3-10-3381/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 27.04.2011.a, Jõhvi Haldusasja number 3-10-3381 Haldusasi V.Mi kaebus Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti 04.10.2010.a otsuse nr 13983 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest, so 27.04.2011.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 17.09.2010.a esitas Eestis elav Vene Föderatsiooni kodanik V.M Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniametile (edaspidi - SKA) avalduse, milles soovis, et kooskõlas Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppega (Koostöökokkulepe) arvataks pensioniõigusliku staaži hulka tema sõjaväeteenistuse aeg. V.M kutsuti sõjaväeteenistusse Venemaalt. 30.12.2009.a otsusega arvestati kaebaja poolt 17.09.2009.a esitatud avalduse alusel pensioniõigusliku staaži hulka tema sõjaväeteenistuse aeg. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti 04.10.2010.a otsusega nr 13983 tühistati lähtudes Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2010.a kohtuotsusest kohtuasjas nr 3-3-1-92-09 Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 30.12.2009.a otsus alates 01.10.2010.a. Kaebaja leiab halduskohtule esitatud kaebuses, et Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti 04.10.2010.a otsus nr 13983 on õigusvastane ja põhjendamatu ning rikub kaebaja õiguspärast ootust, et haldusakt jääb kehtima ja seda ei tühistataks isiku kahjuks. Kaebaja teeb viite HMS § 64 ja § 67 ning EIK lahendile (vt Ryabykh vs Russia). Kaebaja taotleb kohtult Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti 04.10.2010.a otsuse nr 13983 tühistamist ja kohustava ettekirjutuse tegemist. Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet leidis vastuses kaebusele, et Riigikohus on oma 22.04.2010.a lahendis haldusasjas 3-3-1-92-09 asunud seisukohale, et kõik sõjaväeteenistuses viibijad (sh ka kohustuslikus ajateenistuses viibijad) kuuluvad 16.10.2007.a jõustunud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe (edaspidi koostöölepe) artikli 8 toimealasse ja neile koostöökokkulepe ei laiene. Seega puudub V.Mil õigus saada Eesti Vabariigi poolt riiklikku pensioni Nõukogude Armees kohustuslikus ajateenistuses viibitud aja eest. HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED Riigikohtu halduskolleegium selgitas 22.04.2010.a otsuses asjas nr 3-3-1-92-09 järgmist: koostöökokkuleppe artikli 2 järgi laieneb koostöökokkulepe kõikidele kodanike pensionilise kindlustamise liikidele, mis on määratud või määratakse poolte seadusandlusega, välja arvatud kokkuleppe artiklis 8 ette nähtud juhtudel. Artiklis 8 nimetatakse „Relvajõudude, Riikliku Julgeoleku organite ja sisevägede endiseid sõjaväelasi, Siseministeeriumi ametkondade juhtiv- ning reakoosseisu endiseid töötajaid, teiste sõjaväeformeeringute esindajaid ning nende perekonnaliikmeid“ ja nähakse ette, et nimetatud isikute pensioniline kindlustamine teise poole territooriumil reguleeritakse erikokkuleppega (p 41); artiklist 8 saab järeldada, et selles nimetatud isikute pensioniline kindlustamine kõigis koostöökokkuleppega hõlmatud aspektides reguleeritakse erikokkuleppega ning koostöökokkulepe pole nimetatud isikute suhtes kohaldatav. Koostöökokkuleppe-järgne pensioniline kindlustamine hõlmab ka vanaduspensioni määramisel ja ümberarvutamisel koostöökokkuleppe artiklis 4 nimetatud pensioniõigusliku staaži arvessevõtmist. See, et koostöökokkulepe ei laiene artiklis 8 nimetatud isikutele, tähendab seda, et need isikud ei saa artiklis 8 nimetatud staatusele tuginevalt taotleda koostöökokkuleppega sätestatud õiguste kasutamist, sh taotleda artikliga 8 hõlmatud isikuna teenistuses oldud aja arvamist pensioniõigusliku staaži hulka (p 44); koostöökokkuleppe artiklis 8 kõneldakse relvajõudude sõjaväelastest. Endise NSVL relvajõudude sõjaväelaste hulka kuulusid mitte ainult ohvitserid, lipnikud, mitšmanid ja üleajateenijad, vaid ka rea-, seersant- ja vanemkoosseisu ajateenijad. Seega kuuluvad kõik nimetatud isikud artikli 8 toimealasse ja neile ei laiene koostöökokkulepe (p 45). Halduskohus leiab, et need seisukohad on õiged ja põhjendatud ka käesoleval juhul. Nimetatud seisukohtadest nähtub, et V.Mi teenistuse aega Nõukogude Armees ei saa lugeda koostöökokkuleppe alusel arvesse võtmisele kuuluva pensioniõigusliku staaži hulka. Kaebaja leiab, et Riigikohtu otsuses antud selgitus on ekslik, sest koostöökokkuleppe artiklis 8 peetakse silmas vaid isikuid, kelle suhtes juba on sõlmitud eraldi kokkulepe, tõlgendus eirab senist kohtupraktikat ega arvesta kaebaja usaldust. Koostöökokkuleppe art 8 sõnastusest ei saa teha järeldust, et erikokkuleppega reguleerimisele ei kuulu pensioni maksmine ajateenistuses või muus sõjaväeteenistuses oldud aja eest arvestatud staaži alusel. Mistahes kokkuleppe, sh Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil sõlmimine ei tähenda, et sellise erikokkuleppega hõlmamata juhtumeid tuleks käsitleda koostöökokkuleppe kohaldamisalasse kuuluvatena. Sellises olukorras võib olla põhjendatud täiendava erikokkuleppe sõlmimine. Sellist lepingut veel sõlmitud ei ole. Kaebaja tuginebki oma seisukohtades õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtetele. Tartu Halduskohus leiab, et kohtupraktika ei olnud sedavõrd pikaajaline ja väljakujunenud, et kokkuleppe õige tõlgendamine poleks enam lubatav. Seni puudus Riigikohtu praktikas väljendatud seisukoht. Halduskohus rõhutab, et õiguspärane ootus saanuks tugineda üksnes selgele lubadusele, mille puhul oli alust arvata, et seda ei muudeta. Kaebaja ei ole näidanud, et ta oleks teistsugust koostöökokkuleppe tõlgendust usaldades asunud oma elukorraldust muutma. Olukorras, kus koostöökokkuleppega pole kaebajale vaidlusaluse pensioniosa maksmist tagatud, ei ole võimalik asuda ka seisukohale, et tema õiguspärast ootust ning omandiõigust oleks piiratud. Kaebus jääb rahuldamata ning menetluskulu jääb kaebaja enda kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 2