← Eesti

3-11-2667/5

3-11-2667 KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Määruse ruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2011.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-2667 Haldusasi A.S`ii kaebus Viru Vangla tegevuse (seoses kartseris viibimisega 3,5 aasta jooksul on kaebaja tervist kahjustatud) õigusvastaseks tunnistamiseks.
  2. detsember 2011.a Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON
  3. tagastada A.S`i `i kaebus Viru Vangla tegevuse (seoses kartseris viibimisega viibi 3,5 aasta jooksul on kaebaja tervist kahjustatud) õigusvastaseks tunnistamiseks; tunnistamiseks
  4. määruse ääruse ärakiri saata kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord: Määruse peale on võimalik esitada määruskaebus Tartu T Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kätteandmisest. Asjaolud
  5. 15.11.2011 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale A.S`i `i kaebus Viru Vangla tegevuse peale, mis seisneb selles, et kaebajat on juba kolm ja pool aastat hoitud õigusvastaselt ja põhjendamata damata kartsas, kartsas kus ta on sunnitud lamama külmal betoonil. Kaebusest nähtuvalt põhjustab Viru Vangla kaebajale kahju määrates talle raskema karistuse, kui kehtivad õigusaktid seda ette näevad. näevad Kaebaja märgib, et Viru Vangla rikub oluliselt tema õigusi ja vabadusi - alandab,, solvab, solva ahistab ja diskrimineerib kaebaja inimväärikust sellega, et hoiab teda juba kolm lm ja pool aastat õigusvastaselt kartsas, kartsas sundides teda lamama päeval külmal ülmal betoonil, sest madrats pannakse luku taha. Nii tuleb kaebajal istuda 14 tundi t kõval puust taburetil ja seetõttu on kaebajal tekkinud haigused nagu hemorroid ja adenoom. Kaebaja märgib, et kartsa minnes lisatakse tema kartsa ööpäevadele veel 24 ja rohkemgi karistust, mis jätavad ta ilma õigusest õppida, käia kirikus, töötada, tegeleda tegeleda spordiga jpm ning lisaks sellele on kartserkambris kõigest 1 kuni 3 kraadi sooja. 1

(3)3-11-2667
  1. 22.11.2011 tegi kohus päringu Viru Vanglale ja palus kohtule esitada kartserikambri termomeetri näidu, selgitada, kas kaebaja karistamisel on lähtutud õiguspärasuse põhimõttest ning lisada vastusele väljavõte A. Streltsov`i distsiplinaarkaristustest.
  2. 29.11.2011 saabus kohtusse Viru Vangla vastus päringule, milles vangla teatab, et kartserikambri nr 1289, milles alates 15.10.2011 A. S kartserikaristust kannab, temperatuur on püsinud vahemikus 21,1-21,8˚ C. Vastusele lisatud õiendist nähtub, et kogu Viru Vangla eluhoonete kütteks on ette nähtud põrandaküttega vesikeskküttesüsteem, mis hoiab aastaringselt kõikides siseruumides etteantud normidele vastavat temperatuuri. Lisaks märkis vangla, et A. Streltsov on süstemaatiline distsipliinirikkuja, kellele on määratud hulganisti distsiplinaarkaristusi ning kuna rikkumised on enamus juhtudel olnud rasked, on distsiplinaarkaristuseks määratud kartserisse paigutamine. Viru Vangla on seisukohal, et kartserikaristused on määratud õiguspäraselt ning lisatud on väljavõte kinnipeetava distsiplinaarkaristustest. Kohtu seisukoht
  3. HKMS § 11 lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Riigikohus on nimetatud sätte sisustamisel 15.05.2009 määruses asjas nr 3-3-1-9-08 leidnud, et kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi.
  4. juuni 2010 Riigikohtu halduskolleegiumi määruses asjas nr 3-3-1-20-10 on Riigikohus märkinud, et HKMS § 11 lg 31 p 5 eesmärk on eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades on halduskolleegiumi arvates võimalik laiendada HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu.
  5. Kaebuses märgib A. , et Viru Vangla on teda juba kolm ja pool aastat õigusvastaselt ja põhjendamatult hoidnud kartsas ning sundinud päeval lamama külmal betoonil ja istuma kõval puust taburetil, sest päevaks pannakse madrats lukku. Lisaks märkis kaebaja, et kartsa kambrites on külm, kuni +3˚ C, sest puudub küte. Viru Vangla kinnitas ja on dokumentaalsete tõenditega tõendanud, et A. S on süstemaatiline distsipliinirikkuja, kellele on määratud hulganisti distsiplinaarkaristusi ning arvestades, et tema toimepandud rikkumised on enamusel juhtudel olnud rasked, on A. S määratud enamusel juhtudel distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine. Viru Vangla märkis, et A. S määratud kartserikaristuste puhul on vangla kahel korral leidnud, et karistused ei ole määratud õiguspäraselt ning on vastavad käskkirjad kehtetuks tunnistanud. Vastavalt Riigikohtu praktikale on vangla alusetult kartseris viibimisega tekkinud kahju A. S hüvitanud, kuid teiste määratud kartserikaristuste puhul on vangla seisukohal, et need on määratud õiguspäraselt. Vangla märgib oma vastuses kohtu päringule, et A. S ei ole hoitud kolm ja pool aastat järjest kartserikambris, vaid ta on viibinud ka tavaosakonnas, teistes vanglates ning arestimajas. Väite kohta, et kartsa kambrites on külm, on Viru Vangla esitanud Finants- ja majandusosakonna peaspetsialist Veljo Kallip`i õiendi, mille kohaselt on kogu vanglakompleks aastaringses ühenduses soojatootjaga, kõikides siseruumides hoiab etteantud normidele vastavat temperatuuri protsessoriga varustatud automaatjuhtimisseade vahemikus 21˚-22˚C ning kambri 1289 sisetemperatuur on püsinud vahemikus 21,1-21,8˚C. 2
(3)3-11-2667 Kohus nõustub selles osas vangla väljendatud seisukohaga, et A. S on süstemaatiline distsipliinirikkuja, mis nähtub ka kinnipeetava distsiplinaarkaristuste väljavõttest. Kohus ei näe põhjust kahelda vangla toodud põhjendustes ja dokumentaalsetes tõendites, mis tõendavad, et A. S ei ole kogu aeg kartseris viibinud, kuid korduvate tõsiste distsiplinaarrikkumiste tõttu on talle enamasti määratud karistuseks kartserisse paigutamine. Kohtu infosüsteemide andmetel on A. S näol tegemist sagedase kaebajaga, kes on muu hulgas korduvalt kohtus vaidlustanud talle määratud distsiplinaarkaristusi ning ei ole tuvastatud, et teda on 3 ja pool aastat õigusvastaselt ja põhjendamata kartseris hoitud.
  1. Kohus leiab, et Viru Vangla ei ole kinnipeetava suhtes õigusvastaselt käitunud ning A. S on ise oma käitumisega viinud end olukorda, kus tema õigused on piiratud ja tal tuleb korduvalt kartseris viibida. Kohus märgib, et vanglas kinnipidamise ja kartserikaristuse kandmisega paratamatult kaasnevad ebameeldivused ning kartser ei peagi olema mugav, vaid sinna saadetakse kaebaja karistust kandma, et suunata teda õiguskuulekale käitumisele. Vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 4 kohaselt kuuluvad kartseri sisustusse päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid ning kui kaebaja leiab, et kartseritingimused põhjustavad talle ebamugavusi, võiks ta seda arvesse võttes teha korrektuure oma käitumises, et vältida sinna sattumist.
  2. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et tegemist on otsitud kaebusega, millel puuduvad eduväljavaated. Lähtudes Riigikogu halduskolleegiumi
  3. juuni 2010 määruses nr 3-3-1-20-10 antud tõlgendusest HKMS § 11 lg 31 punktile 5, on nimetatud sätte alusel võimalik kohtumenetlusest sisutud haldusasjad kõrvaldada. Kohtusüsteemi efektiivse toimimise huvides ei pea iga väike rahulolematus saama täiemahulist kohtulikku kaitset.
  4. Tuginedes eeltoodule tuleb A. S kaebus Viru Vangla tegevuse (seoses kartseris viibimisega 3,5 aasta jooksul on kaebaja tervist kahjustatud) õigusvastaseks tunnistamiseks HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastada, kuna kaevatav tegevus ei saanud ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Mare Krull kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.