KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Lauri Madise ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 07.11.2012, Tallinn Haldusasja number 3-07-904 Haldusasi AS Svensky Kaub

§ 235lg 1).

Määruse resolutsiooni p-de 2-5 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 155lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajandusminister määras 29.10.2004 käskkirjaga nr 290 kaebajale põllumajandustoote ülekandevaru ja üleliigse laovaru suurused. Selle käskkirja alusel väljastas Maksu- ja Tolliamet (MTA) maksuteated üleliigse laovaru tasu maksmiseks. Põllumajandusminister tunnistas 08.11.2006 käskkirjaga nr 201 oma 29.10.2004 käskkirja nr 290 tulenevalt Riigikohtu 05.10.2006 otsusest nr 3-3-1-33-06 osaliselt kehtetuks. Maksu- ja Tolliamet tühistas asjas tehtud maksuteated.
2. Põllumajandusministri 30.03.2007 käskkirjaga nr 80 määrati kaebajale põllumajandustoodete ülekandevaru ja üleliigse laovaru suurused. Maksu- ja Tolliamet (MTA) on esitanud kaebajale järgmised maksuteated ja otsused:
3. 26.04.2007 otsus nr 12-5/169, millega määrati või üleliigse laovaru suuruseks 83 153 kg, lõssipulbri üleliigse laovaru suuruseks 29 075 kg ja piimapulbri üleliigse laovaru suuruseks 19 675 kg;
4. 30.04.2007 maksuteade nr 12-5/12, millega määrati üleliigse laovaru tasu suuruseks 3 429 362 krooni;
5. 16.05.2007 otsus nr 12-4/160, millega vähendati üleliigse laovaru tasu 3 408 702 kroonini.
6. AS Svensky Kaubandus esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse põllumajandusministri 30.03.2007 käskkirja nr 80 tühistamiseks, MTA 30.04.2007 maksuteate nr 12-5/12 ja 16.05.2007 otsuse nr 12-4/160 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 26.04.2007 otsuse nr 12-5/169 tühistamiseks.
7. Tallinna Halduskohtu 13.11.2009 otsusega (II kd tl 74-90) tühistati vaidlustatud haldusaktid ning kaebaja kasuks mõisteti menetluskulude katteks Põllumajandusministeeriumilt välja 30 000 krooni ja MTA-lt 10 000 krooni
8. Põllumajandusminister ning MTA esitasid 14.12.2009 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebused, milles paluti halduskohtu 13.11.2009 otsus tühistada ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Samuti palusid apellandid peatada asja menetlus kuni Tallinna Ringkonnakohtu menetluses oleva haldusasja nr 3-04-407 (AS Pimix kaebus) kohtulahendi jõustumiseni.
9. Kaebaja esitas 18.01.2010 ringkonnakohtule vastuse, milles palus jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja mõista apellantidelt kaebaja kasuks välja menetluskulud.
10. Tallinna Ringkonnakohus peatas 13.04.2011 määrusega haldusasja nr 3-07-904 menetluse kuni Riigikohtu haldusasja nr 3-3-1-55-10 (AS Pimix kaebus) peatamise ajendiks olnud Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimustes Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni kohtuasjas nr C-146/
11. Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas nr C-146/11 kuulutati 12.07.
12. 2

§ 152

lg 1 p 4 alusel põllumajandusministri 30.03.2007 käskkirja nr 80 osas menetlus lõpetada. Põllumajandusminister lisas 04.09.2012 käskkirja nr 127, millega tunnistati kehtetuks põllumajandusministri 29.10.2004 käskkiri nr 290, 08.11.2006 käskkiri nr 201 ning 30.03.2007 käskkiri nr 80. 11. AS Svensky Kaubandus esitas ringkonnakohtule 04.09.2012 seisukoha, mille kohaselt on kaebaja nõus menetluse lõpetamisega haldusasjas nr 3-07-904. Ühtlasi esitas kaebaja

§ 108lg 6 alusel taotluse menetluskulude väljamõistmiseks (II kd tl 172-173).

Kaebaja palus lisaks halduskohtule esitatud menetluskulude nimekirjas toodud kuludele mõista kaebaja kasuks vastustajatelt välja apellatsioonimenetluses kantud kulu õigusteenuse eest 10 329 krooni (660,14 eurot). Kaebaja esitas IMG Advokaadibüroo 21.01.2010 arve nr 201001021 ja selle tasumist tõendava pangakonto väljavõtte (II kd tl 174-176).

1. MTA märkis 27.09.2012 vastuses, et MTA ei vaidle menetluskulude taotlusele vastu, kuid soovib juhtida tähelepanu sellele, et maksuteate aluseks olnud käskkirja vaidlustamisega võrreldes on kaebaja esindajal maksuteate vaidlustamisega seotud õigusteenuse osutamiseks kulunud oluliselt vähem ajaressurssi ning seda oleks õige arvestada ka menetluskulude väljamõistmisel.
2. Põllumajandusministri 20.09.2012 vastuses märgiti, et Põllumajandusministeeriumil menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide suhtes vastuväiteid ei ole. Varem on kohtud jaotanud üleliigsete laovarude kohtuasjades menetluskulusid Põllumajandusministeeriumi ja MTA vahel vastustajate ligikaudset osalust arvestades (kas võrdselt või suhtes 2/3 ja 1/3, kuid põllumajandusminister ei vaidle vastu menetluskulude väljamõistmisele ka suhtes 3/4 ja 1/4). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 14.

§ 99

lg 1 alusel uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole või kolmanda isiku taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. 15. Kuna kohtuasjas C-146/11 kuulutati otsus 12.07.2012 ja Euroopa Kohtu kodukorra art 65 järgi on kohtuotsus siduv alates selle kuulutamise päevast, siis on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud ära langenud. Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi (

§ 99lg 4).

II 16.

§ 152

lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust viidatud alusel, vaid jätkab menet3

§ 155

lg 3 sätestab, et kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi asjas tehtud lahendi. 17. Kuna MTA ja põllumajandusminister on kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistanud ning kaebuse esitaja ei taotle menetluse jätkamist, lõpetab ringkonnakohus haldusasjas

§ 152lg 1 p 4 alusel määrusega menetluse.

Ühtlasi tühistab ringkonnakohus käesolevas haldusasjas tehtud Tallinna Halduskohtu 13.11.2009 otsuse. III 18.

§ 285

lg 1 kohaselt kohaldatakse enne selle seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Sellest sättest tulenevalt tuleb menetluskulud käesoleval juhul jaotada enne 01.01.2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (

v.r) alusel, sest need menetluskulud on kantud seoses viimatinimetatud seaduse kehtivusajal tehtud menetlustoimingutega. 19.

v.r § 93 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

v.r § 92 lg 5 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse seoses kaevatava haldusakti kehtetuks tunnistamisega vastustaja poolt. Seega kuuluvad kaebaja menetluskulud MTA-lt ning põllumajandusministrilt väljamõistmisele. 20. Halduskohtule esitatud menetluskulude nimekirjast (II kd tl 32 ja pöördel) nähtuvalt taotles kaebaja esimese astme kohtus menetluskulude väljamõistmist summas 54 094,05 krooni, sh õigusteenuse eest 49 094,05 krooni ja riigilõiv 5000 krooni. Kulu kandmise kohta esitas kaebaja advokaadibüroo 30.04.2007 arve nr 704068 (taotletav summa 11 080,20 krooni); 31.05.2007 arve nr 705029 (taotletav summa 12 386,80 krooni, sh riigilõiv 5000 krooni); 29.08.2007 arve nr 708014 (taotletav summa 8310,15 krooni); 31.12.2007 arve nr 712035 (taotletav summa 3693,40 krooni); 31.08.2008 arve nr 200808017 (taotletav summa 9233,50 krooni); 28.08.2009 arve nr 200908017 (taotletav summa 9390 krooni) ning pangakonto väljavõtted arvete tasumise kohta (II kd tl 33-38). MTA esitas menetluskulude taotluse suhtes 18.09.2009 seisukoha (II kd tl 44), leides, et sellises suuruses menetluskulude vastustajatelt väljamõistmine on ebamõistlik ning õiglane menetluskulude suurus oleks maksimaalselt 30 000 krooni. Põllumajandusministri 18.09.2009 vastuses (II kd tl 47) leiti samuti, et menetluskulud on põhjendamatult suured, vajalikud ja põhjendatud kulud Põllumajandusministeeriumi osas oleksid kuni 20 000 krooni. Samuti märkis vastustaja, et halduskohus on varem jaotanud üleliigsete laovarude kohtuasjades menetluskulusid Põllumajandusministeeriumi ja MTA vahel vastustajate ligikaudset osalust arvestades (kas võrdselt või suhtes 2/3 ja 1/3, kuid Põllumajandusministeerium ei vaidle vastu menetluskulude väljamõistmisele ka suhtes 3/4 ja 1/4). 4

§ 92

lg 1 alusel kaebaja kasuks väljamõistmisele Põllumajandusministeeriumilt ning MTA-lt proportsioonis 3/4 ja 1/4. Kohus arvestab

§ 92

lg 10 ning § 93 lg 5 alusel väljamõistmisele kuuluvate õigusabikulude suuruse vähendamisel asjaoluga, et kulud ei ületaks õigusabiturul sarnase keerukuse ja mahukusega asjades tavapäraselt makstavat tasu, samuti asjaoluga, et sisuliselt on tegemist n.ö teise ringi vaidlusega, kus peamine töö on ära tehtud eelmises kohtumenetluses (lisandus õigusakti avaldamise teema), kohtumenetlus oli suurema osa ajast peatatud ja kohtuistungeid ei toimunud. 21.

v.r § 83 lg 1, lg 2 ja lg 4 p 1 kohaselt on menetluskuludeks riigilõiv ja menetlusosaliste esindajate kulud. Ehkki kaebaja taotles halduskohtus nii 49 094,05 krooni suuruse esindaja kulu kui ka 5000 krooni suuruse riigilõivu vastustajatelt väljamõistmist, nähtub halduskohtu otsusest selgelt, et halduskohus luges 49 094,05 krooni suurusest esindaja kulust (kohtuotsuses kulu õigusteenuse eest) vajalikuks ja põhjendatud kuluks 40 000 krooni (kohtuotsuses õigusabikulu) ning jagas selle Põllumajandusministeeriumi ja MTA vahel proportsioonis 3/4 ja 1/

1. Riigilõivu osas ei ole kohus käesolevas asjas tehtud otsuses menetluskulusid menetlusosaliste vahel jaganud.
2. Apellatsioonimenetluses taotleb kaebaja õigusteenuse eest tasutud 660,14 euro (10 329 krooni) vastustajatelt väljamõistmist. Kulu kandmise kohta on esitatud advokaadibüroo 21.01.2010 arve nr 201001021 ja pangakonto väljavõte arvel näidatud summa laekumise kohta. Vastustajad ei ole kaebaja apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmise suhtes vastuväiteid esitanud. Vastustajad on ka üksmeelselt leidnud, et Põllumajandusministeeriumil tuleks kanda menetluskulusid MTA-ga võrreldes suuremas ulatuses. 23.

v.r § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnangu ja põhjendustega, et vajaliku ja põhjendatud esindaja kulu (õigusabi kulu) suuruseks esimese astme kohtu menetluses oli 40 000 krooni (2556,47 eurot) ning et see kulu tuleb jagada MTA ja Põllumajandusministeeriumi vahel proportsioonis 1/4 ja 3/

1. Samast proportsioonist lähtub ringkonnakohus ka apellatsioonimenetluse kulude jagamisel. Apellatsioonimenetluses kantud esindaja kulu 660,14 eurot vastab osutatud teenuse mahule (spetsifikatsiooni kohaselt on osutatud teenuseks apellatsioonkaebuse analüüs ja vastuse koostamine). Kokku tuleb esimese ja teise astme kohtus kantud esindaja kuluna vastustajatelt välja mõista 3216,61 eurot, sh Põllumajandusministeeriumilt 2412,46 eurot ja MTA-lt 804,15 eurot.
2. Vastavalt

v.r § 84 lg 4 p-le 4 tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse selle tõttu, et vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Asjas on tasutud 02.05.2007 5

v.r § 84 lg 4 p 4 alusel kaebajale tagastamisele. 25. Põllumajandusministeerium on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud 10.12.2009 dokumendiga nr 20006097 riigilõivu 250 krooni (15,98 eurot). Ka see riigilõiv tuleb

v.r § 84 lg 4 p 4 alusel maksjale tagastada. Lauri Madise Virgo Saarmets Ruth Plaks 6