MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Lauri Madise ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 22.11.2012, Tallinn Haldusasja number 3-07-875 Haldusasi Eesti Tarbijateühist

§ 235lg 1).

Määruse resolutsiooni p-de 2-5 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 155lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajandusminister määras 29.10.2004 käskkirjaga nr 354 Eesti Tarbijateühistute Keskühistule (ETK) põllumajandustoodete ülekandevaru ja üleliigse laovaru suurused. Selle käskkirja alusel väljastas Maksu- ja Tolliamet (edaspidi ka MTA) maksuteated üleliigse laovaru tasu maksmiseks. Põllumajandusminister tunnistas 03.11.2006 käskkirjaga nr 189 oma 29.10.2004 käskkirja nr 354 tulenevalt Riigikohtu 05.10.2006 otsusest nr 3-3-1-33-06 osaliselt kehtetuks. MTA tühistas asjas tehtud maksuteated.
2. Põllumajandusministri 30.03.2007 käskkirjaga nr 90 määrati kaebajale põllumajandustoodete ülekandevaru ja üleliigse laovaru suurused. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 27.04.2007 maksuteatega nr 12-5/234 ja 30.04.2007 maksuteatega nr 12-5/258 kohustati kaebajat tasuma üleliigse laovaru tasu kokku 420 838 krooni.
3. Eesti Tarbijateühistute Keskühistu esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse põllumajandusministri 30.03.2007 käskkirja nr 90 ning MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 27.04.2007 ja 30.04.2007 maksuteadete tühistamiseks.
4. Tallinna Halduskohtu 13.11.2009 otsusega (II kd tl 56-77) tühistati vaidlustatud haldusaktid ning kaebaja kasuks mõisteti menetluskulude katteks Põllumajandusministeeriumilt välja 24 642,75 krooni ning PMTK-lt 8214,25 krooni.
5. Põllumajandusminister ning MTA esitasid 14.12.2009 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebused, milles paluti halduskohtu 13.11.2009 otsus tühistada ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Samuti palusid apellandid peatada asja menetlus kuni Tallinna Ringkonnakohtu menetluses oleva haldusasja nr 3-04-407 (AS Pimix kaebus) kohtulahendi jõustumiseni.
6. Kaebaja esitas 18.01.2010 ringkonnakohtule vastuse, milles palus jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja mõista apellantidelt kaebaja kasuks välja menetluskulud. 2

§ 152

lg 1 p 4 alusel põllumajandusministri 30.03.2007 käskkirja nr 90 osas menetluse lõpetada. Põllumajandusminister lisas 04.09.2012 käskkirja nr 128, millega tunnistati kehtetuks põllumajandusministri 29.10.2004 käskkiri nr 354, 05.05.2005 käskkiri nr 100, 03.11.2006 käskkiri nr 189 ja 30.03.2007 käskkiri nr 90. 11. Kaebaja esitas 04.09.2012 ringkonnakohtule seisukoha, mille kohaselt on kaebaja nõus menetluse lõpetamisega haldusasjas nr 3-07-875. Ühtlasi esitas kaebaja

§ 108lg 6 alusel taotluse menetluskulude väljamõistmiseks (II kd tl 161-162).

Kaebaja palus lisaks halduskohtule esitatud menetluskulude nimekirjas toodud kuludele mõista kaebaja kasuks vastustajatelt välja apellatsioonimenetluses kantud kulu õigusteenuse eest 660,14 eurot (10 329 krooni). Kaebaja esitas IMG Advokaadibüroo 21.01.2010 arve nr 201001019 koos spetsifikatsiooniga ja arve tasumist tõendava pangakonto väljavõtte (II kd tl 163-165).

1. Ringkonnakohus küsis 06.09.2012 määrusega põllumajandusministri ja MTA seisukohta kaebaja menetluskulude taotluse osas.
2. MTA esitas 11.09.2012 ringkonnakohtule taotluse käesoleva haldusasja menetluse lõpetamiseks MTA 27.04.2007 maksuteate nr 12-5/234 osas, kuna see tunnistati MTA 11.09.2012 otsusega nr 12.2-4/45482 kehtetuks.
3. Ringkonnakohus küsis 12.09.2012 määrusega kaebaja ja põllumajandusministri seisukohta MTA 11.09.2012 taotluse osas.
4. MTA märkis 17.09.2012 vastuses, et MTA ei vaidle menetluskulude taotlusele vastu, kuid soovib juhtida tähelepanu sellele, et maksuteate aluseks olnud käskkirja vaidlustamisega võrreldes on kaebaja esindajal maksuteate vaidlustamisega seotud õigusteenuse osutamiseks kulunud oluliselt vähem ajaressurssi ning seda oleks õige arvestada ka menetluskulude väljamõistmisel.
5. Põllumajandusministri 18.09.2012 vastuses märgiti, et Põllumajandusministeeriumil menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide suhtes vastuväiteid ei ole. Varem on kohtud jaotanud üleliigsete laovarude kohtuasjades menetluskulusid Põllumajandusministeeriumi ja MTA vahel vastustajate ligikaudset osalust arvestades (kas võrdselt või suhtes 2/3 ja 1/3, kuid 3

§ 99

lg 1 alusel uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole või kolmanda isiku taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. 20. Kuna kohtuasjas C-146/11 kuulutati otsus 12.07.2012 ja Euroopa Kohtu kodukorra art 65 järgi on kohtuotsus siduv alates selle kuulutamise päevast, siis on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud ära langenud. Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi (

§ 99lg 4).

II 21.

§ 152

lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust viidatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

§ 155

lg 3 sätestab, et kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi asjas tehtud lahendi. 22. Kuna MTA ja põllumajandusminister on kaebuses vaidlustatud haldusaktid kehtetuks tunnistanud ning kaebaja ei taotle menetluse jätkamist, lõpetab ringkonnakohus haldusasjas

§ 152lg 1 p 4 alusel määrusega menetluse.

Ühtlasi tühistab ringkonnakohus käesolevas haldusasjas tehtud Tallinna Halduskohtu 13.11.2009 otsuse. III 23.

§ 285

lg 1 kohaselt kohaldatakse enne selle seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Sellest sättest tulenevalt tuleb menetluskulud käesoleval juhul jaotada enne 01.01.2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (

v.r) alusel, sest need menetluskulud on kantud seoses viimatinimetatud seaduse kehtivusajal tehtud menetlustoimingutega. 4

v.r § 93 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

v.r § 92 lg 5 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse seoses kaevatava haldusakti kehtetuks tunnistamisega vastustaja poolt. Seega kuuluvad kaebaja menetluskulud MTA-lt ning põllumajandusministrilt väljamõistmisele. 25. Halduskohtule 14.09.2009 esitatud menetluskulude nimekirjast (II kd tl 16p) nähtuvalt taotles kaebaja esimese astme kohtus menetluskulude väljamõistmist summas 32 857 krooni, sh õigusteenuse eest 27 857 krooni ja riigilõiv 5000 krooni. Kulu kandmise kohta esitas kaebaja advokaadibüroo 31.05.2007 arve nr 705033 (taotletav summa 11 463,45 krooni, sh riigilõiv 5000 krooni); 29.08.2007 arve nr 708017 (taotletav summa 8310,15 krooni); 31.12.2007 arve nr 712034 (taotletav summa 3693,40 krooni) ja 28.08.2009 arve nr 200908018 (taotletav summa 9390 krooni) ning pangakonto väljavõtted arvete tasumise kohta (II kd tl 17-20p). MTA esitas menetluskulude taotluse suhtes 18.09.2009 seisukoha (II kd tl 26), leides, et sellises suuruses menetluskulude vastustajatelt väljamõistmine on ebamõistlik ning õiglane menetluskulude suurus oleks maksimaalselt 30 000 krooni. Põllumajandusministri 18.09.2009 vastuses (II kd tl 29) leiti samuti, et menetluskulud on põhjendamatult suured, vajalikud ja põhjendatud kulud Põllumajandusministeeriumi osas oleksid kuni 20 000 krooni. Samuti märkis vastustaja, et halduskohus on varem jaotanud üleliigsete laovarude kohtuasjades menetluskulusid Põllumajandusministeeriumi ja MTA vahel vastustajate ligikaudset osalust arvestades (kas võrdselt või suhtes 2/3 ja 1/3, kuid Põllumajandusministeerium ei vaidle vastu menetluskulude väljamõistmisele ka suhtes 3/4 ja 1/4). Halduskohtu 13.11.2009 otsusega mõisteti kaebaja kasuks menetluskulude katteks Põllumajandusministeeriumilt välja 24 642,75 krooni ja MTA-lt 8214,25 krooni. Kohus leidis, et kantud õigusabikulud on õigusabiturul sarnase keerukuse ja mahukusega asjades tavapäraselt makstavat tasu arvestades vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad

§ 92

lg 1 alusel Põllumajandusministeeriumilt ning MTA-lt kaebaja kasuks väljamõistmisele proportsioonis 3/4 ja 1/

2. Apellatsioonimenetluses taotleb kaebaja õigusteenuse eest tasutud 660,14 euro (10 329 krooni) vastustajatelt väljamõistmist. Kulu kandmise kohta on esitatud advokaadibüroo 21.01.2010 arve nr 201001019 ja pangakonto väljavõte arvel näidatud summa laekumise kohta. Vastustajad ei ole kaebaja apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmise suhtes vastuväiteid esitanud. Vastustajad on ka üksmeelselt leidnud, et Põllumajandusministeeriumil tuleks kanda menetluskulusid MTA-ga võrreldes suuremas ulatuses. 27.

v.r § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnangu ja põhjendustega, et vajaliku ja põhjendatud esindaja kulu (õigusabi kulu) suuruseks esimese astme kohtu menetluses oli 27 857 krooni (1780,39 eurot) ning et see kulu tuleb jagada Põllumajandusministeeriumi ja MTA vahel proportsioonis 3/4 ja 1/4. Samast proportsioonist lähtub ringkonnakohus ka apellatsioonimenetluse kulude jagamisel. Apellatsioonimenetluses kantud esindaja kulu 5

v.r § 84 lg 4 p-le 4 tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse selle tõttu, et vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Asjas on tasutud 30.04.2007 maksekorraldusega nr 8024 riigilõivu 10 krooni, 30.04.2007 maksekorraldusega nr 8030 riigilõivu 70 krooni ning 30.05.2007 maksekorraldusega nr 47 riigilõivu 5000 krooni. Riigilõiv summas 324,67 eurot kuulub

v.r § 84 lg 4 p 4 alusel kaebajale tagastamisele. 29. Põllumajandusministeerium on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud 10.12.2009 dokumendiga nr 20006102 riigilõivu 250 krooni (15,98 eurot). Ka see riigilõiv tuleb

v.r § 84 lg 4 p 4 alusel maksjale tagastada. Lauri Madise Virgo Saarmets Ruth Plaks 6