Määruse resolutsiooni p-de 2-4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-07-1464
lg 1 alusel uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole või kolmanda isiku taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. 13. Kuna kohtuasjas C-146/11 kuulutati otsus 12.07.2012 ja Euroopa Kohtu kodukorra art 65 järgi on kohtuotsus siduv alates selle kuulutamise päevast, siis on menetluse peatamise alu- 2
II 14.
lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust viidatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
lg 3 sätestab, et kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi asjas tehtud lahendi. 15. Kuna MTA on kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistanud ning kaebuse esitaja ei taotle menetluse jätkamist, lõpetab ringkonnakohus haldusasjas
Ühtlasi tühistab ringkonnakohus käesolevas haldusasjas tehtud Tallinna Halduskohtu 13.11.2009 otsuse. III 16. Õigusabikulusid, mille väljamõistmist OÜ ELPA i.e taotleb, on kantud nii enne kui ka pärast 01.01.2012.
lg 1 kohaselt kohaldatakse enne selle seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus (
v.r) sätestatut. 17.
lg 6 näeb ette, et kui kohus lõpetab menetluse seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
v.r § 93 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
v.r § 92 lg 5 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse seoses kaevatava haldusakti kehtetuks tunnistamisega vastustaja poolt. Käesolevas haldusasjas tingis vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise lõppkokkuvõttes kaebuse esitamine. Seega tuleb menetluskulud kanda vastustajal. 18. OÜ ELPA i.e taotles halduskohtus menetluskulude väljamõistmist summas 73 956,50 krooni, sh riigilõiv 5 000 krooni (II kd, tl 162). Halduskohus mõistis kaebuse rahuldamisel MTA-lt kaebaja kasuks menetluskuluna välja kokku 28 817,70 krooni, sh õigusabikulu 23 817,70 krooni (1 522,23 eurot) ja riigilõiv 5 000 krooni (319,56 eurot).
v.r § 93 lg 5 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et vajaliku ja põhjendatud õigusabi kulu suuruseks esimese astme kohtu menetluses oli 23 817,70 krooni (1 522,23 eurot). See summa tuleb menetluse lõpetamisel vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. 19. Kaebaja taotleb apellatsiooniastmes kantud menetluskulude hüvitamist 08.02.2010 arve alusel 12 421,80 krooni (793,90 eurot) ja 16.08.2012 arve alusel 638,40 eurot, kokku 1 432,30 eurot. 3
lg 7 kui ka
v.r § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. MTA ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlusele vastu vaielnud. Ringkonnakohtu hinnangul on arvetel kajastatud õigusabikulu näol tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
lg-st 1 tulenevalt kuulub kohaldamisele
v.r § 84 lg 4 p 4, mille kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse selle tõttu, et vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Seega kuulub kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 319,56 eurot tagastamisele kaebuse esitajale. Lauri Madise Virgo Saarmets Ruth Plaks 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.