← Eesti

2-10-30969/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi aegumisel põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Sibille Jüring istungisekretär Otsuse avalikustamise aeg ja koht

  1. novembril 2012 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli tänava kohtumaja kaudu Tsiviilasja number 2-10-30969 Tsiviilasi E.L.i hagi K.J. vastu võla nõudes Hagi hind (50 000 EEK) 3195,58 € Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E.L.i isikukood, elukoht, lepinguline esindaja vandeadvokaat Rünno Roosmaa asukoht AB Roosma Rüütli t. 21 Pärnu 80010 roosmaa@uninet.ee Kostja K.J. isikukood elukoht, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur Krinal asukoht OÜ Rüütli AB Rüütli t. 14214 Pärnu 80010 RESOLUTSIOON Kohus lätudes tuvastatud asjaoludes ja juhindudes TsÜS § 142 lg. 1, § 143, § 146 lg. 1 O T S U S T A S. Jätta E.L.i hagi K.J. vastu võla 3195,58 € ning intresside ja viiviste 1597,37€ nõudes täielikult rahuldamata Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Sisulised asjaolud. Menetluskäik Hageja esitas hagi Harju Maakohtu Kentmani kohtumajale. Kohtumäärusega jäeti hageja hagi läbivaatamata ja edastati kohtualluvuse alusel Pärnu Maakohtule. Kohtumäärusega jäeti Pärnu Maakohtus hagi käiguta selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Täites kohtumäärust hageja kõrvaldas menetlusest hagis toodud kolmanda isiku M.D. (tl.29). Kohtumäärusega rahuldati hageja taotlus menetlusabi andmiseks ja lubati tasuda riigilõiv osade kaupa. Kohtumäärusega võeti hagi menetlusse (tl.38). menetlusse võtmise määrus prooviti edastata hagis märgitud kostja elukohta, kuid see ei õnnestunud, kuna kohtu uurimisel selgus, et kostja viibib Itaalias vanglas. Järgnevalt hageja teatas, et saab kostjaga sõlmida kokkulepe.. Kostja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohtumäärusega anti kostjale riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja menetluses.
  2. Hagi aegumine Kostja oma vastuses, esitatud kohtule 27.11.12 , viitades TsÜS § 146 lg. 1 palub kohtul kohaldada käesoleva asja lahendamisel aegumist (tl. 158), kuna hageja nõudeõigus tekkis 18.06.2003 aga hagi esitati hiljem, kui kolm aastat nõudeõiguse saabumisest. Hageja oma vastuses kostja seisukoha kohta pole kostjaga nõus. Hageja leiab, et kohaldamisele kuulub TsÜS § 146 lg 4 sätestatu, kus hagi aegumise tähtajaks on 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohtu arvamus. Kohus leiab, et hagi aegumine tuleneb ühe menetlusosalise, kostja, taotlusel kohaldamisele. Hageja viitab küll TsÜS § 146 lg 4 aga kostja tahtlus pole kohtu arvates tõendatud. Pole tõendatud ka hageja viide asjaolule, et kostja juhitav äriühing aeti tahtlikult pankrotti, kuigi see pole käesoleval kujul esitatud hagiga seotud. Pealegi, nagu nähtub nõude aluseks olevast laenulepingust (tl. 10), et kostja pole kohustatud pooleks vaid selleks on äriühing. Lisaks selgub kogutud tõenditest, samuti hageja esitatud väidetest (tl.163) oli hageja teadlik, et kohustatud isikuks oli äriühing ja esitas sellest tulenevalt juba 2003 aastal äriühingu pankotimenetluses käesoleva nõude, kus see tunnustati kuid jäi äriühingus vara puudumise tõttu rahuldamata. Seega kohtu arvates hageja viidatud säte ei kuulu kohaldamisele. Kohaldamisele kuulub TsÜS § 146 lg.
  3. Kohus järeldab, et hageja esitas nõude mittetähtaegselt ja seetõttu ei kuulu see rahuldamisele aegumise tõttu.
  4. Nõude sisuline lahendamine. Hageja esitas nõude kostja vastu tulenevalt laenulepingust 18.12.
  5. Hageja väitel kostja sai temalt laenuks raha kuid pole seda siiani tagastanud. Hageja lõplik nõue on toodud tema vastuses kostja vastusele (tl. 173), kus hageja nõuab laenulepingu 18.12.2003 aluselkostjalt laenu 50 000 krooni ning intresside ja viivise summas 25 000 krooni kokku 75 000 (4793,37 eurot) maksmist ja kohtukulude kostja kanda panemist. Hageja seletab kohtus, et temal ei olnud lepingu sõlmimisel prille ja ta sai aru, et lepingu pooleks on kostja, mitte äriühing. Kostja ei tunnista hagi, väidab, et küll allkirjastas laenulepingu, kuid seda kui äriühingu OÜ Volgobar ja sai raha hageja käest kui nimetaud äriühingu esindaja, mitte kui eraisik. Kostja arvates sai hageja tegelikult ja täielikult aru, et laenab raha äriühingule, mitte eraisikule. Kohtu arvates puudub hagejal nõudeõigus kostja kui füüsilise isiku vastu. Kohus vaadeldes nõude aluseks olevat laenulepingut (tl. 10) ei leia ühtki alust, mille alusel oleks kohustatud isikuks kostja. Nii on laenulepingu alguses kirjutatud, et laenajaks on hageja ja laenusaajaks on OÜ Volgobar keda esindab juhatuse liige kostja. Lepingu p. on toodud, et laen antakse OÜ 2

(3)Volgobar. Laenulepingu lõpus on kinnitus, et OÜ Volgobar võttis laenuraha vastu. Lepingu lõpus on lepingu üheks pooleks märgitud hageja teiseks pooleks märgitus kaks korda OÜ Volgobar. Hageja viide nägemispuudele on tõendamata ja nud väide on vastuolus teiste tõenditega. Lisaks selgub kogutud tõenditest, samuti hageja esitatud väidetest (tl.163) oli hageja teadlik, et kohustatud isikuks oli äriühing ja esitas sellest tulenevalt juba 2003 aastal äriühingu pankotimenetluses käesoleva nõude, kus see tunnustati, kuid jäi äriühingus vara puudumise tõttu rahuldamata. Seega on nõue kostja vastu tõendamata ja ei kuulu täielikult rahuldamisele ja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Rein Pokk Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.