot. Alates
5. Veebruarist 2010 kuni
6. Augustini 2011 on hageja töötanud kokku 20 kuud, mis aja jooksul on ta )saanud vähem palka 1980 (20 kuud x 99 = 1980) eurot. Haginõude arvestuslikus osas ei ole kostja hagile vastuväiteid esitanud ja selles ulatuses kuulub hagi vähem saadud palga nõudes rahuldamisele. Hageja taotleb vähem saadud palka kuni kohtuotsuse tegemiseni. PE p 12 kohaselt makstakse kostja juures palka üks kord kuus hiljemalt
7. kuupäeval eelmise kuu eest. Seega kuulub tasu september 2011 eest hagejale välja maksmisele alles
8. Oktoobriks 2011, mis tõttu ei ole hagejal september 2011 eest tasu nõue veel muutunud sissenõutavaks ja selles osas jätab kohus hagi rahuldamata. 6 Haginõude p 1 osas tuleb arvestades hageja soovi hagi tagasi võtta jätta nõue läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 ja § 424 alusel. Kostja ei vaielnud hagi tagasivõtmisele vastu. Menetluskulud Kuna kohus hagi ülekaalukas osas rahuldab, siis tuleb kõik poolte menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik 7